Õppeprogrammid

Programmi raames tutvustatakse vahetus keskkonnas erinevate pinnavormidega: sisemaised luited, rannaluited ja oosid. Kohalikud nimetavad neid kõiki kriivadeks. Need  huvitavad, rabast kerkivad, pinnavormid on elupaigaks paljudele loomadele ja olid pikka aega elupaigaks ühele huvitavale kogukonnale nagu poluvernikud.

Tunni käigus arutletakse, kas ja kuidas on prügireostust vees võimalik ära hoida. Programmis uuritakse Läänemere ja ka ookeanide hetkeolukorda ning seda, mis on prügisaared ning kuidas on tekkinud klaasirannad. Mõistmaks, mis prügiga vees edasi saab, otsitakse vastuseid küsimustele, kui kaua erinevat sorti prügi vees laguneb ja õpitakse prügi õigesti sorteerima. Vaatluse alla tuleb ka kiirmoe ja erinevate rahvusvaheliste ostlemisportaalide roll ülemaailmse prügikriisi tekkel - kuidas meie kõik tarbijatena osaleme maailmamere reostumises.

Lisaks käsitletakse mikroplastiku probleemi, mis on uus teema ka veekeskkonda uurivate teadlaste jaoks - kuidas mikroplast tekib, kus seda leidub ja millised ohud sellega kaasnevad nii loodusele kui inimestele endile.

Eraldi teemana käsitletakse tehaste heitvete ja naftareostuse vette sattumise tagajärgi. Õpilased teevad põneva veereostuse likvideerimise katse. 

Kasutades erinevaid aktiivõppemeetodeid antakse teadmisi loodusteaduslike uuringute, evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise, avaldumisvormide, evolutsioonietappide ja erinevate taimerühmade kujunemise kohta. Kasvuhoonetes õpitakse tundma evolutsioonietappide käigus kujunenud taimerühmade esindajaid. Kujundamaks õpilastes vastutustundlikku suhtumist looduskeskkonda arutletakse inimtegevuse osa üle liikide hävimises ja sellega kaasnevate tagajärgede üle. Teadmiste kinnistamiseks täidetakse paaristööna temaatiline tööleht.

Kasutades erinevaid aktiivõppemeetodeid õpitakse tundma mullahorisonte ja nelja Eestis leiduvat mullatüüpi, mullaga seotud mõistete tähendust ja sisu, muldade teket, kujunemist, nende olulisust ja kaitsmise vajadust. 

Teadmiste suurendamiseks ja kinnistamiseks tehakse paaristööna erinevaid mullaga seotud katseid („vorsti“ katse mullatüübi kindlaks tegemiseks, sõelkatse mulla lõimise uurimiseks, pH määramine erinevates mullaproovides, huumusainete määramine, karbonaatiooni tõestamine).