Õppeprogrammid

Õppeprogrammi sisuks on elurikkuse väärtuste tundmaõppimine nii looduse kui inimühiskonna vaatest. Rühmatöös koostatakse toiduvõrgustik aineringluse mudelina ökoloogilise püramiidina. Saadakse selgeks looduse kestliku toimimise põhimõtted elurikkuse osalusel.

Programmi jooksul tutvume:

-Eesti klaasitööstuse ajaloo ja tänapäevaga

-kuidas valmistati ja valmistatakse klaasesemeid käsitsi, kuidas masinatega

-mis tingimustel tekib looduses klaas, millised on looduslikud klaasid

-klaaspakendite ringlusest

-klaasi valmistamiseks kasutatavast liivast ja lubjakivist, kust neid Eestis saadakse. Võrdleme erinevaid liivasid

-vana klaasi kasutamisest, selle tähtsusest, kuidas saame ise sellest osa võtta

-pakenditähised õigetele joogipakenditele

-liikumisülesanne klaaspakendi teemadel

-külastame kaasaegset klaasistuudiot

Õpilased vaatlevad vee-elustikku ja tutvuvad veeselgrootute rühmadega. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Õppeprogrammi praktilises osas veekogu ääres püütakse kahvaga ja uuritakse veeselgrootuid, nende eluviisi ja liike. Veeselgrootutest on huvitavamad kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, karbid, vesiämblikud,  sõudurid, vesikirbud. Määramisel kasutatakse piltidega infolehte. Arutatakse loodushoidu ja jätkusuutlikku käitumist veekogu ääres ja looduses ning kuidas hoida loodust puhtana. Vee-elustiku kahvapüük veekogu ääres toimub aprillist oktoobrini. 

Õppeprogrammi jooksul külastame nii vääriselupaik Veskimetsa kui ka troopilist Kagu-Aasia vihmametsa, mis annab õpilastele haruldase võimaluse võrrelda kahte nii erinevat, aga teisalt nii sarnast metsatüüpi. Tunni muudavad mitmekesisemaks praktilised ülesanded – toiduvõrgustiku rollimäng salumetsas ning temaatiline maastikumäng vihmametsa kasvuhoones. Tegevuste tulemusena õpivad lapsed looduses leiduvat märkama ning neil on parem arusaam metsa olemusest, olulisusest ning jätkusuutlikust majandamisest.

Õppeprogramm sobib 6. klassi õpilastele.