Juhis õpetajale:

Järvemuuseumis sees viibimiseks võtta kaasa vahetusjalanõud. Tiigi ja järve ääres loomade püüdmiseks peaks lastel jalas olema kummikud ning seljas ilmastikukindlad riided. Kaasa võtta ka oma toidukott – lõunapaus võiks toimuda peale väljast tulekut ehk enne binokulaaritööd.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

1 tund

Grupi suurus:

25

Läbiviimise koht:

Programmi esimene pool viiakse läbi väljas, Järvemuuseumi lähedal asuva tiigi ja Võrtsjärve kaldal. Binokulaaritöö toimub Järvemuuseumi õppeklassis.

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Järvemuuseumi spetsialist

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

antsla1
Author:
metsar
antsla1.jpg(3.06 MB)

Pikk kirjeldus:

Lühikirjeldus: Õppeprogrammi käigus saadakse ülevaade meie veekogudes elavatest suurselgrootutest ja väisematest selgroogsetest (konnad, vesilikud). Õpilased püüavad tiigi ääres ise loomi ning määravad neid. Pärast vaadeldakse püütud loomi ka binokulaari all. Räägitakse veeselgrootute kohastumustest eluks veekeskkonnas ning nende tähtsusest. Saadakse teada, kuidas kasutatakse veeselgrootuid veekogu seisundi hindamisel ning millised liigid näitavad veekogu head/halba seisundit. Seos riikliku õppekavaga: 2.2.4.7. Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid. Selgrootute loomade üldiseloomustus. Tavalisemate putukarühmade välistunnuste erinevused. Vabalt elavate selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid ning nende mõju eri organismirühmadele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel. Programm toetab õpilaste väärtus-, õpi-, suhtlus- ja sotsiaalse pädevuse arendamist. Õpieesmärk: Õpilane tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid. Õpitulemus: Õpilased oskavad nimetada veekogudes leiduvaid suurselgrootuid ning nende tunnuseid. Teavad suurselgrootute kohastumusi. Oskavad seletada suurselgrootute kasutamist veekogu seisundi hindamisel.   Programmi sisu: 1. Veeselgrootute ja püügimetoodika tutvustus (0,5 tundi) – minnakse koos töövahenditega tiigi äärde. Koos vaadeldakse, milliseid loomi tiigist püütakse ning millise eluviisiga need on. Juhendaja näitab ette, kuidas töövahendeid kasutada ning annab juhised veeohutuseks. 2. Loomade püük ja määramine (1 tund) – õpilased jaotatakse väiksematesse rühmadesse (4-5 rühma) ning igale rühmale jagatakse töövahendid ja töölehed. Seejärel saavad õpilased püüda tiigist loomi, keda määrata. Määramiseks on igal rühmal piltmääramise lehed ja luup ja kogu grupi peale suur määramistabel, kust saab tulemusi kontrollida. Tööleheks on pisiloomabingo, kus õpilased peavad määrama, milliseid liike neil õnnestus püüda. Peale püüki võetakse osad püütud loomad purgiga kaasa, et neid binokulaari all vaadata, ülejäänud lastakse tagasi tiiki. Töövahendid puhastatakse. 3. Teod ja karbid (0,5 tundi) – jalutatakse Võrtsjärve äärde ja uuritakse järve ääres leiduvate limuste karpe ja kodasid. Tehakse vahet karpidel ja tigudel ning õpitakse selgeks mõned liigid. Räägitakse karpide ja tigude toitumisest ja kasvamisest. Õpilased proovivad hinnata karbikodadel olevate kasvujoonte alusel karpide vanust. 4. Binokulaaritöö (1 tund) – töö toimub Järvemuuseumi õppeklassis. Õpitakse kasutama binokulaari ning vaadeldakse püütud loomi binokulaari all. Juhendaja näitab mõningaid liike ka projektoriga seinale. Räägitakse suurselgrootute kasutamisest veekogu seisundi hindamisel ning täidetakse tööleht püütud indikaatorliikide kohta.
Maksumus: Tasuline

Viimati uuendatud:

20.03.2020