Õppekäik raba kui väärtusliku koosluse ja selle elustiku tundmaõppimiseks. Vaadeldakse tüüpilisi rabakooslusele omaseid taimi nende elukeskkonnas. Saadakse rabaga tuttavaks läbi arusisaliku pilgu erinevaid meeli kasutades. Õpilased tunnevad ära arusisaliku, teavad tema eluviisi, elupaika ja seoseid teiste liikidega. Matkalt võtab iga õpilane kaasa oma vahetu kogemuse Luhasoo looduskaitsealast ja turvalise looduses liikumise kogemuse. Õpilasi suunatakse märkama ja mõistma raba eripära, ilu, haprust ning väärtuslikkust.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Loodusõpetus
2.1.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud. I kooliaste
7) käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise, väärtustab looduses viibimist ja oma kodukoha elurikkust, märkab looduse ilu ja erilisust ning suhtub sellesse austusega, hoolib elusolenditest ja nende vajadustest.
2.1. Loodusõpetus 2.1.3. Õpitulemused I kooliaste
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: Programm aitab õpilastel kogeda raba kui väärtuslikku elukeskkonda ning märgata sealsete taimede ja loomade omavahelisi seoseid ning kujundada hoolivat suhtumist loodusesse.
Lõimitud on loodusõpetus, matemaatika, eesti keel.
Õpitulemused:
- rabakooslusele iseloomulikke taimi;
- arusisalikku, kivisisalikku ja vaskussi ning et nad on kõik Eestis looduskaitse all;
Õpilane oskab:
- tuua näiteid arusisaliku välisehitusest, tema eluviisist ja elupaikadest ning seostest teiste liikidega;
- mõõta termomeetriga vee- ja õhutemperatuuri;
- liikuda looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.
Õpilane mõistab:
- et raba on eriline, väärtuslik ja õrn kooslus.
Õpilane väärtustab:
raba kui kooslust ja sealset elurikkust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
- Matk rabakoosluse tundmaõppimiseks.
- Fotode põhine liikide tundmaõppimine sisalike tundmaõppimiseks fotod: aruseisalik, kivisisalik, vaskuss (1 komplekt juhendajal näitamiseks).
- Vaatlus: vaadeldakse tüüpilisi rabakoosluse taimi nende elukeskkonnas, turbasambla toone, raba elustikku, rabajärve vee vaatlus (1 valge tops kogu grupi peale).
- Mõõtmine: veetemperatuuri mõõtmine (kasutada grupi peale 10 termomeetrit); kõvera objekti ehk arusisaliku pikkuse mõõtmine (nöör, kiletatud ülesande leht paari peale, lehel on ka joonistatud joonlaud).
- Arutelud koos vaatlusega teise liigi perspektiivist (kasutatakse nii nägemismeelt, kompimismeelt kui haistmismeelt). Mida sisalik näeb hästi, mida kuuleb, milliseid lõhnu tunneb? Kas õppekäigu jooksul on näha midagi, mida sisalik võiks süüa? Kas on näha sisaliku vaenlasi? Kas sisalik on täna urus või jahil? Kas ja kuidas on rabas kasvavad taimed arusisalikule tähtsad?
- Arutelu, millised rabataimede viljad on inimestele söödavad.
- Õppemäng arusisaliku seos teiste liikidega jah-ei väidete mänguna.
Juhendajal on kaasas õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud vahendid.
Juhis õpetajale:
Soovitatav on õpilaste eelteadmised raba teemal aktiveerida, võimalusel vaadata enne õppekäiku koolis slaidiprogrammi suvisest rabast.
Õppeprogramm toimub Luhasoo looduskaitseala 5 km pikkusel matkarajal. Laudtee võimaldab matkarada läbida turvaliselt. Õppekäik toimub loodust austavalt.
* Hiljemalt programmile eelneval päeval selgitage õpilastele ja teavitage vanemaid: kuhu minnakse, mida õppima minnakse, vajalik on ilmastikule vastav riietus, peakate, soovituslikult veekindlad jalanõud. Kaasa võtta kilekeep, soovi korral jook, võileib.
* Programmi eel meenutage osalejatele: kuidas käituda looduses (ei tee valju häält, nutiseadmeid ei kasuta, ei prügista) ja millised võimalikud ohud võivad ette tulla (puugid, rästikud, libedus rajal).
Vajadusel palume õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. Pärast õppeprogrammi rakendab õpetaja õpilaste programmil saadud teadmisi ja kogemusi nende edasises õppetöös. Koolis toimuval kokkuvõtval tunnil soovitame töölehe ülesanded ja nende täitmise protsess läbi arutada ning kommenteerida, vaadata õpilaste poolt joonistatud pilte.
Tagasisidet RMK Karula rahvuspargi õppeprogrammidele saab anda täites lühikese küsimustiku.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm toimub Luhasoo looduskaitseala 5 km pikkusel matkarajal, millel on laudtee. Liikumispuudega (ratastooliga) ja nägemispuudega õpilastele on raja läbimine raskendatud või võimatu, mistõttu palume osalemisvõimalused eelnevalt korraldajaga läbi rääkida.
Selga panna ilmale vastavad rõivad ning soovitatavalt veekindlad jalanõud.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
57.640623326844, 26.887149810791
Maakond:
Otsekontakt:
+372 57873319
Programmi läbiviija:
Juhendavad RMK Karula rahvuspargi külastuskeskuse ja RMK Pähni külastuskeskuse teabetöötajad:
Helen Kivisild – haridus keskkonnatehnoloogia, MSc (Tartu Ülikool). Keskkonnahariduse spetsialistina õppeprogrammide juhendamine Võrumaal ja Karula rahvuspargis järjepidevalt 2013. aastast.
Merike Tsimmer – haridus: mesiniku kutse (praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), rakenduskõrgharidus turismi- ja hotelliettevõtluse erialal (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž). Loodusharidusliku ja pärandkultuurialaste ekskursioonide läbiviimine Karula rahvuspargis aastail 1999- 2009, õppeprogrammide juhendamine RMK Karula rahvuspargi külastuskeskuses alates 2022. aastast.
Taavi Tatsi – haridus: metsakasvataja kutse (Luua Metsanduskool); meedia ja kommunikatsioon, PhD (Tartu Ülikool). Õppeprogrammide läbiviimine RMK Pähni külastuskeskuses alates 2016. aastast.
Heino Pall– haridus: kultuurinõunik, näitejuhtimine (TPI kõrgharidus); loodusgiidi ja matkajuhi täienduskoolitus (Võrumaa Kutsehariduskeskus). Õppeprogrammide juhendamine RMK Pähni külastuskeskuses alates 2017. aastast.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS (20 min)
- kaitseala tutvustus, asukoha määramine kaardil, tutvumine raja skeemiga;
- töövahendite ja ajakava tutvustamine enne matkarajale minemist;
- lepitakse kokku ühised käitumisreeglid.
ÕPPEKÄIK (145 min)
Matkates suunatakse õpilasi märkama rabapööratakse tähelepanu loodust säästvale tegutsemisele.
- Tutvumine sisalikega. Piltide abiga saadakse tuttavaks nii kaitsealuse arusisaliku, kivisisaliku kui vaskussiga. Põhjalikumalt saadakse tuttavaks arusisaliku, tema välimuse, elupaikade ja eluviisiga (20 min).
- Tutvumine rabaga arusisaliku perspektiivist. Püütakse vaadata raba arusisaliku "pilgu läbi", rabaga tuttavaks saamiseks kasutatakse erinevaid meeli ja kirjeldamiseks erinevaid omadussõnu. Mõned küsimused: mida sisalik näeb hästi, mida halvasti, mida kuuleb, milliseid lõhnu tunneb; kas on näha kedagi, keda sisalik võiks süüa ja kuhu vaenlaste eest varjuda. Katsutakse käega raba pinda, mida tunnevad õpilased ja mida sisaliku jalad võiks tunda. Arutletakse, kas tänase ilmaga on kõigusoojane arusisalik urus või jahil (20 min).
- Kui pikk on sisalik? Kõvera objekti mõõtmine ehk joonistatud sisaliku mõõtmine nööri abil. Mõõtmise juurde arutletakse, miks sisalik viskab ohu korral saba küljest ja miks siiski niisama sabast sisalikku sikutada ei tohi (15 min).
- Tüüpiliste sootaimedega tutvumine ja vaatlus nende elukeskkonnas. Õpitakse tundma jõhvikat, sinikat, murakat, küüvitsat, sookailu, turbasamblaid. Loendatakse, mitut erinevat värvi turbasamblaid õpilased märkavad. Arutelu, kas ja kuidas on need taimed sisalikule tähtsad (nt taimed pakuvad varju, nendelt leiab söögiks putukaid) ning milliste rabas kasvavate taimede viljad on söödavad inimestele (20 min).
- Mustjärve ääres rabajärve vee vaatlus ja temperatuuri mõõtmine. Ohutuse tagamiseks võtab juhendaja Mustjärvest ise valge põhjaga topsiga vett (15 min).
- Mäng: arusisaliku seos teiste liikidega, sisaliku söök ja tema sööjad (15 min).
KOKKUVÕTE (15 min)
Lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.