Õppeprogramm õpetab lasteaialapsele, et lind on elusolend, kes vajab iga päev hoolt, ja et inimese käitumine mõjutab looma heaolu.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Peamine valdkond: § 17 „Mina ja keskkond" — õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:
- 11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt
- 8) oskab kirjeldada, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist
- 15) oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate tegevustega ja olukordadega
Ainetevaheline lõiming:
- § 18 Keel ja kõne (õ.t. 3, 4): oskab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; oskab jutustada oma kogemuse alusel — laps sõnastab tähelepanekuid ja vastab aruteluküsimustele
- § 14 Sotsiaalsed oskused (õ.t. 5): järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme — lindude sõbra reeglid
Keskkonnateadlikkuse kujundamine. Programm aitab lapsel mõista, et lind on elusolend, kes vajab iga päev hoolt, ja et inimese käitumine võib tema heaolu parandada või halvendada. Papagoi näitel jõuab laps kodukoha linnuni: ka meie aias elavad linnud sõltuvad sellest, kuidas inimene loodusega ümber käib. Giid räägib ka sellest, et papagoi on inimese poolt kaugelt soojalt maalt siia toodud lemmikloom ning et looma võtmisega kaasneb pikk kohustus tema eest hoolitseda.
Õpitulemused:
nimetab vähemalt kaks asja, mida lind vajab iga päev elamiseks (sobiv toit, puhas vesi, ruum liikumiseks, kaaslane);
selgitab oma sõnadega, miks papagoi ei saaks Eesti metsas elada (siin on külm, tema toitu ei kasva);
näitab ja ütleb, kuidas linnu lähedal käituda, et lind ei ehmuks, ning teab, miks pärast loomade juures olemist pestakse käsi;
nimetab ühe asja, mida tema ise saab teha kodukoha lindude heaks.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: giidi juhitud vaatlus; loomade vahetu kogemine (lindude ja merisigade toitmine, merisigade paitamine); esemete uurimine käest kätte; trikkide demonstratsioon; arutlev vestlus küsimuste ja käte tõstmisega; kokkuvõttev ring.
Vahendid:
- käest kätte uurimiseks kogu rühmale: pudenenud sulg, papagoi näritud puidutükk, tühjaks tehtud pähklikoor
- seemned lindude toitmiseks ja värske toit merisigade toitmiseks (jagab giid)
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt), kätehügieeni vahendid
- keskuse enda linnud ja merisead; plakateid, kaarte ega kirjutusvahendeid ei kasutata — fookus on vahetul kogemusel
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- rääkige lastega „vaikse hääle ja rahuliku keha" oskusest
- meenutage koos lastega Eesti tuttavaid linde (varblane, tihane, rähn)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest ja võimalikust loomahirmust
- vajadusel määrake tundlikumale lapsele istekoht poolkaare servas
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge laste seas ja toetage reeglite järgimist
- rahustage ja julgustage arglikke lapsi, kuid ärge sundige kedagi kontakti
- vabas osas aidake lapsi merisigade ja lindude juures jaotada
Pärast programmi:
- kordusvestlus rühmas: „Mis teeb linnu rõõmsaks?", „Mida sina saad looma heaks teha?", „Miks papagoi ei saaks meie metsas elada?"
- soovitatav edasiarendus: lasteaia õuealal lindude vaatlus ja talvel lindudele söögi pakkumine
- andke keskusele lühike tagasiside
- Programmi järel saadame teile e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks rühmas/klassis.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Lasteaiarühmad saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga, kelle puurid asuvad liivariiulite all. Giid toob linnud laste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Lindude sõbra reeglid lepitakse lastega kokku programmi alguses (0–5 min). Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult giidi juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega laps saab osaleda kõigis tegevustes, sest giid toob linnu tema juurde. Nägemispuudega lapsele kirjeldab giid linde suuliselt ja annab katsuda sulgi ning näritud puidutükki. Kuulmistundlikule lapsele soovitame kaasa võtta kõrvaklapid ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 last koos juhendajatega
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.33459477731, 26.716089248657
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Lapsed istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, giid on nende ees ja toob linnud laste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.
5 min · Tervitus ja lindude sõbra reeglid Giid tutvustab end ja ütleb, mida täna teada saadakse: mida lind elamiseks vajab ja kuidas me saame teda aidata. Lepitakse kokku lindude sõbra reeglid: räägime vaikse häälega, istume rahulikult, käed puhkavad süles, linnu poole ei sirutata, toidame ainult giidi loal. Lastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult ning et see on nende tavaline jutt. Arutame: mis võib lindu hirmutada?
7 min · Kes siin toas elab? Lapsed vaatlevad pinkidelt ringi lendavaid linde ja ütlevad, mida nad näevad ja kuulevad: värvid, suurused, hääled, lendamine, sulgede puhastamine. Poolkaares käivad käest kätte pudenenud sulg, papagoi näritud puidutükk ja tühjaks tehtud pähklikoor. Giid räägib, et keskuses elab üle 50 linnu ja enamik neist lendab vabalt. Arutame: kes tegi selle augu puu sisse ja kuidas sai pähkel tühjaks? Mille poolest on papagoi teistsugune kui tihane, keda oled kodus näinud?
8 min · Kohtumine 1: kuidas lindu võtta Giid toob Aafrika halli oma käel laste juurde ja liigub poolkaare ees, nii et iga laps näeb lindu lähedalt. Giid näitab, kuidas lindu käele võetakse, ja ütleb, mida seejuures ei tohi teha: ei haarata, ei karjuta, ei tehta järske liigutusi. Lapsed näitavad käega järele, kuidas käsi linnu jaoks paigal hoitakse.Arutame: kuidas lind aru saab, et me oleme rahulikud? Mis juhtub siis, kui keegi teeb järsu liigutuse?
8 min · Lind ja merisiga — mida loom iga päev vajab Giid näitab riiulite all olevaid merisigu (keskuses on neid 50) ja lapsed võrdlevad: kellel on suled, kellel karv; kes lendab, kes jookseb; mida kumbki sööb. Giid räägib, mida keskuse loomad iga päev saavad: sobiv toit, puhas vesi kaks korda päevas, ruum liikumiseks ja kaaslased. Lapsed loetlevad koos giidiga need vajadused üles. Arutame: mis juhtuks, kui üks neist asjadest puuduks? Mida vajab tihane meie aias talvel?
7 min · Kohtumine 2: usaldus ja trikid Giid toob keskmise suurusega papagoi ja paneb ta peopesade vahele pikali, näidates, kuidas lind teda usaldab. Seejärel teeb lind paar trikki: lööb patsu ja raputab kätt ehk ütleb tere. Giid selgitab, et niisugune usaldus tuleb ainult rahulikust ja pikaajalisest hoolitsemisest ning et lind teeb seda ise, mitte sunniviisil. Arutame: miks see lind ei karda? Kuidas sina saad looma usalduse võita?
7 min · Kohtumine 3: suur ara ja kaks küsimust Giid toob suure ara oma käel laste juurde ja räägib, kust papagoid pärit on: kaugelt soojalt maalt, kus on palju vihma ja puuvilju. Arutame (1): kas see lind saaks elada meie metsas? Miks mitte? Giid suunab lapsi kahe asja juurde — siin on külm ja tema toitu ei kasva. Arutame (2): hea-halb mäng. Giid kirjeldab olukordi ja lapsed tõstavad käe, kui linnul on hea, ning panevad käed sülle, kui linnul on halb. Näiteks: keegi karjub linnutoas; keegi paneb talvel välja söögimaja; keegi jätab prügi metsa; metsa jäetakse alles vanad puud, kus pesa teha. Iga olukorra järel küsib giid, miks.
13 min · Vaba osa: loomade toitmine Lapsed liiguvad ruumis vabalt. Nad toidavad merisigu ja paitavad neid, toidavad giidi juhendamisel papagoisid ning soovijad saavad linnu käe peale. Samal ajal saab pilte teha. Enne algust annab giid vaatlusülesande: pane tähele, kuidas merisiga sööb ja kas ta närib teistmoodi kui lind. Giid näitab lühidalt ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Laps, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt. Arutame: kuidas me toitu pakume, et lind ei ehmuks?
8 min · Kokkuvõte ja hügieen Ringis nimetab iga laps ühe asja, mis teeb linnu rõõmsaks, ja ühe asja, mida ta ise kodus või õues lindude heaks teha saab. Giid küsib ka vaatlusülesande vastust. Seejärel pestakse käed: giid selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ja miks loomade juures ei sööda. Tänusõnad ja hüvastijätt loomadega.