Õppeprogramm viib õpilased tuttava lemmiklooma juurest rahvusvahelise looduskaitseni ja lõpeb dilemmaga, millele ei ole ühte õiget vastust.
Õpilased istuvad poolkaares Papagoi Keskuse linnutoas, kus üle 50 papagoi lendab vabalt ringi. Giid toob linnud õpilaste juurde ja iga kohtumine avab uue kihi. Aafrika halli juures selgub, et see kodus tavaline lemmiklind on looduses ohustatud liik: teda on aastakümneid loodusest püütud ja tema kodumetsi on raiutud. Keskmine papagoi näitab, kui tark ja seltsiv lind on — ta lööb patsu ja ütleb kätt raputades tere — ning see viib küsimuseni, mida selline loom inimeselt nõuab. Suure ara juures räägitakse, kui kaua papagoi elab ja mida tähendab loom, kes võib elada inimesest kauem.
Seejärel tuleb jutuks CITES: rahvusvaheline leping, mis reguleerib ohustatud liikidega kauplemist. Giid näitab keskuse linnu dokumenti ja jalarõngast ning selgitab, mida need tõendavad. Õpilased võrdlevad kolme keskuse liiki, kelle looduskaitseline staatus on väga erinev — Aafrika hall on ohustatud ja CITES-i I lisas, sini-kuldara on ohuväline ja II lisas, nümfkakaduu ei ole CITES-i lisades üldse.
Programm lõpeb dilemmaaruteluga kahest kuulutusest: odav lind ilma dokumentideta ja kallim lind koos dokumendi ja jalarõngaga. Õpilased kaaluvad otsust looduskaitselisest, majanduslikust ja eetilisest vaatenurgast. Vabas osas toidavad õpilased loomi ja saavad linnu käe peale.
Programmi põhiteema on elurikkus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained"" (Vabariigi Valitsuse 23.03.2023 määruse nr 18 sõnastuses).
Bioloogia, III kooliaste:
- Selgroogsete loomade tunnused: 3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid;
- Ökoloogia ja keskkonnakaitse: 6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme;
- Ökoloogia ja keskkonnakaitse: 4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
Geograafia, III kooliaste:
- Loodusvööndid: 2) analüüsib looduse ja inimtegevuse vastastikust mõju loodusvööndites ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme;
Ainetevaheline lõiming: bioloogia ja geograafia; dilemmaarutelu ja rahvusvahelise leppe käsitlemine toetab ühiskonnaõpetust.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm näitab papagoide näitel, kuidas tarbimisvalikud siin mõjutavad liikide käekäiku teisel pool maailma ning miks on selle reguleerimiseks vaja rahvusvahelist lepet. Dilemmaarutelus harjutavad õpilased keskkonnahoidliku otsuse langetamist, arvestades looduslikke, majanduslikke ja eetilisi aspekte.
Õpitulemused:
selgitab vähemalt ühe liigi näitel, miks papagoiliigid on looduses ohustatud (elupaikade kadu, püük kaubanduse jaoks);
võrdleb kolme papagoiliigi looduskaitselist staatust ja selgitab, mida tähendab liigi kuulumine CITES-i I või II lisasse;
põhjendab, milliseid vajadusi peab arvestama see, kes võtab koju pikaealise ja seltsiva looma;
kaalub dilemmaolukorras lemmiklooma soetamist looduskaitselisest, majanduslikust ja eetilisest vaatenurgast ning põhjendab oma seisukohta.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: giidi juhitud vaatlus; loomade vahetu kogemine (lindude ja merisigade toitmine, merisigade paitamine); dokumentide ja esemete uurimine; liikide võrdlemine; arutlev vestlus; dilemmaprobleemi lahendamine; kokkuvõttev ring.
Vahendid:
- keskuse linnu CITES-i dokument ja jalarõngas (näitab giid)
- käest kätte uurimiseks kogu klassile: pudenenud sulg, papagoi näritud puidutükk
- seemned lindude toitmiseks ja värske toit merisigade toitmiseks (jagab giid)
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt), kätehügieeni vahendid
- keskuse enda linnud ja merisead; plakateid, kaarte ega töölehti ei kasutata — fookus on vahetul vaatlusel ja arutelul
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- korrake klassis mõisteid „liik", „populatsioon" ja „elupaik"
- soovi korral tutvuge IUCN-i punase nimestiku kategooriatega
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge õpilaste seas ja toetage reeglite järgimist
- julgustage õpilasi dilemmaarutelus oma seisukohta põhjendama, ka siis, kui see erineb teiste omast
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- vabas osas aidake õpilasi merisigade ja lindude juures jaotada
Pärast programmi:
- jätkake dilemmaarutelu klassis: kas ja millistel tingimustel võiks eksootiline loom olla lemmikloom
- soovitatav jätkuülesanne: õpilased uurivad ühte Eesti kaitsealust linnuliiki, selle ohustatuse põhjuseid ja kaitsemeetmeid ning esitlevad tulemusi klassis
- andke keskusele lühike tagasiside
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Sihtrühm: III kooliaste (7.–9. klass)
- Rühma suurus: kuni 30 õpilast — mahutame ühe klassi tervikuna
- Kestus: 60 minutit
- Toimumise aeg: aastaringselt; programm toimub siseruumis ega sõltu ilmast
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga, kelle puurid asuvad piki seina liivariiulite all. Giid toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses (0–5 min). Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult giidi juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes, sest giid toob linnu tema juurde. Nägemispuudega õpilasele kirjeldab giid linde suuliselt ja annab katsuda sulgi ning näritud puidutükki. Kuulmistundlikule õpilasele soovitame kaasa võtta kõrvaklapid ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
- Keskkonnateadlikkuse põhiteema (KIK): elurikkus
- Hindamine: kujundav hindamine — giid jälgib õpilaste osalust liikide võrdlemisel ja dilemmaarutelus ning annab kohe tagasisidet. Programmi lõpus ütleb iga õpilane ühe asja, mida ta teada sai, või ühe valiku, mida ta tarbijana teisiti teeks
- Tagasiside: programmi järel saadame õpetajale e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334600409496, 26.716099977493
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, giid on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.
0–5 min · Tervitus, reeglid ja tänane küsimus Giid tutvustab end ja ütleb tänase küsimuse: kas lemmikloom võib olla ohustatud liik? Lepitakse kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult giidi märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult.
5–14 min · Kohtumine 1: tavaline lemmiklind, kes on looduses ohus Giid toob Aafrika halli oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees. Ta räägib, et see liik on üks maailma tuntumaid lemmiklinde, aga looduses on ta IUCN-i punases nimestikus ohustatud ning kantud CITES-i I lisasse. Põhjused on kaks: aastakümneid kestnud püük lemmikloomakaubanduse jaoks ja Lääne-Aafrika metsade raie. Arutame: kuidas saab olla, et sama liiki lindu on kodudes palju, aga looduses jääb üha vähemaks?
14–22 min · Kohtumine 2: tark lind vajab palju Giid toob keskmise suurusega papagoi, paneb ta peopesade vahele pikali ja lind teeb paar trikki: lööb patsu ja raputab kätt ehk ütleb tere. Giid selgitab, et lind on need asjad ära õppinud rahulike kordamiste ja preemia abil ning et papagoi on seltsiv ja nutikas loom, kes vajab iga päev tegevust ja seltsi. Üksi ja tegevuseta lind hakkab sulgi kitkuma või karjuma. Arutame: mida nõuab selline loom inimeselt, kes ta koju võtab? Kas iga pere saab sellega hakkama?
22–30 min · Kohtumine 3: loom, kes elab kaua Giid toob suure ara ja räägib, kui pikk on suurte papagoide eluiga: paljud liigid elavad hoole korral aastakümneid. See tähendab, et lind võib jääda peresse kauemaks kui üks inimpõlv. Giid räägib ka sellest, mis juhtub lindudega, kelle omanikud enam hakkama ei saa. Arutame: kes vastutab looma eest, kui esialgne omanik ei saa enam hakkama? Kas 40 aastat kestev otsus on sama, mis 5 aastat kestev otsus?
30–40 min · CITES: dokument, jalarõngas ja kolm eri staatust Giid näitab keskuse linnu CITES-i dokumenti ja jalarõngast ning selgitab, mida need tõendavad ja miks neid nõutakse. Seejärel võrdlevad õpilased koos giidiga kolme keskuses elavat liiki: – Aafrika hall — IUCN-i punases nimestikus ohustatud, CITES-i I lisa: loodusest püütud lindudega rahvusvaheline kaubandus on keelatud; – sini-kuldara — ohuväline, CITES-i II lisa: kaubandus lubatud ainult lubadega; – nümfkakaduu — ohuväline, ei ole CITES-i lisades; teda kasvatatakse maailmas nii palju, et kaubandus liiki ei ohusta. Arutame: miks on nendel liikidel nii erinev staatus? Mida saab rahvusvaheline leping ära teha ja mida mitte?
40–50 min · Dilemma: kaks kuulutust Giid esitab olukorra: pere soovib papagoid ja leiab kaks kuulutust. Esimene on odav lind ilma dokumentideta, müüja ütleb, et paberit pole vaja. Teine on kasvanduses sündinud lind koos CITES-i dokumendi ja jalarõngaga, aga tunduvalt kallim. Õpilased arutavad poolkaares kolmest vaatenurgast: mida ütleb looduskaitse, mida ütleb raha, mida ütleb eetika. Giid küsib ka laiemat küsimust: kas papagoi peaks üldse olema lemmikloom? Arutame: millise otsuse teeksite ja millise argumendiga? Kas kõik kolm vaatenurka annavad sama vastuse?
50–57 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Nad toidavad merisigu ja paitavad neid, toidavad giidi juhendamisel papagoisid ning soovijad saavad linnu käe peale. Samal ajal saab pilte teha. Giid näitab lühidalt ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
57–60 min · Kokkuvõte Ringis ütleb iga õpilane ühe asja, mida ta täna teada sai, või ühe valiku, mida ta tarbijana teisiti teeks. Pestakse käed ja giid selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda.