Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?
Jüri Lõun

Õppeprogrammi eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust energia- ja ressursisäästu teemadel ning mõista kestliku arengu põhimõtteid. Võrdleme erinevaid kodumajapidamisi, arvestades elupinna iseärasusi, asukohta ja seal elavate inimeste elustiili. Osaleja saab tõmmata paralleele enda eluga ning paremini mõista erinevate valdkondade omavahelisi seoseid ning prioriteete. Kõik igapäevased toimingud on seotud energia- ja ressursitarbimisega. Mängime tarbimisharjumusi käsitlevat õppemängu “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?”.

Broneeri Anna tagasisidet

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

II kooliaste – Eesti loodusvarad. Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis. Inimese mõju keskkonnale. Kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.

III kooliaste - Elus- ja eluta looduse seosed: inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Energia tarbimine ja materjalide taaskasutamine. Euroopa ja Eesti asustus: linnastumisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.

Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng,  tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.

Lõimitud on loodusõpetus, inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus.

Õpitulemused:

II kooliaste
Õpilane teab, et
- inimesed saavad kõik elamiseks vajaliku looduse abiga;
- kõik tooted ja teenused on ühel või teisel viisil seotud energia ja ressursitarbimisega;
- elu Maal saab kesta vaid kestliku arengu põhimõtteid järgides.
Õpilane oskab:
- selgitada mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed;
- analüüsida enda ja oma pere tarbimist ning hinnata selle mõju keskkonnale;
III kooliaste
Õpilane teab lisaks eelnevale:
- mis on toodete ja teenuste elukaar;
Õpilane oskab:
- analüüsida pere tarbimiskäitumist.
- võrrelda elu linnas ja maa-asulas ning analüüsida linna- ja maaelu erinevusi;
- võtta kasutusele mõni kestlikum lahendus.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Meetodid: 
- rühmatöö
- arutelu

Vahendid:

- õppevahend „Kus on elu mõistlikum ja säästlikum?“ (magnettahvel, nupud ja infokaardid neljale rühmale)

Juhis õpetajale:

Programm toimub klassiruumis. 
Vajadusel palume õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist. 
Programmi ajal võib õpetaja rühmatööde tegemisel õpilasi innustada ja vajadusel abistada.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel laekunud ankeedi kaudu ja rakendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.

Kirjeldavad märksõnad:

loodusvarad
keskkond ja jätkusuutlik areng
tarbimine
energia
ökoloogiline jalajälg

Sihtrühm:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste

Kestus:

2 x 45 minutit

Grupi suurus:

24

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

0€

Lisainfo:

Programm ei sobi erivajadustega õpilastele.

Läbiviimise koht:

koolis

Läbiviimise asukoht:

59.359042058716, 27.422159438381

Maakond:

Harjumaa
Harjumaa
Ida-Virumaa
Ida-Virumaa

Keskus:

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Mariia Smelska, MTÜ Virumaa nõustamisekeskuse keskkonnahariduslike õppeprogrammide projektijuht

Keel:

Eesti keel
Vene keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

SISSEJUHATUS (5 min)
- tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid;
- sissejuhatav arutelu loodusvarade ja tarbimise teemal.

TEGEVUSTE KÄIK (70 min)
- arutelu käigus aktiveeritakse eelteadmised loodusvarade ja tarbimise teemal;
- rühmatöö (neli rühma) õppevahendiga „Kus on elu mõistlikum ja säästlikum?“ (magnettahvel, millel õpilased saavad anda punkte neljale tüüpilisele Eesti leibkonnale). Nende elustiili ja käitumise kohta saavad õpilased infot kaartidelt. Õpilased kujundavad rühmas oma arvamuse ja märgivad punktid igale perele.
- esmamulje test: mida mängijad pakuvad enne pikemalt teemasse süvenemist – millise pere elustiil võiks olla kõige keskkonnasäästlikum?
- hinnatakse iga pere ja majapidamise energia- ja ressursisäästu seitsmes valdkonnas: soojus, transport, toit, jäätmed, vesi, elekter ja heaoluteenused. Punktide andmisel jälgitakse skaalat: halva hinde (vähe punkte) saab pere/majapidamine, kui nende elustiil ja tegevused on ressursse raiskavaid; hea hinde (palju punkte), kui lahendused on säästlikud ja läbimõeldud. Selles mängus võidab pere, kes kogub kõige rohkem punkte.
- hinnatakse valdkondade ressursimahukust. Ressursse tarbivad enim valdkonnad, mida meie kliimast tulenevalt kasutame rohkelt või mille allikaks on taastumatud loodusvarad.
- iga pere/majapidamise punktid liidetakse kokku  ja vaadatakse, kas esmamulje testi tulemus ja osalejate antud punktid lähevad kokku ekspertide pakutuga.
- analüüsitakse, millistes valdkondades ja miks esinesid mängijate ja punktikaartidel antud vastuste vahel suurimad erinevused.
- analüüsitakse mängu juhendis välja toodud alternatiive ressursisäästuks.
- arutelu, mida saab noor ise teha? Nt Kas noorel on võimalik mõjutada soojatarbimist? Kuidas noor saab osaleda toidule kuluva energiakulu vähendamises?

KOKKUVÕTE (15 min )
- programmi lõpuringis väljendab õpilane oma uusi teadmisi ressursitarbimise valdkonnas seoses kestliku arengu põhimõtetega ja toob välja, kuidas saab tema pere mõju keskkonnale vähendada.

Viimati uuendatud: