Õppeprogramm alustab lihtsast küsimusest — miks ei ela papagoid Eesti looduses? — ja jõuab välja selleni, mida kliima muutumine nende kodudega teeb.
Õpilased istuvad poolkaares Papagoi Keskuse linnutoas, kus üle 50 papagoi lendab vabalt ringi. Giid toob linnud õpilaste juurde ja iga kohtumine viib ühe kliimavöötme juurde. Aafrika halli kodu on Kongo vihmamets, kus sajab peaaegu iga päev. Suure ara kodu on Amazonase vihmamets. Nümfkakaduu tuleb hoopis Austraalia kuivalt sisemaalt, kus vihma on vähe ja öö võib olla külm — nii saab selgeks, et „soe maa" ei tähenda sama asja.
Poolkaares käivad käest kätte viis kliimadiagrammi päris andmetega. Neli neist on lindude kodukohtadest ja üks on Tartust. Õpilased arvavad, milline diagramm kellele kuulub, ja põhjendavad valikut temperatuuri ja sademete järgi. Nii saab vastuse ka tänane küsimus: papagoi ei saaks Eesti talvega hakkama ja siin ei kasva tema toit.
Seejärel arutatakse, mis juhtub siis, kui need kliimad muutuvad: pikemad põuad, sagedasemad kuumalained, ettearvamatu vihmaperiood, tugevamad tormid. Iga linnu puhul küsitakse sama kolme asja kohta — toit, vesi ja pesapaik. Lõpuks vaatavad õpilased iseenda igapäevaseid valikuid ja seda, mis neid kaugete metsadega seob.
Vabas osas toidavad õpilased loomi ja saavad linnu käe peale.
Programmi põhiteema on kliimamuutused.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained"" (Vabariigi Valitsuse 23.03.2023 määruse nr 18 sõnastuses).
Geograafia, III kooliaste, Kliima:
- 3) iseloomustab kliimadiagrammi ja seostab selle vastava kliimavöötmega;
- 5) mõistab inimtegevuse, sh maakasutuse mõju kliimale nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil;
- 6) teab kliimamuutuste võimalikke tagajärgi ning kliimamuutustega kohanemise võimalusi;
Loodusõpetus, III kooliaste:
- 21) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge; põhjendab energiasäästu vajadust;
Ainetevaheline lõiming: geograafia ja loodusõpetus; bioloogia (loomade kohastumused elukeskkonnaga); kliimadiagrammide lugemine toetab matemaatilist andmete tõlgendamist.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm näitab elusate lindude ja nende kodumaade kliima kaudu, et kliimamuutused puudutavad elusloodust kõikjal maailmas ning et inimtegevus — metsade raie, maakasutus ja energia tarbimine — on nende muutustega otseselt seotud. Õpilased mõtestavad, kuidas nende endi igapäevased valikud Eestis on seotud kaugete ökosüsteemide käekäiguga.
Õpitulemused:
seostab kliimadiagrammi vastava kliimavöötmega ja põhjendab valikut temperatuuri ning sademete järgi;
selgitab, miks papagoi ei saaks Eesti looduses hakkama, ja võrdleb kahe eri kliimaga papagoiliigi elutingimusi;
nimetab, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada papagoi toitu, vett ja pesapaika, ning hindab, kas liik saab muutustega kohaneda;
toob näite inimtegevuse mõjust kliimale kohalikul ja üleilmsel tasandil ning nimetab ühe muutuse oma igapäevastes valikutes.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: giidi juhitud vaatlus; loomade vahetu kogemine (lindude ja merisigade toitmine, merisigade paitamine); kliimadiagrammide uurimine ja sobitamine käest kätte; oletuse esitamine ja kontrollimine; arutlev vestlus; enesehinnang oma valikute kohta; kokkuvõttev ring.
Vahendid:
- viis lamineeritud kliimadiagrammi A4-formaadis (Kongo vihmamets, Amazonase vihmamets, Austraalia sisemaa, Saalomoni saared, Tartu) — käivad poolkaares käest kätte
- käest kätte uurimiseks kogu klassile: pudenenud sulg, papagoi näritud puidutükk
- seemned lindude toitmiseks ja värske toit merisigade toitmiseks (jagab giid)
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt), kätehügieeni vahendid
- keskuse enda linnud ja merisead
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- korrake klassis kliimavöötmeid ja kliimadiagrammi lugemist (temperatuurikõver ja sademete tulbad)
- meenutage mõisteid „kohastumus" ja „elupaik"
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge õpilaste seas ja toetage reeglite järgimist
- julgustage õpilasi diagrammide juures oma oletust põhjendama, ka siis, kui see osutub valeks
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- vabas osas aidake õpilasi merisigade ja lindude juures jaotada
Pärast programmi:
- arutage klassis, kuidas on Eesti kliima viimase saja aasta jooksul muutunud ja mida see meie looduse jaoks tähendab
- soovitatav jätkuülesanne: õpilased uurivad, kuidas kliimamuutused on mõjutanud või võivad mõjutada mõnda Eesti linnuliiki, ja esitlevad tulemusi klassis
- andke keskusele lühike tagasiside
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Sihtrühm: III kooliaste (7.–9. klass)
- Rühma suurus: kuni 30 õpilast — mahutame ühe klassi tervikuna
- Kestus: 60 minutit
- Toimumise aeg: aastaringselt; programm toimub siseruumis ega sõltu ilmast
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga, kelle puurid asuvad piki seina liivariiulite all. Giid toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses (0–5 min). Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult giidi juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes, sest giid toob linnu ja diagrammid tema juurde. Nägemispuudega õpilasele kirjeldab giid diagrammid ja linnud suuliselt ning annab katsuda sulgi ja näritud puidutükki. Kuulmistundlikule õpilasele soovitame kaasa võtta kõrvaklapid ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
- Keskkonnateadlikkuse põhiteema (KIK): kliimamuutused
- Hindamine: kujundav hindamine — giid jälgib õpilaste osalust diagrammide sobitamisel ja arutelus ning annab kohe tagasisidet. Programmi lõpus ütleb iga õpilane ühe teadmise ja ühe enda valitud muutuse
- Tagasiside: programmi järel saadame õpetajale e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334617306049, 26.716089248657
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, giid on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi. Kliimadiagrammid on lamineeritud A4-lehtedel ja käivad poolkaares käest kätte.
0–5 min · Tervitus, reeglid ja tänane küsimus Giid tutvustab end ja ütleb tänase küsimuse: miks ei ela papagoid Eesti looduses? Lepitakse kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult giidi märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult.
5–13 min · Kohtumine 1: vihmametsa lind Giid toob Aafrika halli oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees. Ta räägib, kust see liik pärit on: Kesk- ja Lääne-Aafrika vihmametsad, kus on soe aasta läbi ja sajab peaaegu igal kuul. Poolkaares hakkab käima esimene kliimadiagramm. Arutame: mille poolest erineb selline aasta meie aastast? Kas seal on talve?
13–21 min · Kohtumine 2: kuiva sisemaa lind Giid toob keskmise suurusega papagoi, paneb ta peopesade vahele pikali ja lind teeb paar trikki: lööb patsu ja raputab kätt ehk ütleb tere. Giid räägib, et nümfkakaduu, keda keskuses on kümme, on pärit Austraalia kuivalt sisemaalt, kus sajab vähe ja kus lind rändab looduses vee ja toidu järel. Poolkaares hakkab käima teine kliimadiagramm. Arutame: miks peab kuiva ala lind rändama, aga vihmametsa lind mitte?
21–30 min · Kohtumine 3 ja diagrammide mäng Giid toob suure ara ja räägib tema kodust Lõuna-Ameerika vihmametsades. Nüüd on poolkaares kõik viis diagrammi: neli lindude kodukohtadest ja üks Tartust. Õpilased arvavad, milline kuulub kellele, ja põhjendavad valikut temperatuuri ja sademete järgi. Giid ütleb vastused ja nimetab kliimavöötmed. Arutame: kuidas te Tartu diagrammi ära tundsite? Mis juhtuks papagoiga meie jaanuaris ja kust ta siit toitu leiaks?
30–40 min · Mis juhtub, kui kliima muutub? Giid tutvustab võimalikke muutusi iga linnu kodus: Austraalia sisemaal pikemad põuad ja sagedasemad kuumalained, vihmametsades ettearvamatumad vihmaperioodid ja kuivemad kuivaperioodid, saartel tugevamad tormid. Iga koha puhul küsib giid õpilastelt sama kolme asja kohta: mis saab linnu toidust, veest ja pesapaigast? Giid rõhutab, et need on võimalikud muutused, mitte ennustus kindlale aastale. Arutame: kas lind saab kolida? Kes saab kolida kergemini — kuiva ala rändav lind või vihmametsa lind, kes pesitseb vanas puuõõnes?
40–48 min · Mis seob meid nende metsadega? Giid räägib, kuidas metsade raie ja maakasutus mõjutavad kliimat nii kohapeal kui ka üleilmselt: mets seob süsinikku ja annab varju, raiesmik on kuivem ja kuumem. Kohalikuks võrdluseks toob giid välja, et Tartu aasta keskmine temperatuur on pikaajalises võrdluses tõusnud ligi 1,8 kraadi. Õpilased mõtlevad, millised nende igapäevased valikud on kliimaga seotud: liikumine, energia, toit, ostmine. Iga õpilane nimetab endamisi ühe muutuse, mille ta saaks ette võtta. Arutame: miks puudutab troopika metsa raie ka meid? Milline valik oleks sinu jaoks kõige lihtsam ja milline kõige raskem?
48–56 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Nad toidavad merisigu ja paitavad neid, toidavad giidi juhendamisel papagoisid ning soovijad saavad linnu käe peale. Samal ajal saab pilte teha. Giid näitab lühidalt ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
56–60 min · Kokkuvõte Ringis ütleb iga õpilane ühe asja, mida ta täna kliima ja lindude seosest teada sai, ja ühe muutuse, mille ta enda jaoks valis. Pestakse käed ja giid selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda.