Õppeprogrammis tutvutakse Võrtsjärve ja Eesti mageveekaladega ning õpitakse tundma nende eluviisi, kohastumusi ja rolli veeökosüsteemis. Õpilased õpivad määrama ja eristama kalaliike väliste tunnuste alusel, kasutama kalade määrajat ning mõistma rööv- ja lepiskalade erinevusi. Samuti saadakse teadmisi kalade meelte, omavahelise suhtlemise, kaitsealuste liikide ning säästva kalastamise põhimõtete kohta. Iseseisvate ja praktiliste tegevuste kaudu arendatakse looduse vaatlemise ja liikide määramise oskusi ning kujundatakse arusaama bioloogilise mitmekesisuse, keskkonnahoiu ja jätkusuutliku eluviisi tähtsusest.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
II kooliaste
Loodusõpetus. 2.1.3. Õpitulemused:
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
11) eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab.
Õppeprogramm toetab läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemist, tutvustades õpilastele Võrtsjärve kalastikku, kalade kohastumusi ja rolli järve ökosüsteemis. Programmi jooksul õpitakse tundma järve toiduahelaid, kalaliikide elupaiku ja toitumist ning arutletakse inimtegevuse mõjust kalavarudele. Kalapüügieeskirjade, püügimõõtude ja ohustatud liikide, sealhulgas angerja, näitel mõistavad õpilased looduskaitse vajalikkust ning inimese vastutust veekogude elurikkuse säilitamisel. Mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu õpitakse märkama keskkonnasäästlikke tegutsemisviise, mis aitavad hoida kalavarusid ja kaitsta veekeskkonda.
Õpitulemused:
1) tunneb ära ja nimetab vähemalt 10 Eesti mageveekalaliiki (nt ahven, haug, särg, roosärg, latikas, koha, luts, linask, koger ja angerjas) ning kasutab määrajat kalaliikide määramiseks, võrdlemiseks ning nende sarnasuste ja erinevuste kirjeldamiseks;
2) kirjeldab kalade peamisi kohastumusi eluks veekeskkonnas ning seostab kalade välistunnuseid nende eluviisi ja elukeskkonnaga;
3) seostab kalaliike nende toitumisega ning eristab rööv- ja lepiskalu;
4) selgitab mageveekogu toiduahelate ehitust ning toob näiteid erinevatest toiduahelatest;
5) mõõdab kala pikkust ning selgitab kalapüügireeglite ja kalade kaitsmise vajalikkust, tuues näiteid tegevustest, mis aitavad hoida kalavarusid ja veekogude elurikkust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vestlus ja õpetaja juhitud arutelu, aktiivõpe, grupitöö (2-3 liikmelistes rühmades).
Vahendid: järvemuuseumi eluskalade kollektsioon, kalamulaažid, aktiivõppevahendid (kalapüügimäng, kalade määramise digivahend, toiduahelate mäng, kalapüügieeskirjade plakat). Töölehed, pliiatsid, kirjutusalused (2-3 õpilasega grupi kohta). Kõik vajalikud töövahendid on programmi korraldaja poolt.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda kaladest ja nende elust veekogudes. Õpilastega võib arutada, milliseid kalu nad teavad, kas keegi on kalal käinud või kalu looduses ja akvaariumis näinud ning mille poolest erinevad kalad teistest loomadest. Samuti võiks korrata mõisteid järv, kala, toiduahel ja keskkonnahoid.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetades ja julgustades õpilasi, aidates vajadusel töörühmade moodustamisel ning tagades turvalisuse ja korra. Samuti abistab õpetaja töövahendite jagamisel ja korrastamisel.
- Pärast programmi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside veebivormi abil ning seob võimaluse korral programmis õpitu kooli õppekavaga, kavandades ja rakendades järeltegevusi koolis.
Programmi keskel on söögipaus (soovi korral, 30 min, lisandub programmiajale). ' - Õpetajal palume anda grupi suurusest, eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel, et juhendaja saaks tegevusi, töökorraldust ja õppematerjale vastavalt kohandada. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Programmi saab kohandada hariduslike erivajadustega õpilastele.
- Kõikidesse ruumidesse (sh teisele korrusele) pääsevad ligi ka liikumispuudega (ratastoolis) õpilased. Hoones on inva-wc.
- Siseruumides kasutatakse vahetusjalanõusid või liigutakse sokkides. Järvemuuseumis saab laenata (tasuta) ka susse.
- Õppeprogramm toimub täielikult järvemuuseumi siseruumides.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
- Programmi keskel on soovi korral 30-minutiline söögipaus, mis lisandub programmi kestusele. Õpilased söövad enda kaasavõetud einet. Süüa saab muuseumi kohvikus, ilusa ilma korral väliterrassil.
- Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire.
- Järvemuuseum asub Võrtsjärve kaldal, looduskaunis kohas. Pärast programmi saab õppegrupp iseseisvalt uudistada kohalikku loodust. Jälgida sealjuures ohutut liikumist!
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Heli-Anneli Villako, TÜ õpetajakutse (bioloogia, geograafia, keemia, terviseõpetus) alates aastast 2003, bioloogia didaktika teadusmagister (MSc) aastast 2007, loodushariduslike õppeprogrammide läbiviimise kogemus Võrtsjärve õppekeskuses alates aastast 2016, EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse järvemuuseumi juhataja.
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
- PhD Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur, järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus ja mõtlemise äratamise mäng, eelteadmiste aktiveerimine (20 min).
Saame omavahel tuttavaks. Juhendaja tutvustab õppekeskust, programmi päevaplaani ja tegevusi. Sõlmitakse ühised kokkulepped õppepäevaks. Juhendaja räägib reeglitest ning põhjendab nende vajalikkust lapsi kaasates. Pärast sissejuhatust viiakse läbi mõtlemise äratamise mäng, mis aitab eelteadmised aktiveerida. Lapsed meenutavad, kes on kalad ning mille poolest nad maismaaloomadest erinevad.
- Aktiivõppevahendite kasutamine, grupitöö muuseumi II korrusel (40min).
Rühmatööna (3-4 õpilast grupis) lahendatakse tööpunktides erinevaid ülesandeid. Vastused kogutakse töölehtedele ning arutletakse hiljem vestlusringis läbi. Aktiivõppevahendite kasutamise üheks eesmärgiks on ka õpilaste rühmas tegutsemise oskuste arendamine. Erinevate ülesannete käigus saadakse teada:- Kuidas püüda kala vastutustundlikult? Õpitakse tundma kalastamise reegleid vastavasisuliselt plakatilt. Õpilased uurivad pilte ning viivad pildi kokku selgitava tekstiga.
- Kes on röövkalad ja kes lepiskalad? Millised kalaliigid on looduskaitse all? Mis on kala alammõõt, mis liikide puhul tuleb sellaga arvestada ja kuidas tuleb kala mõõta? (Õngitsemismäng, õpilased püüavad kahe erineva magnetõngega mängualuselt erinevaid kalalaiike ning õpivad selle käigus tundma rööv- ja lepiskalu, neid väliste tunnuste põhjal määrama ning selgitama välja vastused kalakaitsealastele küsimustele, nt kas kala on lubatud mõõdus).
- Kuidas määrata kalu interaktiivse määraja abil? Õpilased kasutavad dihhotoomset määrajat, et määrata kaks kalaliiki.
- Millised on toiduahelad mageveekogudes, Võrtsjärve näitel? Kasutatakse toiduahelate mängu.
- Võrtsjärve kalad: kohastumused, eluviis ja meeled – juhitud arutelu. (15 min). Rühmatööle järgneb juhitud arutelu, kus seotakse õpilaste tööpunktides tehtud tähelepanekud tervikuks. Võrtsjärve ja mageveekalade näitel käsitletakse kalade välisehitust, kohastumusi, toitumist, kasvamist ja meeli. Õpilased saavad tuua näiteid oma kokkupuudetest kalade ja kalastamisega.
- Söögipaus (soovi korral, 30 min, lisandub programmiajale). Õpilane saab muuseumi kohvikus süüa enda kaasavõetud einet.
- Juhendatud avastusretk akvaariumide juures (35 min). Programmi järgmises etapis tutvutakse järvemuuseumi I korrusel elavate mageveekaladega. Jälgime kalu ja arutleme:
- Kuidas kalad liiguvad?
- Millistes akvaariumi osades nad paiknevad? Miks?
- Miks mõned kalad ujuvad parves aga teised hoiavad omaette?
- Eri kalaliikide kehakuju, suu asend, uimed ja muud tunnused?
- Kuidas võiks kala välimus olla seotud kala eluviisi ja toitumisega?
- Õpitakse tundma ja üksteisest eristama enamlevinud kalaliike magevees (ahven, haug, särg, roosärg, latikas, koha, luts, linask, koger, angerjas jt).
- Kalaliikide tundmaõppimine töölehe abil (25 min). Ette on valmistatud tööleht, mis suunab õpilasi akvaariumide vahel liikuma ja eri kalaliike uurima ning lähemalt tundma õppima.
- Kokkuvõttev arutelu, lõpuring (15 min). Uute teadmiste kinnistamine (take-home messages) ja õpitu meenutamine. Üheskoos arutletakse järgmiste küsimuste üle, nt:
- Milliste tunnuste abil saad tundmatu kala liiki määrata?
- Kuidas on kala kohastunud eluks vees?
- Mis juhtuks veekogus, kui mõni liik toiduahelast kaoks?
- Miks ei tohi kõiki püütud kalu endale jätta?
- Mida saab inimene teha, et kalade elupaiku hoida?