kalsatamine
Järvemuuseum

Õppeprogrammi eesmärk: on anda ülevaade Võrtsjärvest ja selles elavatest kaladest. Õppeprogrammi käigus tutvutakse Eesti magevetes leiduvate kalaliikidega ja õpitakse neid üksteisest eristama. Räägitakse rööv- ja lepiskalade kohast veekogude toiduahelas ja õpitakse moodustama erinevaid toiduahelaid. Analüüsitakse kalade meelte olulisust ja eripära seoses veekeskkonnaga. Räägitakse kaitsealustest liikidest ning võõrliikidest ja nende mõjust bioloogilisele mitmekesisusele ja kooslustele. Tutvutakse ka säästva kalastamise põhimõtetega ja püütakse ise lihtkäsiõngega Võrtsjärvest kala. Programmi eesmärgiks on suunata õpilasi tundma huvi loodusteaduste õppimise vastu ning väärtustada elus- ja eluta looduse mitmekesisust.

Vahendid: töölehed ja kirjutusvahendid grupitööks (3-4 õpilasega gruppides) on juhendaja poolt. Kalastamise vahendid on juhendaja poolt ning arvestatud igale lapsele individuaalselt.

Õppemeetodid: vaatlemine, mõõtmine, uurimine, võrdlemine, arutlemine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, grupitöö, töölehtede täitmine, käeline tegevus.

Õpitulemused: õpilased teavad, milline järv on Võrtsjärv ning oskavad eristada erinevad kalaliike ja analüüsida erinevate meelte olulisust ja eripära veekeskkonnas. Õpilased teavad rööv- ja lepiskalade kohta veekogude toiduahelas ja oskavad ise moodustada erinevaid toiduahelaid. Õpilased oskavad väärtustada kohalike liikide ja bioloogilise mitmekesisuse tähtsust ning kalaliikide kaitset ja teavad võõrliikidega kaasnevaid ohte. Õpilased teavad säästva kalastamise põhimõtteid. Oskavad püügivalmis seada lihtkäsiõnge ja sellega kala püüda.

 

Õpipädevused:

enesekohased oskused
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
sotsiaalsed oskused
suhtluspädevus
tunnetus- ja õpioskused

Õpitulemused:

Õpilased teavad, milline järv on Võrtsjärv ning oskavad eristada erinevad kalaliike ja analüüsida erinevate meelte olulisust ja eripära veekeskkonnas. Õpilased teavad rööv- ja lepiskalade kohta veekogude toiduahelas ja oskavad ise moodustada erinevaid toiduahelaid. Õpilased oskavad väärtustada kohalike liikide ja bioloogilise mitmekesisuse tähtsust ning kalaliikide kaitset ja teavad võõrliikidega kaasnevaid ohte. Õpilased teavad säästva kalastamise põhimõtteid. Oskavad püügivalmis seada lihtkäsiõnge ja sellega kala püüda.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Üldoskused

Õpilane

  • tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust karjäärist;
  • väärtustab eluta- ja eluslooduse mitmekesisust;
  • suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
  • saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
  • arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks. 

Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 4:

2.1.9.1. Inimene uurib loodust. Vaatlus. Mõõtmine loodusteadustes.

2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed. Inimene uurib ökosüsteeme.

2.2.4.1. Bioloogia uurimisvaldkond. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused.  Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused. 

2.2.4.2. Selgroogsete loomade tunnused. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga, selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelde sõltuvus loomade eluviisist. Kalade osa looduses ja inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides. 

2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Looduslik tasakaal, inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele, bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. 

Programm seondub riikliku õppekava läbivate teemadega keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus.

Ainetevaheline lõiming: keel ja kirjandus, matemaatika, sotsiaalained, kunst.

Meetodid:

Õppemeetodid: vaatlemine, mõõtmine, uurimine, võrdlemine, arutlemine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, grupitöö, töölehtede täitmine, käeline tegevus.

Vahendid: töölehed ja kirjutusvahendid grupitööks (3-4 õpilasega gruppides) on juhendaja poolt. Kalastamise vahendid on juhendaja poolt ning arvestatud igale lapsele individuaalselt.

 

Juhis õpetajale:

Õpetaja roll: programmile tuleku ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis); eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele (sobilik riietus ja jalatsid, toidukott jms); aktiivselt programmi tegevustes osalemine (õpilaste toetamine ja julgustamine, vajadusel toimivate töörühmade moodustamisel abistamine, turvalisuse ja korra tagamine, abi töövahendite väljajagamisel ja korrastamisel); tagasiside andmine. 

Tagasiside: tagasisidestamine toimub programmi lõpus ja pärast programmi. Lapsed annavad lõpuringis teada, mida huvitavat ja uut nad õppisid või kogesid. Lõpuringis võtab sõna ka õpetaja, kes toob välja, mida ta sellel programmil tähele pani ning teada sai. Detailsema tagasiside annab õpetaja elektroonilise tagasisideküsimustiku abil pärast programmi lõppu.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3,5 tundi, lisandub lõunapaus

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

210€

Lisainfo:

Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi suurusest, erisustest (erivajadusega õpilased jm) ning õppeprogrammi sisu erisoovidest. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Kuna programmi üks osa on kalastamine Võrtsjärve kaldal, palume riietumisel arvestada ilmastikuga.

Palume võtta kaasa vahetusjalanõud.

Korraga võimalik võtta vastu kuni 2 gruppi.

Läbiviimise koht:

EMÜ Võrtsjärve õppekeskus Järvemuuseum ja Võrtsjärve kallas

Läbiviimise asukoht:

58.211934475624, 26.11010725

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc) EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja/ Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Kalad ja kalastamine, programm III kooliaste
Author:
Järvemuuseum
Kalad ja kalastamine_programm III kooliaste.pdf(103.94 KB)

Programmikirjeldus "Kalad ja kalastamine III kooliaste".

Pikk kirjeldus:

  1. Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja programmi käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, organisatoorsed küsimused. Kaardistatakse õpilaste eelteadmised kalade teemal. (5 min)

  2. Esitlus - Võrtsjärv ja kalamaailm. Kes on kala? Kalade mitmekesisus. Võrtsjärv ja Võrtsjärve kalad. Kalade kohastumused eluks vees. Paljunemine. Kalade keeled ja meeled. Kalade toitumine ning nende koht toiduahelas. Võõrliikide mõju kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele. Kaitsealused liigid ja säästev kalastamine. Põnevaid infokilde kalamaailmast. (15 min)

  3. Aktiivõppevahendite kasutamine ja arutlusring. Rühmatööna (3-4 õpilast grupis) lahendatakse erinevaid ülesandeid. Täidetakse töölehti, mille vastused arutatakse hiljem vestlusringis läbi. Aktiivõppevahendite kasutamise üheks eesmärgiks on ka õpilaste rühmas tegutsemise oskuste arendamine. Erinevate ülesannete käigus saadakse teada: 

    1. Võrtsjärve tähtsaima kala - angerja eluring. (Õpilased vaatavad filmiklippi angerjast ning vastavad töölehel küsimustele angerja eluviisi ja angerjat kui liiki ohustavate tegurite kohta)

    2. Võõrliik. (Õpilased uurivad õppevahendi abil välja, mis on võõrliik ja tutvuvad lähemalt kolme erineva vee võõrliigiga).

    3. Õpitakse tundma kalastamise reegleid. (Õpilased uurivad kalapüügireeglite pilte ning kirjeldavad kuidas on seal eksitud nõuete vastu). 

    4. Kalastamine lihtkäsiõnge ja spinninguga, harrastuspüügi reeglid. (Õpilased uurivad õngestendi ja otsivad sealt vastuseid küsimustele kalapüügi reeglite kohta lihtkäsiõnge ja spinninguga).

    5. Millised kalad on röövkalad, millised on lepiskalad, milliste kalade püügile kehtivad piirangud? (Õngitsemismäng, õpilased püüavad kahe erineva õngega erinevaid kalu ning õpivad selle käigus tundma rööv- ja lepiskalu, kalad määratakse, mõõdetakse ning uuritakse liigile kehtivaid püügipiiranguid). 

    6. Moodustatakse veekogu toiduahelaid. (Õpilased tutvuvad etteantud liikide toitumise ja eluviisiga ning moodustavad neist toiduahelaid).

    7. Õpitakse kalade määramist määraja abil. (Õpilased kasutavad dihhotoomset määrajat, et määrata üks kalaliik, määramiskäik kirjutatakse üles).

Ülesannete vastuste üle arutletakse kogu grupiga, kui rühmatööd on lõpetatud. Sõna saab iga rühm ja juhendaja vajadusel korrigeerib ja kommenteerib vastuseid.(60 min).

  1. Akvaariumites elavate mageveekaladega tutvumine. Programmi teises pooles tutvutakse Järvemuuseumi 1. korrusel elavate mageveekaladega. Vaadeldakse akvaariumikalu ja võrreldakse erinevaid kalu omavahel. Tutvustatakse erinevate kalade eluviise ja olulisemaid määramistunnuseid. Õpitakse selgeks Eestis levinumad kalaliigid. Tutvustatakse muuseumis elavaid  (invasiivseid) võõrliike, räägitakse nende mõjust bioloogilisele mitmekesisusele ja kohalikele kooslustele. (30 min)

Grupitööna (3-4 liikmelistes gruppides) täidetakse töölehed kalade anatoomia ja erinevate kalaliikide tundmise kohta. Vestlusringis arutatakse töölehe ülesannete sisu läbi, kontrollitakse vastuseid (30 min).

  1. Kalastamine Võrtsjärve ääres. Õpilased suunduvad koos juhendajaga Võrtsjärve äärde. Juhendaja abiga söödastatakse õnged ja hakatakse kala püüdma. Iga laps saab endale õnge. Juhendaja jälgib püügitegevust, vajadusel aitab ja juhendab. Püügi lõpetamisel näitab juhendaja, kuidas õnged ja muud vahendid korrektselt kokku panna. Kalastamise käigus selgitatakse õpilastele ka säästliku ja keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. (60 min)

  2. Lõpuring ja kokkuvõtted.  Arutelu ja kokkuvõte programmil kogetust. Lõpuringis saavad sõna ka lastega kaasas olnud õpetajad. (10 min)

 

Viimati uuendatud:

25.03.2022