Räätsamatkal
Ökokratt

Räätsamatka käigus tutvutakse soo arengujärkudega ning õpitakse tundma rabaelustikku, rabas elavate liikide omavahelisi suhteid ja seoseid elukeskkonnaga.

Vaadeldakse raba kindla liigi seisukohast ning retke lõpus arutletakse liigi elutingimuste üle. Soo, siirdesoo ja raba taimestik, loomastiku areng ja tegevusjäljed looduses.Õpitakse tundma Järvesood ja Savalduma sood ning selle väärtusi. Vaatleme kurisuid, mis neelavad Järvesoost ja Savalduma soost valguvat vett. Puhkehetkel keedame teed rabaveest ja looduslikest taimedest.

Läbime 3 tunni jooksul ligi 5 km, sellest räätsadega 1,5- 3 km olenevalt sademetest. vajalikud 10- 20 cm ulatuses veekindlad jalanõud.

 Räätsamatku ei toimu 23.aprill kuni 24 juuni, mil on räätsarahu!

Õpipädevused:

digipädevus
enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
sotsiaalsed oskused
suhtluspädevus

Õpitulemused:

I kooliaste õpilane:
1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;
2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub
loodusesse säästvalt;
3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja
maastikulist mitmekesisust;
4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.
II kooliaste õpilane:
1) oskab kasutada ja saab aru mõistetest: aine, aine olek, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, veeringe, kõrgvesi, madalvesi, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtrimine, reljeef, aluspõhi, pinnakate, mandrijää, moreen, moreenküngas, voor, karst, fotosüntees, kivimid, kooslused, loodus- ja keskkonnakaitse, maastikud,
2) teab ja kirjeldab veeringkäiku looduses, veeteket ja selle seoseid kliima, maastiku ja inimtegevusega
3) Õpilane oskab analüüsida vee mõju tervisele ja loodusele.
III kooliaste õpilane:
1) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse
positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning
võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;
2) oskab infot otsida teabeallikaist keemiliste elementide leidumise kohta meie ümber
(kivimid, looduslik vesi, õhk, inimene, kosmos), selle info võrdlemine ja hindamine;
3) selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning
põhjaveega seotud probleeme Eestis;
4) energia ülekanne – erinevate materjalide soojenemise ja jahtumise graafiline
kujutamine; keemilise reaktsiooni uurimine igapäevaseid aineid kasutades; erinevate ainete põlemise uurimine; küünla põlemisel vabaneva soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda; keemilise energia muundamine elektrienergiaks;

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

2."Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”,

7. „Tervis ja ohutus”,

4. „Kultuuriline identiteet”.

I kooliaste: 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti

II kooliaste:  2.1.6.6. Vesi kui aine, vee kasutamine; 2.1.6.8. Pinnavormid ja pinnamood; 2.1.6.16. Eesti loodusvarad, 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis, 2.1.6.13. Õhk; 

III kooliaste: 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse, 2.3.4.10. Euroopa ja Eesti veestik;

2.1.9.2. Ainete ja kehade mitmekesisus; 2.1.9.3. Loodusnähtused  

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond, § 18. Valdkond Keel ja kõne lg3 ja lg4, § 20. Valdkond Matemaatika, § 21. Valdkond Kunst, § 22. Valdkond Muusika, § 23. Valdkond Liikumine

Meetodid:

Aktiivvestlus käsitletaval teemal, arutelud, mängud, rühmatööd, vaatlus, uurimine, vee filtreerimine, põhjavee tekke mudeli praktiline eksperiment, võimalusel aurumootoriga paadi valmistamine. Uurimuslik õpe.

Juhis õpetajale:

Riietus ja jalanõud palume valida vastavalt ilmastikule ja õues viibimiseks. Tutvustage õpilastele eelnevalt programmi teemat ning asukohta. Alustada teema tutvustamisega koolis, et õpilastel on võimalus omandatud teadmisi rakendada praktikasse looduses liikudes. Peale õppekäigu toimumist jätkake teema käsitlemist koolis. Korrake programmil nähtut/kuuldut.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Täiskasvanud

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

28

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

185€

Lisainfo:

Programmi kestust ja sisu saab muuta vastavalt haridusasutuse  soovitule.

Läbiviimise koht:

Savalduma ja Järvesoo soo

Läbiviimise asukoht:

59.056192726488, 26.0098026

Maakond:

Lääne-Virumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Priit Adler, Ain Aasa, Helgi Sammel, matkajuhid, loodusgiidid, ja Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetajad

Keel:

Eesti keel
Inglise keel
Vene keel

Pikk kirjeldus:

Kestus 3 tundi koos 30 min söögipausiga,

15 min – Õppekäigu eesmärkide tutvustamine. Kuidas käituda metsas ja õppekäigul, ohutusreeglite selgitamine.   

2 tundi programm  Järvasoo ja Savaldusma soo retke käigus tutvutakse soo kolme arengujärguga ning õpitakse tundma rabaelustikku taimi ja loomi, otsitakse looduses erinevate loomaliikide tegevusjälgi, soos, siirdesoos, rabas elavate liikide omavahelisi suhteid ja seoseid elukeskkonnaga. Looduse uurimisel kasutame mikroskoope, mis kinnitatatakse telefonide külge. Vaadeldakse raba kindla liigi seisukohast ning retke lõpus arutletakse liigi elutingimuste üle. Õpitakse tundma sood, siirdesood ja raba ning selle väärtusi. Liikumine rabas ligi 1,5- 3 km on räätsadel. Teekonna pikkus 5 km.

Räätsamatku ei toimu 23.aprill kuni 24 juuni, mil on räätsarahu!

Kokkuvõte    

15 min - Kokkuvõte õppekäigust. 

Tegevus põhikooli õpilastele – tunne ära õpitud soo arengufaas, ja õpitud liigid. 

Viimati uuendatud:

21.10.2021