Räätsamatkal läbitakse soo kolm arengujärku - madalsoo, siirdesoo ja raba. Õpilased vaatlevad rühmades raba kindla liigi (turbasammal, harilik mänd, jõhvikas, sookurg, arusisalik, huulhein, inimene) seisukohast, määravad pH-paberiga laugaste ja älvete vee happesust ning mõõdavad korduvalt turbalasundi paksust. Arutletakse soode osa üle süsiniku- ja veeringes ning lahendatakse dilemmasid: kas soid tuleb taastada või kuivendada ja kas turvast on õigem kasutada energeetikas või kosmeetikas.
Matkal näeb kurisuid, mis neelavad soodest valguvat vett. Puhkehetkel keedame teed rabaveest ja looduslikest taimedest. Läbime 3 tunni jooksul ligi 5 km, sellest räätsadega 1,5-3 km sõltuvalt sademetest.
Räätsamatku ei toimu 23.aprill kuni 24 juuni, mil on räätsarahu!
Hea õpetaja,
Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/
Küsimuste korral helistage palun Priit Adler 5132149.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Bioloogia, IV kursus "Inimene ja keskkond":
3) selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ja seda ohustavaid tegureid;
Bioloogia, IV kursus "Keskkonnakaitse":
2) selgitab elurikkuse kaitse olulisust ning väärtustab iga inimese vastutust selle eest, näitab üles ühiskondlikku aktiivsust, mis tugineb loodusteaduslikel teadmistel;
5) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti.
Läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng". Õpilane hakkab:
1) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
3) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
Programm toetab läbivat teemat, sest õpilane näeb Järvesoo ja Savalduma soo näitel, kuidas soo seob süsinikku ja vett ning kuidas kuivendamine ja turba kasutamine seda tasakaalu muudavad.
Programm lõimib bioloogiat, geograafiat, keemiat (pH), matemaatikat (arvutus) ja liikumisõpetust.
Õpitulemused:
• kasutab räätsasid rabamaastikul liikumiseks ja järgib räätsamatka häid tavasid;
• tunneb looduses ära madalsoole, siirdesoole ja rabale iseloomulikke taimi ja loomi;
• seostab raba happelist keskkonda mõõdetud pH-ga ning arvutab turbalasundi paksuse põhjal turbakihi kujunemise aja;
• selgitab soode rolli süsiniku- ja veeringes;
• põhjendab dilemma lahendamisel soode majanduslikku ja ökoloogilist tähtsust ning kaitse vajadust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: kogemus- ja elamusõpe, aktiivvestlus, arutelu, vaatlus, rühmatöö (liigi elutingimuste kaardistamine), praktilised tööd (laugaste pH määramine, turbalasundi paksuse mõõtmine ja turbakihi vanuse arvutamine), dilemmaprobleemide lahendamine.
Vahendid (grupile kuni 28 õpilast, 7 rühma): räätsad igale osalejale, kokku 28 paari; igale rühmale liigikaart, pH-paberid, tööleht ja pliiats, kokku 7 komplekti; 1 turbalasundi mõõtmise varras; juhendajal 1 nuga, 1 tulepulk, 1 mõõdulint ja 1 esmaabikomplekt.
Juhis õpetajale:
Enne programmi: lepime kooliga kokku programmi eesmärgid, klassi eelteadmised, toimumise aja ja erivajadustega õpilaste osalemise.
Riietus palume valida vastavalt ilmastikule ja õues viibimiseks; vajalikud on kummikud (veekindlad 10-20 cm ulatuses), kaasa võileib ja jook.
Tutvustage õpilastele eelnevalt programmi teemat ning asukohta.
Programmi ajal: õpetaja on rühmatöödes õpilastele toeks ja aitab hoida grupi hajutatud liikumist rabas.
Pärast programmi: jätkake teema käsitlemist koolis ja korrake programmil nähtut ja kuuldut.
Palume anda tagasisidet programmi kvaliteedi kohta keskkonnahariduse portaali tagasisidevormi kaudu. Vahetut suulist tagasisidet küsime kokkuvõtte ajal.
Programmi kohandatakse puuetega noortele vastavalt õpilaste individuaalsetele õppekavadele.
Abivahendiga liikujatel osalemise võimalus puudub.
Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse. Erivajadustega õpilaste osalemise puhul on vajalik võtta eelnevalt kontakti.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Räätsamatku ei toimu räätsarahu ajal 23. aprillist 24. juunini.
Programmi aja sisse on planeeritud 30-minutiline söögipaus soosaarel; õpilased võtavad toidu kaasa.
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.167479087056, 26.0470818
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programm kestab 3 tundi, sellest 30 minutit on söögipaus soosaarel.
Sissejuhatus - 15 minutit
• Õppekäigu eesmärkide tutvustamine.
• Kuidas käituda metsas ja õppekäigul; ühiste käitumisreeglite kokkuleppimine.
• Räätsade kasutamine ja ohutusreeglid.
• Miks on ilma laudteeta rabas grupil soovitav vältida "hanereas" liikumist ning kõndida hajutatult.
Soo arengujärgud turbalasundi järgi - 45 minutit. Rühmad mõõdavad turbalasundi paksuse madalsoos, siirdesoos ja rabas ning seostavad lasundi paksuse soo arengujärguga. Iga 4-liikmeline rühm (kokku 7 rühma) vaatleb raba kindla liigi (turbasammal, harilik mänd, jõhvikas, sookurg, arusisalik, huulhein, inimene) seisukohast ja märgib töölehele, millises soo osas on selle liigi elutingimused. Uuritakse madalsoos, siirdesoos ja rabas elavate liikide omavahelisi suhteid ja seoseid elukeskkonnaga.
Ökoloogilised tegurid, süsiniku- ja veeringe - 30 minutit. Arutatakse ökoloogiliste tegurite toimet rabaelustikule (põdra- ja porosamblikud, turbasammal, kattekold, jõhvikas, pohl, küüvits, sookail, mänd, vaevakask). Vaadeldakse raba ja madalsoo turvast, võrreldakse omadusi, määratakse pH-paberiga laugaste ja älvete vee happesust ning arutatakse happe mõju taimestikule. Retke jooksul määratakse korduvalt turbalasundi paksust. Aktiivvestlus soode seosest süsinikuringe ja veeringega ning soode tekke põhjustest. Arutatakse ATV-ga sõitmise ja muu inimtegevuse mõju üle soodele ja seal elavatele liikidele: kas sood on isereguleeruvad ökosüsteemid või vajavad inimese sekkumist?
Lõunapaus soosaarel ja kurisud - 30 minutit. Lõunapaus soosaarel, mille kõrval vaadeldakse kurisuid ja arutatakse karstinähtuste üle.
Turvas ja dilemmaprobleemid - 45 minutit. Turbalasundi mõõtmistulemuste põhjal arvutavad rühmad, mitu aastat on turbakihi kujunemiseks kulunud, kui turvast lisandub umbes 1 mm aastas. Turba teke ja kasutamine, turbasambla kasutamine rahvatraditsioonis. Sood kui arheoloogia säilitajad ja varjumispaigad ajaloos. Rühmad lahendavad dilemmaprobleeme: kas soid peaks kuivendama, et teha ruumi inimeste eluasemetele, või taastama ja piirkonnad üle ujutama? Kas turvast on õigem kasutada energeetikas või kosmeetikas?
Kokkuvõte - 15 minutit
• Rühmad esitavad oma liigi arusaama rabast: milliseid elutingimusi liik vajab ja kas Järvesoos ja Savalduma soos olid need olemas, kui jah, siis millises soo osas.
• Rühmad esitavad dilemmade lahendused ja põhjendavad neid teaduslikest, majanduslikest ja keskkonnakaitselistest seisukohtadest.