Õpilased teemat otsimas
Kauri Kivipõld

Pärast sissejuhatavat instrueerimist jagunevad õpilased gruppidesse. Kõigepealt õpitakse kaardi ja kompassi abil orienteeruma, seejärel täidetakse prooviülesanne: otsitakse kaardi ja kompassi abil üles lähikonda peidetud märgid. Grupp, kes selle ülesande on täitnud, võib minna rajale ning otsida metsa peidetud punkte ja edasise arutelu teemat. Iga grupp leiab endale erineva teema, millest igaüks puudutab mingit inimmõjust mereelustikule põhjustatud probleemi. Probleemid puudutavad kormorane, merikotkaid, merereostust, hülgeid, linnakajakaid, merikotkaid, võõrliike. Grupid saavad iseseisvaks läbitöötamiseks oma probleemi kohta käiva materjali. Pärast materjaliga tutvumist, selgitab iga grupp küsimuste abil ülejäänutele enda probleemi ning toimub ka ühine arutelu käsitletavatel teemadel. Lõpuks annab juhendaja grupile tagasisidet toimunu kohta, selgitatakse välja parimad grupid ning neid autasustatakse. Lõpuringis saavad kõik anda tagasisidet. 

 

Õpipädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilased teavad missugused on ranniku ja mereelustiku probleemid, mis tulenevad inimtegevuse mõjust neile. Õpilased teavad, mismoodi on rannaelustik inimestega vastastikuses mõjus, milliseid tagajärgi see mõju kummalegi poolele põhjustab, mida saab ebasoovitava mõju vähendamiseks teha ning kuidas probleeme tekitavate liikidega koos elada. Suurenenud on teadmised võõrliikidest, merereostusest, rannikul elavate liikide probleemidest.
Õpilased oskavad kaardi ja kompassiga looduses orienteeruda ning leida peidetud materjale.
Õpilased oskavad leida tekstist olulise info ning selle välja tuua. Õpilaste keskkonnateadlikkus on suurenenud ning tekkinud uus vaade jätkusuutlikule arengule.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Läbitavad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng - taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonnda ja väärtustab jätkusuutlikkust.

II kooliaste: loodusõpetus - elukeskkond Eestis - inimese mõju looduskeskkonnale, Läänemeri elukeskkonnana, mere ranniku ja saarte elustik, iseloomulikud liigid ja nendevahelised seosed, loodus- ja keskkonnakaitse Eestis, inimese mõju keskkonnale.

III kooliaste: loodusõpetus: elus ja eluta looduse seosed, kohastumine keskkonnatingimustega, inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal; bioloogia: selgroogsete loomade tunnused, selgroogsete loomade roll ökosüsteemis, selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid, selgrootute loomade kohastumine elukeskkonnas, ökoloogia ja keskkonnakaitse - loodusliku tasakaalu kujunemine ökosüsteemis, inimmõju ökosüsteemidele ja populatsioonidele; geograafia - kaardiõpetus.

Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ja põhjuslikud tagajärjed.

Tegemist on integreeritud programmiga, mille käigus õpilased saavad teadmisi looduse, kultuuripärandi ja keskkonnaprobleemide kohta, harjutavad funktsionaalset lugemist, arvutamist, meeskonnatööd, õpivad kaardi ja kompassiga orienteerumist ja saavad ka füüsilist treeningut.

Meetodid:

Kasutatavad meetodid on aktiivõpe, maastikumäng, grupitöö.

Õppevahenditeks on kompassid, kaardid, töölehed, teemade kirjeldused, kirjutusalused ja kirjutusvahendid. Õppevahendid annab juhendaja.

Juhis õpetajale:

Õpetajatelt ootame õpilaste eelnevat informeerimist toimuvast programmist, sellest et programm toimub täies ulatuses vabas õhus, mistõttu õpilased peaksid riietuma kihiliselt, et saaks midagi vähemaks võtta või juurde panna, jalanõud peaksid olema sportlikud ja vihmase ilma korral ka veekindlad. Kummikud ei sobi hästi, sest nendega hakkavad jalad külmetama. Turvalisuse tagamiseks peaks õpilastel olema kaasas laetud mobiiltelefonid. 

Vihmase ilma korral peaks olema ka vihmakile. Samuti peaks lastel kaasas olema midagi joomiseks ja võileib, sest värskes õhus läheb kõht kiiresti tühjaks. Aga võileibu süüakse koos bussi juures, loodusse neid kaasa ei võeta.

Õpilased lähevad orienteerumisülesannet täitma iseseisvalt, kuid õpetajad võivad soovi korral mõne grupiga ühineda või läbida raja iseseisvalt. 

Tagasisidet annab juhendaja klassile programmi lõpus. Õpetaja saab enda kätte õpilaste töölehed, et soovi korral koolis alustatud teemadega edasi minna. Siis saab ka klass anda juhendajale tagasisidet. Õpetaja võib tagasisidet anda suuliselt, tagasiside ankeeti täites või läbi kodulehe. Tagasiside alusel korrigeeritakse programmi pidevalt.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

150€

Lisainfo:

Programmile saab vastu võtta 2 klassi koos, nii et kummalgi klassil on eraldi juhendaja. 

Programm toimub eesti keeles, aga eelneval kokkuleppel on võimalik seda läbi viia ka venekeelsena.

Liikumispuudega lastel on raske seda programmi teha, kuna  liikumine toimub põhiliselt loodusmaastikul. Raja pikkus on orienteeruvalt 3 km ja see kulgeb põhiliselt mööda metsaradasid. Rada teeb ringi, nii et alguspunkt ja lõpp-punkt on mõlemad ühes kohas.

 

Turvalisuse tagamine.

Käsmu õpperada on väga hästi tähistatud värviliste triipudega puudel ja suunaviitadega pöörangutel. Õpilastel on kaasas kaart ja kompass, mille järgi orienteerumine on eelnevalt selgeks õpitud. Õpperajale lubatakse ainult need grupid, kes on eelnevalt edukalt sooritanud orienteerumise prooviülesande. Lisaturvalisuse tagamiseks antakse gruppidele juhendaja telefoninumber. Juhendaja tunneb ümbrust nii hästi, et oskab õpilased igast poolsaare otsast üles leida. Juhendaja on läbinud esmaabikursuse.

Läbiviimise koht:

Programm toimub Käsmu poolsaarel, täies mahus vabas õhus. Väga külma ilmaga saab arutelusid läbi viia bussis. Raja pikkus on orienteeruvalt 3 km ja teeb ringi, suurem osa sellest läbitakse mööda metsaradu.

Läbiviimise asukoht:

59.60511847873, 25.913710698911

Maakond:

Lääne-Virumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Kauri Kivipõld - bakalaureuse kraad Tallinna Ülikooli geoökoloogia erialalt bioloogia lisaerialaga, magistrikraad Eesti Maaülikooli maastiku kaitse ja hoolduse erialal, on seda programmi läbi viinud alates 2015 aastast.

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Inimmõju rannikukooslustele ja mereelustikule
Author:
Kauri Kivipõld
Inimmõju rannikukooslustele ja mereelustikule.pdf(127.07 KB)

Failis on kirjeldatud õppeprogrammi.

Pikk kirjeldus:

Programmi ajakava:

15 min - sissejuhatus päeva, ülesannete ja päevakava tutvustamine, ohutusalane instrueerimine. Kaardi ja kompassi kasutamise õpetus ja gruppideks jagunemine.

20 min praktiline ülesanne kaardi ja kompassi kasutamise õppimiseks.

60 min õpperajal punktide ja oma teema otsimine.

20 min oma teema kohta käiva materjaliga tutvumine.

20 min iga grupp tutvustab oma teemat teistele.

15 min arutelu teemade üle

15 min tagasiside, parimate väljaselgitamine ja autasustamine, lõpuring.

15 min kaasa võetud toidu söömine.

Viimati uuendatud:

01.04.2021