Eesti geoloogiline ehitus 3 | Keskkonnaharidus

Õpitulemused:

Õpilased teavad Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja selle seoseid Maa ehituse ja laamtektoonikaga, tunnevad Eesti olulisemaid setteid ning kivimeid.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Põhikooli riiklik õppekava.

3. kooliaste (7.-9. kl)
Põhimõisted: maakoor, vahevöö, tuum, mandriline ja ookeaniline maakoor, laam, kurrutus, magma, murenemine, murendmaterjal, sete, settekivim, tardkivim.

2.3.4.8. Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia

Õpitulemused
Õpilane:
3) seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega;
4) kirjeldab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust;
5) iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis;
6) iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis;
Õppesisu:
Euroopa ja Eesti asend, suurus ning piirid. Euroopa pinnamood. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad. Mandrijää tegevus Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises.

Meetodid:

Vaatlused, võrdlemine, töölehe täitmine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu ja kokkuvõte

Juhis õpetajale:

Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

geoloogia

maavarad

kivimid

pinnavormid

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Läbiviimise koht:

TÜ loodusmuuseum

Läbiviimise asukoht:

58.373517025786, 26.7162334

Maakond:

Tartumaa

Keskus:

Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Otsekontakt:

loodusmuuseum@ut.ee
737 6076

Seotud failid:

Eesti geoloogiline ehitus 2

Author:

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed

Eesti_geoloogiline_ehitus_3.pdf(433.26 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus

Laadi fail alla

Pikk kirjeldus:

1. Sissejuhatus programmi, töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine. Tutvustatakse töökorraldust, reegleid ja ajakava.
2. Esitlus Maa ehitus, laamtektoonika, kivimite tüübid, Eesti geoloogia ja kivimid. Kivimite määramine.
Maa ehituse põhijooned, laamtektoonika, kivimite teke ja nende tüübid, Eesti geoloogiline ehitus – aluskord ja pealiskord. Geokronoloogiline skaala. Kambrium, Ordoviitsium, Devon ja Kvaternaar Eestis – levik, kivimid ja setendid. Kivimitest-setenditest tutvutakse graniidi, gneisi, savi, fosforiidi, argilliidi, liivakivi, põlevkivi, lubjakivi ja dolomiidiga. Õpilastel on võimalus vaadata kivimeid binokulaarmikroskoobiga. Peale esitlust on õpilaste praktiliseks ülesandeks esitluses kuuldu ja võrdluskogu abil määrata kivimid.
3. Eesti geoloogilise ehitusega tutvumine ja töölehe täitmine muuseumis. Töölehel on üldisi küsimusi õpitu kordamiseks ja ülesanne ühe piirkonna geoloogilise läbilõike koostamiseks. Tööleht täidetakse individuaalselt.
4. Kokkuvõte. Programmi lõpus vaadatakse üle, korratakse ja arutatakse töölehtede vastuseid koos õpilastega.

Viimati uuendatud:

03.02.2021