PÄEVAKAVA

27. oktoober 2026 (teisipäev)
Valga Kultuurikeskus (Kesk tn 1)
11.30–12.00 Registreerumine, kohv ja suupisted
12.00–12.20 Konverentsi avamine
12.20–13.20 Toit muutuvas kliimas – väljakutsed ja võimalused. Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia tenuuriprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige
13.20–13.40 Kes on kliimadelegaat? Marie Johanna Univer, Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse nooremteadur ja kliimadelegaat
13.40–14.40 Lõuna
14.40–15.00 Karin-Annika Luga, kliimadelegaat 2024-2026
15.00–15.20 Meie uurijad ja uurimisobjektid. Rõõmud ja mured seoses juhendamisega. Inge Vahter, Kuressaare Hariduse Kooli bioloogiaõpetaja
15.20–16.15 Kiirenev kliima soojenemine. Velle Toll, Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor
16.15–16.45 Kohvipaus
16.45–17.45 Vestlus üllatuskülalisega. Juttu juhib päevajuht Sander Loite
17.45–18.00 Päeva kokkuvõte
19.00 Õhtusöök

28. oktoober 2026 (kolmapäev)
Valga Gümnaasium (J. Kuperjanovi 10)
9.00–10.30 EKHÜ koosolek / juhendatud jalutuskäik Valgas 
10.30–10.35 Päeva sissejuhatus
10.35–10.50 Eesti Keskkonnahariduse Ühingu tegevuste ülevaade.
10.50–11.15 Agnes Unnuk, Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arenduskeskuse (KAKK) juht
11.15–11.40 Keskkonnateadlikkuse uuringute tulemused ja tegevuskava 2027-2029. Jane Marmor, Kliimaministeeriumi nõunik
11.40–12.30 Lõuna
12.30–13.15 Sõit Mulgi Elamuskeskusesse (Sooglemäe, Ala)
13.15–13.30 Tervitus ja sissejuhatus töötubadesse
13.30–14.15 I töötubade ring
14.15–14.45 Kohvipaus
14.45–15.30 II töötubade ring
15.30 Lõpusõnad ja konverentsi lõpetamine

*Konverentsi korraldajatel on õigus teha päevakavas muudatusi.

ETTEKANNETE KIRJELDUSED

• Toit muutuvas kliimas – väljakutsed ja võimalused. Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli professor, Eesti TA akadeemik
  Toidutootmisel on üüratu globaalne jalajälg, ulatudes ligi 50%-ni maismaa elamiskõlblikust pinnast, 70%-ni magevee kasutusest ja kolmandikuni kasvuhoonegaaside emissioonist.  Kui me mitte midagi ei teeks, siis taime- ja loomakasvatus muutuvas stressirikkamas kliimas ja rahvastiku plahvatuslik kasv suurendavad toidutootmise jalajälge veelgi. Antud ettekanne annab ülevaate põllumajanduse väljavaadetest ja võimalustest tuleviku kliimas.   
• Kes on kliimadelegaat? Marie Johanna Univer, Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse nooremteadur ja kliimadelegaat
  Kes on kliimadelegaat ja miks teda üldse vaja on? Kiirpilk noorte esindamise vajadusest ja võimalusest maailmas, kus kliimamuutusi ei saa enam peatada, vaid tuleb nendega kohaneda.
• Meie uurijad ja uurimisobjektid. Rõõmud ja mured seoses juhendamisega. Inge Vahter, Kuressaare Hariduse Kooli bioloogiaõpetaja
  Ettekandes antakse lühike ülevaade Kuresaares uurimistööde tegemistest 1990. aastate algusest. Peamine tähelepanu on pööratud uurimistööde teemade valikule, st kust leida teemasid ja milliseid on sobilik valida, et nendega oleks võimalik ka osaleda vabariiklikel konkurssidel. Ettekande käigus selguvad ka mõned mured ja probleemid seoses juhendamisega. Rõõme on aga tunduvalt rohkem ja  neist saab ülevaate esitluse käigus. 
• Kiirenev kliima soojenemine. Velle Toll, Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor
  Inimtekkelised kasvuhoonegaasid on järjepidevalt Maa kliimat soojendanud, kuid viimasel neljal aastal on globaalsed temperatuurid teinud järsema hüppe ülespoole. See on kaasa toonud rekordilisi kuumalaineid, põudasid, maastikupõlenguid, paduvihmasid ja üleujutusi. Kas kliima soojenemine kiireneb ja miks see nii võib olla?
• Keskkonnateadlikkuse uuringute tulemused ja tegevuskava 2027-2029. Jane Marmor, Kliimaministeeriumi nõunik
  Kliimaministeerium on tellinud Eesti elanike (2026) ja noorte (2025) keskkonnateadlikkuse uuringud. Saame rääkida elanike uuringu esialgsetest värsketest numbritest ja noorte uuringu tulemustest. Lisaks anname kiire ülevaate Kliimaministeeriumi 2027–2029 keskkonnateadlikkuse tegevuskavast.
  
  TÖÖTUBADE KIRJELDUSED
  Pane tähele, kaks töötuba toimuvad vaid ühe korra! 
• Mulgi ajalugu, kultuur ja keel – inimene ja tema elukeskkond. Juhendaja Kristi Ilves, mulgi keele ja kultuuri spetsialist, mulgi keele õpetaja ja kultuuripärandi tutvustaja
  Tutvume mulkide ajaloo, kultuuri, keele ja eluviisiga ning vaatame, kuidas inimesed on erinevatel aegadel oma ümbritseva keskkonna ja kohalike võimalustega kohanenud.Räägime mulkide kujunemisest, jõukaks saamisest, mulgi keelest ja kultuurist ning traditsioonilisest toidust. Tutvume vanade eluviiside ja oskustega, mille hulka kuulusid kohaliku tooraine kasutamine, toidu säilitamine ja hoidistamine.Töötuba näitab, kuidas kultuur ja keskkond on omavahel seotud. Kohalik toit, hooajaliste saaduste kasutamine, hoidistamine ja olemasolevate ressursside säästlik kasutamine olid traditsioonilise elu loomulik osa. Nende teadmiste tutvustamine aitab mõtestada, mida võiksime ka tänapäeval säästlikust eluviisist õppida.
• Lina töötuba – taimest materjaliks. Juhendaja Ly Laanemets, loodushariduse ja käsitöö valdkond, Lilli Looduskooli eestvedaja
  Tutvume linataime kasvatamise ja töötlemisega ning jälgime, kuidas taimest saab kasutatav looduslik kiud ja lõpuks valmis ese.
  Osalejad saavad ülevaate lina kasvatamisest ja töötlemisest ning valmistavad endale väikese meene, mille valmistamisel kasutatakse linast niiti. Lina on looduslik ja taastuv tooraine ning töötuba aitab mõista, kuidas taimset päritolu materjalist saab valmistada igapäevaseid esemeid. Räägime looduslikest kiududest, kohaliku tooraine kasutamisest, materjalide väärtustamisest ning käsitöö rollist kestlikus tarbimises. Oluline on ka praktiline kogemus – osaleja näeb ise, kuidas materjal sünnib ja mida selle valmistamine tegelikult nõuab.
• Mulgi rahvariided – traditsioonilised oskused ja looduslikud materjalid. Juhendaja Gerly Kangur, käsitöö ja traditsioonilise rõivastuse valdkond, OÜ Gerrek
  Tutvume Mulgi rahvarõivaste, nende kandmise ja valmistamisega ning vaatame, millist rolli mängisid traditsioonilises rõivastuses kohalikud materjalid ja käsitööoskused. Esitluse käigus riietatakse Mulgi abielunaine 19. sajandi esimese poole pidulikesse rahvarõivastesse. Osalejad saavad ise proovida näiteks vöö või rätti siduda ning tutvuda rahvarõivaste valmistamise ja kandmise traditsioonidega.Traditsiooniline rõivastus annab võimaluse rääkida looduslikest materjalidest, käsitööst ja esemete pikaajalisest kasutamisest. Vanemates eluviisides kasutati olemasolevaid materjale säästlikult ning rõivaid parandati ja hoiti põlvest põlve. 
• Õunad ja sordiaretus. Juhendaja Sille Tammela, puuviljanduse spetsialist, Polli aiandusuuringute keskus
  Tutvume Polli aiandusuuringute keskuse tööga ning vaatame lähemalt õunte maailma. Räägime erinevatest õunasortidest, nende omadustest ja sellest, kuidas sünnivad uued sordid. Osalejad saavad degusteerida erinevaid õunasorte ning võrrelda nende maitset, lõhna ja omadusi. Sille Tammela räägib sordiaretusest ning sellest, kuidas uusi õunasorte välja töötatakse. Töötuba tutvustab taimede geneetilist mitmekesisust ja selle säilitamise tähtsust. Räägime kohalike tingimustega sobivatest sortidest, sordiaretusest ning sellest, kuidas teadusuuringud aitavad kujundada kestlikumat ja mitmekesisemat aiandust. Samuti väärtustab töötuba kohalikku toorainet ja toidutootmist.
• Kala teadlase pilgu läbi. Juhendajad Heli-Anneli Villako, Võrtsjärve Õppekeskuse juhataja ja Hindrek Sokk, Võrtsjärve Õppekeskuse programmijuht
  Praktilises töötoas uurime kala teadlase pilgu läbi – alates liigi määramisest kuni kala siseorganite ja vanuse uurimiseni. Määrame kala liigi, mõõdame selle pikkuse, loeme soomuseid ning koostame soomusvalemi. Uurime, kuidas määratakse kalade vanust otoliitide ja luude abil. Mikroskoobiga saab vaadelda väikeseid detaile ning võimalusel piilume ka kala sisse, uurides selle siseorganeid. Lisaks kuuleme huvitavaid fakte kalade kohta ning võimalusel ka kalade häälitsusi. Töötuba näitab praktiliselt, kuidas teadlased uurivad kalapopulatsioone ja veekogude elustikku. Osalejad saavad paremini aru veeökosüsteemidest, elurikkusest ning sellest, miks kalade ja veekogude seisundi jälgimine on oluline looduse kaitsmisel ja säästval kasutamisel.
• Süsinikuringe metsas: toiduvõrgustikud ja varjatud kliimamõjud. Juhendaja Maria Ivanova, Tartu Loodusmaja
  Õpituba põhineb värskel õppemängul ning toiduvõrgustiku mängukaartidel. Süsinikuringe mäng valmis koostöös Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega. Loodud mäng selgitab lihtsal ja kaasahaaraval moel, kuidas süsinik metsas liigub ja miks see on kliimamuutuste seisukohalt oluline. Mäng on huvilistele vabalt allalaetav (mängujuhend, mängulaud ja protsessikaardid) ja saab peale õpituba kohe kasutusse võtta. Töötoas tutvustatakse ka Triinu Tõrva ja Rohelise kooli programmi loodud metsa toiduvõrgustiku kaarte, mis on samuti kõigile huvilistele vabalt alla laetavad (juhend ja kaardid) ja vabalt kasutatavad.
• Eneseanalüüsi interaktiivse veebipõhise töövahendi tutvustus. Juhendaja Aili Saluveer, EKHÜ. 
  NB! Töötuba toimub ainult ühe korra! Osalemiseks on vajalik sülearvuti!
  Keskkonnahariduse valdkonnas töötajate professionaalse arengu toetamiseks on loodud eneseanalüüsi veebipõhine töövahend, mis on seotud keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate pädevusmudeli ning keskkonnahariduse juhendaja käsiraamatuga vastavate pädevuste toetamiseks ja arendamiseks. Töötoas saab töövahendiga lähemalt tutvuda ja seda katsetada. 
• Õppimise müüdid ja kuidas neid õppeprogrammides vältida. Juhendaja Kadri Kalle, Zero Waste Estonia haridusprogrammide juht ja TLÜ haridusteaduste magistrant
  NB! Töötuba toimub ainult ühe korra!
  Kuidas keskkonnahariduse õppeprogrammides tõhustalt õppimist toetada – selle kohta on palju müüte, mis on kahjuks väga laialtlevinud ja järjekindlad. Vaatame töötoas mõnda neist, võrdleme sellega mida hariduspsühholoogia nende kohta ütleb ja räägime mida teadus soovitab tõhusaks õppimiseks teha.