Muuseumitunni „Eesti toidu aastaring talus“ keskmes on toidu teekond laudast ja aiast kööki – talust taldrikule. Muuseumitunnis saame teada, kust ja kuidas jõuab toit meie lauale eri aastaaegadel ning millist rolli mängib talupidamine Eesti toidukultuuris. Pöörame tähelepanu sellele, kuidas teadlik toidu kasvatamine, valimine ja tarbimine aitab hoida loodust ning vähendada keskkonnakoormust.
Teeme ajarännaku 19. sajandisse, C. R. Jakobsoni aega, et avastada, mida ja kuidas tollal söödi ning kuidas aastaring mõjutas toiduvalikut ja toiduvalmistamist. Võrdleme talutoitu tänapäevase toidulauaga ning saame teada, millised põlised eesti toiduained ja valmistamisviisid on säilinud meie menüüs tänaseni. Arutleme, kuidas varasemad talupidamise ja toidu säilitamise viisid olid tihedalt seotud looduse rütmidega ning toetasid jätkusuutlikku eluviisi.
Toidualaseid teadmisi ja oskusi omandame praktiliste tegevuste kaudu. Muuseumitunni lõpus saavad osalejad kaasa töövihiku, mis sisaldab retsepte ja ülesandeid õpitu kinnistamiseks. Töövihikut saab kasutada järeltegevuseks koolis.
2016. aastal omistati programmile ökoturismi kvaliteedimärgis EHE.
Междисциплинарная интеграция:
Muuseumitund on seotud alljärgnevate II kooliastme loodusõpetuse õpitulemustega:
13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
23) võrdleb igapäevaelus kasutatavate materjalide omadusi ning seostab need kasutusaladega.
Lõiming: eesti keel, inimeseõpetus, tööõpetus ja matemaatika.
Muuseumitund arendab õpilaste loodusteadlikkust ja keskkonnasõbralikke hoiakuid läbi praktiliste ja kogemuslike tegevuste. Tegevused on otseselt seotud läbivate teemadega "Tervis ja ohutus", "Keskkond ja jätkusuutlik areng".
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- mõistab, kuidas põllumajandus ja loomapidamine mõjutasid talurahva toidulauda aasta jooksul;
- tunneb olulisemaid taluhooneid, toiduaineid ja toidukombeid;
- väärtustab kohalikku ja hooajalist toitu, toidu hoidmist ning Eesti toidukultuuri.
Методы:
Meetodid:
Aktiivloeng - ringkäik muuseumi territooriumil
Vaatlemine
Arutelu
Praktiline tegevus- küpsetise tegemine, sügisel saagikoristus
Rollimäng - lauakatmine, söömine 19 saj. taluperena
Vahendid:
Kõik vajalikud vahendid õppetegevuse läbiviimiseks on kohapeal vastavalt grupi suurusele olemas.
Руководство для учителя:
Enne külastust
Õpetaja tutvustab lastele muuseumitunni eesmärke ja sisu ning valmistab nad ette eesootavateks tegevusteks. Vajadusel küsib õpetaja muuseumilt täiendavat teavet külastuse korralduslike ja sisuliste aspektide kohta, et toetada sujuvat ja eesmärgipärast õppeprotsessi.
Külastuse ajal
Õpetaja toetab õpilaste aktiivset osalemist muuseumitunnis, julgustades küsimusi esitama, oma mõtteid jagama ning praktilistes tegevustes kaasa lööma. Vajaduse korral abistab õpetaja lapsi praktilistes tegevustes tegevustes ning aidates hoida töörahu ja kaasatust.
Pärast külastust
Õpetaja annab muuseumile tagasisidet e-posti teel saadetud tagasisideankeedi kaudu.
Koos lastega arutletakse muuseumis kogetu üle, tuues esile tähelepanekud, kogemused ja uued teadmised.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
300€ on grupi hind 24 õpilase kohta. Hinda arvutame õpilase põhiselt 12,5€ õpilane.
Korraga saame võtta vastu 2 gruppi (48). Saatjad osalevad tasuta.
Toitlustus on hinna ja muuseumitunni aja sees.
Riietuda vastavalt ilmale, kuna muuseumitunni ajal liigutakse ka õues ringi.
Muuseumitund sobib ka erivajadustega õpilastele.
Место проведения:
Место исполнения:
58.663549043091, 25.256023406982
Programmi läbiviija:
Muuseumitunde viivad läbi kogenud muuseumipedagoogid, kellel on nii pedagoogilised kui ka ainealased teadmised, tagades õppeprotsessi kvaliteedi, praktilisuse ja seotuse õppekavaga.
Muuseumitundi viivad läbi:
Kersti Kaas (omandanud pedagoogilise hariduse ja omab pikaajalist kogemust pedagoogina)
Lii Sammler (omandanud pedagoogilise hariduse ja omab mitme aastast kogemust pedagoogina)
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
ÕPPEPROGRAMMI TEGEVUSED JA AJAKAVA:
Muuseumitund algab lühikese sissejuhatusega, mille käigus häälestatakse õpilased teemasse - tutvustatakse külastatavat keskkonda ning antakse ülevaade eesootavatest tegevustest ja lepitakse kokku reeglid.
I osa – toidu teekond läbi aasta (75 min)
Alustame muuseumitundi veskis, kus õpilased tutvuvad vesiveski tööpõhimõttega ja vaatame kuidas jahvatati jahu vesiveskis, proovime jahvatada käsiveskiga ning arutleme, miks vili ja leib olid talurahva toidulaual aastaringselt väga tähtsad. Saame teada millal vilja külvati, millal lõigati ja kuidas jahu ning leiba säilitati. (20 minutit)
Seejärel teeme jalutuskäigu Jakobsoni talu õuel ja tutvume taluhoonetega. Saame teada, milliste tööde ja aastaaegadega on hooned seotud (näiteks kus hoiti vilja ja toitu talvel, kus tehti töid kevadel ja suvel, millised hooned olid seotud loomade pidamisega). (10 minutit)
Laudas või karjamaal (sõltuvalt aastaajast) vaatleme Eesti tõugu taluloomi (lehmi, lambaid, hobuseid, kanu ja kukke) ja arutleme, kuidas loomadelt saadav toit sõltus aastaaegadest (piim, munad, liha) ja kuidas nende eest hoolitseti talvel ja suvel. (15 minutit)
Ringkäik jätkub aiamaal, kus saame teada, mida kasvatati kevadel, suvel ja sügisel. Tutvume köögiviljadega (naeris, kaalikas, punapeet, kapsas, sibul, kurk), maitse- ja ravimtaimedega ning marjapõõsaste ja viljapuudega. Sügisel võtame võimalusel kartuleid või porgandeid ja arutame, kuidas saaki koguti ja hoiti. Arutleme, miks söödi vanasti hooajalist toitu, miks on oluline tänapäeval süüa kohalikku ja hooajalist toitu. Saame teada, et aiatööd ja loodussõbralik tegutsemine aitavad hoida loodust ja toetavad elurikkust. (30 minutit)
II osa – Rehis (45 min)
Peseme käed ja paneme põlled ette.
Jaguneme 3-4 liikmelisteks töögruppideks ja leiame oma töölauad.
Tutvume lihtsa retseptiga (kaerahelbeküpsised) ning õpilased valmistavad selle järgi küpsiseid.
Kuni küpsised on ahjus, võrdleme vanaaegset ja tänapäevast toidulauda, kasutades talu aastase toidulaua laudlina. Arutleme, miks oli oluline osata toitu hoida ja jagada terveks aastaks. Samuti räägime talu toidulauakommetest ning kasutusel olnud söögiriistadest.
III osa – Rollimäng: talupere toidulaud (30 min)
Moodustame talupered. Igas peres on peremees, perenaine, sulased, tüdrukud ja lapsed. Saatjad võivad olla vanaemad ja vanaisad.
Iga osaleja saab oma rollile sobivad riideesemed:
- peremees: kaabu ja vest;
- perenaine: tanu ja põll;
- sulased: murumüts;
- tüdrukud: rätik;
- lapsed ja vanavanemad: rahvariidevööd.
Perenaine ja tüdrukud katavad laua ning toovad toidu lauale. Õpime vanaaegset söömiskorda: peremees alustab, perenaine ütleb „Jätku leiba!“ ja pere hakkab sööma.
Pärast söömist koristame laua koos – nii nagu talus tavaks oli.
Lõpetuseks tutvume töövihikuga ja võtame tunni kokku:
- mida said teada Eesti toidu aastaringist;
- milline aastaaeg ja toit jäi kõige paremini meelde;
- mida tahaksid edaspidi rohkem tähele panna oma toidu juures.