15 000 aastat tagasi valitsesid Eesti aladel jääliustikud ning lumesulamisveed, mis aktiivselt siinset maastiku kujundasid. Jää taandumisel liikus siia inimene koos koeraga, asustades esialgu tundralaadse maastiku, hiljem kohanes ja kasvas koos ümbritseva keskkonnaga. Programmi käigus liigume mööda viimase jääaja poolt kujundatud maastikke, vaatame tagasi möödunud aastatuhandetele ning proovime leida seoseid kliima, taimestiku, loomastiku ja inimtegevuse vahel.
Междисциплинарная интеграция:
Bioloogia III kooliaste
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;
Geograafia III kooliaste
Kaartide kasutamine
1) kasutab nii paber- kui ka digikaarte ja teisi ruumiinfot edastavaid mudeleid, et leida infot, iseloomustada objekte ja nähtusi, analüüsida, teha järeldusi ja ruumilisi otsuseid ning neid põhjendada;
Pinnamood
2) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel;
Ajalugu
1) iseloomustab põhitunnuste kaudu erinevaid ajalooperioode.
Keskkond ja jätkusuutlik areng:
Programm suunab õpilast aru saama taimestikust, loomastikust ja klimaatilistest tingimustest kui terviksüsteemist, ümbritseva keskkonna (sh kliima) mõjust inimtegevusele.
Tervis ja ohutus:
Programm suunab õpilast käituma hoolivalt ja lugupidavalt enda, teiste ning ümbritseva keskkonna suhtes ning aktsepteerima ja järgima kokkuleppeid.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
milline näeb välja mandri-Eesti rannajoon
millised kliimaperioodid on viimase 15 000 aasta jooksul Eestis olnud
kuidas kliimamuutused põhjustavad muutusi taimestikus, loomastikus ja inimtegevuses
Õpilane oskab:
selgitada viimase jääaja mõju Eesti pinnamoele
selgitada, kuidas on omavahel seotud taimestiku muutus, loomastik ja inimtegevus
seostada kliimaperioode ajalooliste perioodidega
Õpilane väärtustab:
looduses viibimist
elurikkust
Методы:
Meetodid:
Valik võimalikest kasutatavatest meetoditest - kahtlased väited, ajurünnak, meenuta õpitut/kogetut, sõnapilv, vaatlus, analüüs ja võrdlus, arutelu juhendajaga ning omavahel, rühmatöö, paaristöö, meisterdamine, praktiline tegevus, õpitu selgitamine teistele õpilastele.
Vahendid:
igale grupile köis (2 tk), Eesti kaart (2 tk), pinnavormide kirjeldused (5 kpl), kliimastaadiumite kirjeldused (5 kpl), ajatelje kaardid (30 tk), pildid ja tekstid jääajal elanud loomadega (12 paari), kompassid (8 tk).
Руководство для учителя:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada klassi suurust, õpilaste vanust ja võimalikke erivajadusi. Enne programmi tellimist HEV õpilastele arutame läbi sobivaimad meetodid ja teema täpsema fookuse.
Palume eelnevalt õpilastele programmi temaatikat tutvustada.
Õppeprogrammi läbiviimisel liigutakse ka väljaspool teeradasid, seega osalejad peaksid kandma kinniseid ja mugavaid jalanõusid, mis ei karda niiskust ega määrdumist. Riiete valikul palun arvestada ilmaga ning sellega, et metsas võib olla jahedam kui linnas. Külmemal ajal võtta kaasa müts-sall-kindad, kevadel ja sügisel varuks vihmakeep. Kevadel võib metsas olla palju sääski ning õitsvaid taimi, mis allergiat põhjustavad. Vajadusel kaasa võtta ka sääsetõrje ja allergiaravimid. Teadvustada tuleb ka seda, et looduses võivad olla puugid, maod ning mürgised taimed ja seened. Igal osalejal peaks olema kaasas oma seljakotiga jook (nt vesi, soe tee) ja kerge eine (nt võileib, pirukas, puuvili, köögivili). Pikniku jaoks valivad loodusesõbrad sellise toidu ja joogi, mis jätab endast maha võimalikult vähe pakendeid.
Programmi läbiviimise ajal ootame õpetaja tuge õpilaste kaasamisel ja klassirahu hoidmisel. Õppeprogrammi ajal on nutiseadmed taskus või kotis ning neid kasutatakse vaid programmi läbiviija loal.
Peale programmi toimumist palume õpetajal jätta meile oma töö paremaks ja kvaliteetsemaks korraldamiseks tagasiside ja ettepanekud Keskkonnahariduse portaali kaudu või anda suulist tagasisidet peale programmi lõppu.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Programm toimub välitingimustes. Soovi korral on võimalik programmi läbi viia ka haridusasutuses kohapeal (klassiruumis) või teile sobival loodusrajal.
Lisainfo radade kohta ning kohale sõitmise juhendid on leitavad RMK lehelt:
Salevere matkarada (ring u 2 km) https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1232
Soontagana maalinn (edasi-tagasi u 4 km) https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala/1515
Luitemaal on raja pikkus u 4 km, mis kulgeb mööda luiteid üles-alla. Rajal on vaateplatvorm ja piknikuplats. Kogunemispaik on Vana-Riia mnt ääres asuv parkla.
Tõstamaa matakraja luitestik (pikkus kokkuleppel) https://mois.tostamaa.ee/kulastades-tostamaad/loodushuvilisele/loodusvaartused/tostamaa-luidestik-2/
Ligipääs ratastooliga on osaliselt võimalik Soontagana maalinnas. Soontaganal on ka vaatetorn ning linnuse kaitserajatiste varemed. Salevere matkarada kulgeb mööda kõrgendikku ning trepist alla-üles.
Hea kogemuse saavutamiseks sobib programm korraga läbiviimiseks ühele klassile/rühmale. Kuid soovi korral on võimalik korraga ka kaks gruppi vastu võtta.
Juhendajatel on võimekus programmi läbi viia ka erivajadustega lastele.
Место проведения:
Programmi läbiviija:
Triin Tamme (magistrikraad geoökoloogias ja eripedagoogikas, vanemõpetaja tase 7, kogemus loodushariduse valdkonnas al 2005. aastast)
Tomáš Pavelka (magistrikraad haridustehnoloogias, kogemus loodushariduse valdkonnas al 2018. aastast)
Язык:
Длинное описание:
Õppeprogramm viib meid 15 000 a tagasi, mil Eesti alad hakkasid mandijää alt vabanema. Kuidas on kujunenud pinnamood, arenenenud taimestik ja loomastik ning muutunud kliima - seda kõike hakkame praktiliste tegevuste käigus välja selgitama. Vastavalt kooli asukohale ning õpilaste ettevalmistusele saab programmi läbiviimiseks valida erinevaid sihtkohti. Programmi soovituslikud toimumiskohad Pärnumaal on Salevere salumägi, Tõstamaa luitestik või Luitemaa, mis toetavad oma kujunemislooga läbitavaid teemasid. Võimalik on programmi läbi viia ka haridusasutuses kohapeal.
Sissejuhatus 15 min
Kogunemine on eelnevalt kokkulepitud paigas (nt matkaraja parklas), kus toimub sissejuhatus, omavaheline tutvumine, programmi eesmärkide tutvustus ja lepitakse kokku käitumisreeglid. Seejärel selgitab juhendaja aktiivõppemeetodeid (meetodi valik sõltub õpilaste arvust, vanusest, asukohast - kahtlased väited, ajurünnak, meenuta õpitut/kogetut, sõnapilv) kasutades välja õpilaste eelnevad teadmised ning tuletab meelde koolis õpitut.
Õppeprogramm 90-120 min
Programmis läbiviidavad tegevused toimuvad valdavalt rühmatöödena. Rühmade suurused sõltuvad ülesannetest ning õpilaste arvust. Rühmatööde kestus on orienteeruv, see sõltub õpilaste varasemast ettevalmistusest ja vanusest, ilmaoludest ning asukohast. Rühmatööd viiakse läbi matkarajal, sobiva asukoha lähtuvalt õpilaste arvust ja ümbritsevast keskkonnast valib juhendaja jooksvalt. Juhendaja roll on õpilasi abistada, suunata ning esitada täpsustavaid küsimusi.
Esimeseks teemaks on sissejuhatus viimasesse jääaega (sj mandrijää paksus, liikumine, taandumine). Õpilased tuletavad meelde Eesti rannajoone ja selle liigendatuse. Kahes rühmas on õpilaste ülesandeks käepäraste vahendite abil "joonistada" maha mandri Eesti piirjooned, kasutades vajadusel abina Eesti kaarti. Sealjuures juhib juhendaja tähelepanu põhjaranniku poolsaarte kujule ja asendile ilmakaarte suhtes (seos mandrijää liikumisega). Sellele järgneb väiksemates gruppides (max 4-liikmelised) ilmakaarte meeldetuletamine, nende määramine kompassi abil ning seostamine mandrijää liikumisega Skandinaavia mäestikust Eesti suunal. Ajaline kestus u 30-40 min.
Teise teemana tutvuvad õpilased rühmatöö käigus (max 6 õpilast grupis) kolme erineva jäätekkelise pinnavormiga - oos, mõhn ja voor ning meisterdavad ühe pinnavormi looduslikest käepärastest vahenditest. Juhendaja jagab vajadusel lisaselgitusi pinnavormide tekke ja asukohtade kohta. Ajaline kestus u 15-20 min.
Programmi kolmandaks teemaks on tagasivaade taimestiku ja loomastiku arengule ning kliimamuutustele viimase 15 000 aasta jooksul. Klass jaotatakse viieks rühmaks. Iga rühm saab tutvumiseks ühe jääajajärgse kliimastaadiumi, valib illustreerimiseks sobivad loomad ning tutvustab seejärel oma teemat ülejäänud klassile. Tutvustuses toovad õpilased välja perioodi kestuse, selle vastavuse ajalooperioodiga (nt rauaaeg), klimaatilised tingimused, taimestiku ja loomastiku ning inimese tegevuse. Lisaks arutletakse ajalooliste kliimamuutuste mõju taimestikule, loomastikule ning seejärel ka inimese tegevusele. Eelneva kinnistamiseks reastavad õpilased ajatelje jääajajärgse looduse kujunemisest ja inimtegevuse arengust tänapäevani. Viimase rühmatööna (2-4-liikmelistes gruppides) tutvuvad õpilased erinevate jääajal elanud loomadega ning arutlevad selle üle, kelle välimik soosiks nende meelest ellujäämist. Ajaline kestus u 45 min-60 min.
Kokkuvõte 15 min
Lõpuringis korratakse üle saadud teadmised aktiivõppemeetodi abil (meetodi valik sõltub õpilaste arvust, vanusest, asukohast - kahtlased väited, meenuta õpitut/kogetut, sõnapilv). Iga õpilane saab anda suuliselt tagasisidet retkel kogetu ja õpitu kohta.
Looduses liikumine koos praktiliste ülesannete lahendamisega kestab sõltuvalt valitud sihtkohast, klassi suurusest ja ilmaoludest 2-2,5 tundi, mille keskel on ka võimalus teha ka piknikupaus (lisaks 20-30 min).