Õppeprogrammil vaadeldakse erinevaid metsarindeid ja õpitakse taimeliike ning nende järgi metsatüübi määramist, õpitakse näiteid liikidevahelistest suhetest (sh toitumissuhted ja seeläbi aineringed) metsas. Toimub arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ning metsade kaitsmise vajadusest.
Karula rahvuspargi 4 km pikkune Peräjärve metsarada on parim piirkonna rada metsateema õppimiseks.
Междисциплинарная интеграция:
2.1. Loodusõpetus
2.1.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud. II kooliaste
8) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukohas ja Eestis ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras; käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise.
2.1.3. Õpitulemused II kooliaste
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng; väärtused ja kõlblus.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: Programm aitab õpilastel mõista metsakoosluste mitmekesisust, metsade rolli elurikkuse säilitamisel ning inimese heaolu toetamisel. Vahetu looduskogemus suunab väärtustama metsa kui olulist loodusvara ning mõistma säästva kasutuse ja loodushoiu tähtsust jätkusuutliku arengu saavutamisel.
Lõimitud on ajalugu (metsavendluse teema).
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- mõisteid metsatüüp, metsarinded, loodusmets, majandusmets, lamapuit, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik;
- keskkonnatingimusi, millest oleneb erinevate metsatüüpide esinemine looduses (mulla niiskus ja viljakus, reljeef);
- tavalisemaid taimeliike erinevates metsarinnetes;
- kuidas määrata metsatüüpi iseloomulike taimeliikide järgi erinevates rinnetes.
Õpilane oskab:
- eristada metsarindeid;
- tuua näiteid toiduahelatest metsas;
- tuua näiteid metsa kasutamisest minevikus ja tänapäeval
- liikuda looduses turvaliselt;
Õpilane mõistab
- metsade elurikkuse seost jätkusuutliku arenguga.
Õpilane väärtustab
-metsadega seotud elurikkust.
Методы:
Meetodid ja vahendid:
Arutelu: metsa olemus, erinevate metsatüüpide kujunemise eeldused (mullaviljakus, niiskus, reljeef).
Metsakoosluse vaatlus ja määramine koos vaatluslehega (tüüpilised liigid rinnete kaupa). Vahendid: vaatluslehed paari peale.
Taimeliikide vaatlus ja õpe rinnete kaupa ühises suures grupis.
Metsatüübi vaatlus ja määramine (paaridena), abiks metsatüübi määramislehed (nõmm-, palu-, laane- ja salumets).
Piltidest toiduahela koostamine: tegevus toimub 5 grupis, igaühel oma metsaga seotud liikide komplekt (liigipildid ja nooled).
Liikidevahelise suhete võrgustiku mäng. Vahendid: niit, käärid.
Võrdlemine ja arutelu: loodus- ja majandusmetsa erinevused, metsade kaitse avajalikkus.
Arutelu: metsa loodud hüved, metsa kasutus minevikus ja tänapäeval – ühine arutelu suures grupis; .
Руководство для учителя:
Õppeprogramm toimub künklikul 4 km pikkusel Peräjärve matkarajal. Rajal on mitu üsna järsku tõusu/laskumist. Arvestada tuleb, et vihmase ilmaga muutuvad puujuured rajal libedaks.
Enne programmi on soovitatav õpilaste eelteadmised metsa teemal aktiveerida. Soovitame eelnevalt vaadata:
- puude suhtlemise teemalist 2-minutilist videot (How trees secretly talk to each other - BBC News - YouTube .
- Karula rahvuspargi 10-minutilist loodust ja kultuuripärandit tutvustavat filmi: Karula rahvuspargi peidetud väärtused - YouTube
Vajadusel palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. Pärast programmi rakendab õpetaja programmil saadud teadmisi ja kogemusi edasises õppetöös.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel laekunud ankeedi kaudu.
Õppeprogramm toimub matkarajal, seetõttu palume:
* Hiljemalt programmile eelneval päeval selgitada õpilastele ja teavitada vanemaid, kuhu ja mida õppima minnakse. Vajalik on ilmastikule vastav riietus, peakate, soovituslikult veekindlad maastikul liikumiseks sobivad jalanõud. Matkakotti kaasa pakkida oma jook, lõunasöök, vihmakeep.
* Programmi eel meenutada osalejatele, kuidas käituda looduses (ei tee valju häält, ei kasuta nutiseadmeid ega prügista) ja teavitada neid võimalikest ette tulevatest ohtudest (puugid, rästikud, libedus rajal).
Tagasisidet RMK Karula rahvuspargi õppeprogrammidele saab anda täites lühikese küsimustiku.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Soovi korral peale õppekäiku piknik lõkkekohas kaasavõetud toiduga.
Õppeprogramm ei kohaldu nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega osalejatele. Matkarada on künkliku maastikuga, seetõttu ratastooliga matkarajal liikuda ei saa.
Место проведения:
Место исполнения:
57.684801213731, 26.524064540863
Programmi läbiviija:
Juhendavad RMK Karula rahvuspargi külastuskeskuse ja RMK Pähni külastuskeskuse teabetöötajad:
Helen Kivisild – haridus keskkonnatehnoloogia, MSc (Tartu Ülikool). Keskkonnahariduse spetsialistina õppeprogrammide juhendamine Võrumaal ja Karula rahvuspargis järjepidevalt 2013. aastast.
Merike Tsimmer – haridus: mesiniku kutse (praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), rakenduskõrgharidus turismi- ja hotelliettevõtluse erialal (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž). Loodusharidusliku ja pärandkultuurialaste ekskursioonide läbiviimine Karula rahvuspargis aastail 1999- 2009, õppeprogrammide juhendamine RMK Karula rahvuspargi külastuskeskuses alates 2022. aastast.
Taavi Tatsi – haridus: metsakasvataja kutse (Luua Metsanduskool); meedia ja kommunikatsioon, PhD (Tartu Ülikool). Õppeprogrammide läbiviimine RMK Pähni külastuskeskuses alates 2016. aastast.
Heino Pall– haridus: kultuurinõunik, näitejuhtimine (TPI kõrgharidus); loodusgiidi ja matkajuhi täienduskoolitus (Võrumaa Kutsehariduskeskus). Õppeprogrammide juhendamine RMK Pähni külastuskeskuses alates 2017. aastast.
Язык:
Длинное описание:
SISSEJUHATUS (20 min)
Tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust ja lepitakse kokku ühised käitumise ja ohutuse reeglid.
Karula rahvuspargi ja selle olulisemate kaitseväärtuste lühitutvustus. Peräjärve metsaraja kaart ja asukoht Karula rahvuspargis (abiks Karula rahvuspargi infotahvli kaart).
TEGEVUSTE KÄIK
Matkal (4 km) Peräjärve metsarajal suunatakse osalejaid märkama metsaga seotud elurikkust ja imetajate, lindude või putukate tegevusjälgi – hetkel looduses toimuvat.
Matkal tehakse vaatlus- ja ülesannete lahendamise peatusi:
- Ühine arutelu grupiga eelnevate teadmiste aktiveerimiseks ja kinnistamiseks. (15 min)
Mis teeb metsast metsa; millised keskkonnatingimused määravad koosluse kujunemise (kliima, pinnamood, mulla veerežiim). Eesti klimaatiline asend metsavööndis. - Taimeliikide vaatlus ja õpe rinnete kaupa grupis. Metsatüübi määramine (paaridena), abiks metsatüübi määramislehed (nõmm-, palu-, laane- ja salumets). (20 min)
- Aineringe metsas, liikidevahelised suhted.
Metsaga seotud liikidest toiduahelate moodustamine, kasutada liikide pildid ja nooled (klass jagatakse 5 grupiks). (15 min)
Liikidevahelised seosed metsakoosluses, õppemäng. (15 min) - Loodusmets ja majandusmets, nende erinevused (liigirikkus, elupaikade mitmekesisus, surnud puit). Surnud puidu olulisus aineringes ja elurikkuse säilitamisel (erinevas suuruses ja lagunemisastmes surnud puit lamapuiduna ja püstisena). Võrdlemine, arutelu. (15 min)
- Õppeülesanne metsa kasutamisest. Metsa loodud hüved, metsa kasutus minevikus ja tänapäeval – ühine arutelu suures grupis. (15 min)
- Karula rahvuspargi eripärana kõneldakse metsade ja metsavendluse seostest ning tutvustatakse selle kandi metsavenna Alfred Käärmanni lugu. (10 min).
KOKKUVÕTE (15 min)
Kokkuvõttena õppemäng õpitu kinnistamiseks või tagasisidering, kus iga osaleja väljendab oma uusi kogemusi või teadmisi.