Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktiliste tegevuste uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusressurssi. Käsitletakse mulla teket, koostist, omadusi ning tähtsust looduses ja inimese elus. Arutletakse muldade hävimise üle nii inimese kui loodusjõudude poolt, muldade kaitsmise ja hoidmise vajadust ning säästvat kasutamist.
Uuritakse mullaprofiili mullakaeves, määratakse erinevad mullahorisondid (kõdu, huumus, lähtekivim), määratakse sõrmeprooviga mulla lõimis ning mõõdetakse olulisemaid mulla näitajaid – temperatuuri, niiskust ja happesust Vernieri sensoritega. Koostatakse skemaatiline mullaprofiil koos äigejoonise ja mõõtmisandmetega. Võetakse erinevatest kihtidest proovid, mida uuritakse mikroskoobi alla; uuritakse mineraale, lagunemata taimeosi ja elusorganisme.
Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama mulla tähtsusest looduses ja inimese elus, mulla uurimise, hoidmise ja kaitse vajadustest.
Междисциплинарная интеграция:
Põhikooli riiklik õppekava.
2.1.Loodusõpetus, II kooliaste:
Õpilane:
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
29) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove ning nimetab mulla koostisosi; selgitab mulla kujunemist ja selle tähtsust looduses;
30) toob näiteid põllukultuuride saagikust mõjutavate tegurite, muldade kahjustumise põhjuste ning tagajärgede kohta;
31) kirjeldab mullaelustikku ning mullaorganismide seoseid.
Läbivad teemad:
Elukestev õpe ja karjääri kujundamine: praktiseeritakse mulla uurimismeetodeid ning arutatakse mulla uurimeise vajadust seoses põllumajanduse ja inimese individuaalse huviga;
Keskkond ja jätkusuutlik areng: käsitletakse säästvat ja hoidvat suhtumist mulla kasutamisse ning mulla kui olulise elukeskkonna ja elurikkuse väärtustamist;
Tehnoloogia ja innovatsioon: interaktiivsete töövahendite kasutamine (Vernieri sensorid ja andmekogurid, stereomikroskoobid) uurimiseks ja andmete kogumiseks.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- teket ja koostisosasid (mineraalne: liiv, savi; orgaaniline: huumus, kõdu; vesi; õhk);
- mulla omaduste (lõimis, temperatuur, niiskus, happesus) seost huumuse tekke, taimkatte kasvu ja põllukultuuride saagikusega;
Õpilane oskab:
- eristada ja mõõta mullaprofiili erinevaid horisonte (kõdu, huumus, lähtekivim);
- määrata mulla lõimist sõrmeprooviga;
- teha mullahorisontidest äigejoonist;
- mõõta mulla niiskust, temperatuuri ja happesust (Vernieri sensoritega)
Õpilane väärtustab:
- mulla tähtsust looduses ja inimese elus, selle kaitsmise vajadust ning kasutada selleks vajalikke meetodeid (nt biojäätmete eraldi kogumist ja kompostimist).
Методы:
Meetodid: vaatlus, võrdlus, uurimuslik töö: mullaprofiili kirjeldamine ja mõõtmised väljas (kontakt loodusobjektiga), määramine katsega (sõrmeproov), äigejoonise tegemine koos andmete esitlusega (töölehel), rühmatööde tulemuste võrdlemine ja arutelu.
Rühmatöö (3-5-liikmeline).
Vahendid mullaprofiili mõõtmiseks ja kirjeldamiseks õues (igale rühmale): Labidas, 2 väikest kühvlit, mõõdulint, 1 komplekt Vernieri sensorid (temperatuuri, niiskuse, pH) koos andmekoguriga; klaas+klaaspulk pH määramiseks; Munselli värvipalett; 3 petri tassi proovide võtmiseks;
Vahendid õppeklassis mulla koostise uurimiseks: stereomikroskoobid – 16 tükki;
mulla, kivimite ja setete komplektid uurimiseks (kontakt loodusobjektiga) – 8 tükki.
Руководство для учителя:
Õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist õppeprogrammi tegevustes koos õpilastega. Õpilased peaks olema ette valmistatud õppeprotsessiks sarnaselt koolis läbiviidava õppetööga ning teadlik, et omandatavad teadmised on vajalikud kooliprogrammi vastava õppeaine läbimisel/hindamisel.
Eelteadmised teemast ei ole vajalikud. Õppeprogrammi läbimisel arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega. Eelnevalt täpsustatakse õpetajaga programmi läbiviimise võimalused ja erisused, sh erivajadustega õpilaste võimekust programmis osalemiseks. Mullakaevad asuvad õppekeskuse territooriumil ja on kergesti juurdepääsetavad.
Kõik vajalikud õppevahendid on õppekeskuse poolt ja arvestatud rühmatööks. Õpilased võivad kasutada telefoni õppematerjalide või -protsessi pildistamiseks.
Programm toimub ühe tunni ulatuses väljas, vajalik ilmastikule vastav riietus ja jalanõud.
Toitlustus on kooli/õpetaja organiseerida. Õppekeskus toitlustust ei paku. Võimalik kasutada Kurgja Talumuuseumi toitlustust (kokkulepe ja ettetellimine otse Kurgjaga). Söögipausi aeg ei ole arvestatud õppeprogrammi ajakava sisse.
Tagasisidet küsitakse õpetajalt kirjalikult paberkandjal programmi lõpus.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Õppekeskuses on tänapäevane õpikeskkond, turvaline ja ohtutu.
Õppeklassidesse on ligipääs ratastooliga, olemas inva-WC. Õppekeskusel puudub kompetents ja vahendid erivajadustega õpilastega tegelemiseks.
Õppeprogrammis saab korraga osaleda ainult üks grupp. Suuremate klasside puhul tehakse ülesandeid kahes rühmas, poolele klassile võimalik pakkuda teist tegevust kaasasoleva õpetaja juhendamisel. Üks võimalustest on külastada Kurgja Talumuuseumi.
Õppeprogrammi hind 240 eur. Tasuta õppeprogrammid ainult KIKi rahastuse puhul.
Место проведения:
Место исполнения:
58.657223776075, 25.23981055
Programmi läbiviija:
Maris Rattas, kõrgharidus, PhD (TÜ geoloogia). Kogemus: Särghaua õppekeskuses keskkonnahariduslike tegevuste juhtimine, ürituste korraldamine, õppeprogrammide ja töötubade juhendamine ning õppematerjalide koostamine alates 2015. aastast.
Toomas Toom, kõrgharidus, (TTÜ peenmehaanikaseadmed). Kogemus: Keskkonna- ja loodushariduslike tegevuste kogemus alates 2015 Särghaua õppekeskuses: töötubade läbiviimine, praktiliste tegevuste juhendamine, tegevusteks vajalike laboriseadmete, mõõteriistade jt tehniliste õppevahendite käitlemine.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Ajakava (3x45 min)
1. Sissejuhatus programmi (5 min): töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine.
2. Teema esitlus (40 min): Käsitletakse mulla mõistet ja tähtsust, mulla teket erinevat tüüpi lähtekivimitel (kõva kivim/kalju, pudedad pinnakatte setted) ja erinevate mullahorisontide kujunemis (kõdu, huumus, lähtevikim). Vaadeldakse põhilisi mulla omadusi – lõimis, temperatuur, niiskus ja happesus, mis määravad taimkatte kasvutingimused, sh põllukultuuride saagikuse ja surnud taimede lagunemiskiiruse. Arutletakse muldade hävimise üle nii inimese kui loodusjõudude poolt, muldade kaitsmise vajadust ning säästvat kasutamist.
3. Rühmatöö (3-5 liikmeline). Mullaprofiili kirjeldamine ja uurimine mullakaeves (45 min). Mullaprofiili uurimine sisaldab:
- mullakaeva (ette kaevatud) puhastamine;
- kaeve asukoha määramine maastikul ja ümbritseva taimekoosluse määramine;
- mullahorisontide (kõdu, huumus, lähtekivim) eristamine visuaalselt, paksuste mõõtmine, värvikoodi määramine Munselli paleti abil, äigeprofiili koostamine;
- mulla lõimise määramine sõrmeprooviga;
- mulla näitajate mõõtmine Vernieri sensoritega (niiskus, happesus, temperatuur);
- mullaelustiku jälgimine;
- proovide võtmine erinevatest horisontidest.
4. Rühmatöö jätkub õppeklassis. Mulla ja lähtekivimite uurimine mikroskoobiga (35 min). Õpilased uurivad mullahorisontide ja mulla lähtekivimi/setete koostist mikroskoobiga (mineraalne / orgaaniline osis, sh mullaelustik). Lisaks proovidele uurivad õpilased eri tüüpi muldade ja lähtekivimite/setete näidiseid. Toimub uurimisandmete võrdlemine ja arutelu.
5. Kokkuvõte ja tagasiside (10 min). Kordame üle 3-4 fakti, mille õpilased omandasid. Õpetaja täidab tagasiside lehe (kaasatud ka õpilaste arvamus).