Õppeprogrammid

Õpilased tutvuvad veekogu elurikkusega, sh planktoni ja selle rolliga kogu veekogu elu alusena, vaatluste, mängu ja meisterduse kaudu. Aruteludes mõistetakse veeorganismide omavahelist seotust ning inimtegevuse mõju ja võimalusi vähendada oma keskkonnajalajälge.

Harjutame matkale minekut turvalises ja tuttavas keskkonnas mõnel maakonna looduskaunil matkarajal. Selgitame välja, kes on metsas meie abilised ning kellest võiks eemale hoida. Proovime läbi kompassiga liikumise, lõkke tegemise ning looduses ellujäämiseks vajalikud nipid. 

Mets on palju enamat kui taimed teineteise kõrval kasvamas. Mets moodustab elukeskkonna, kus on lisaks taimeriigi esindajatele leidnud oma koha nii linnud, imetajad, putukad, kahepaiksed, roomajad kui ka seened. Kes metsas elavad? Kuidas nad omavahel seotud on? Miks on oluline metsa kaitsta?  Nendele küsimustele leiame vastused mängulisel metsaretkel.  

Matk algab Järveotsa järve äärest koos retkejuhiga. Vaadeldakse luubiga lähemalt talvituvat taime (kas rohttaimed ja puud talvituvad samamoodi?), erinevate puude (okaspuud, lehtpuud) ja põõsaste pungi. Õpitakse tundma metsloomade jälgi. Lume olemasolul vaadeldakse luubiga lumehelbeid või vaadeldakse lumehelbeid fotodelt. Tipi-telgis räägitakse pärimuslugusid ja meisterdatakse rasvakäbi lindudele, mängitakse talvevarude otsimise mäng.

Õppeprogrammi tegevused aitavad õpilastel mõista, kuidas taastuvenergia muudetakse elektrienergiaks ning kuidas see aitab kaasa keskkonnasõbralikule energia tootmisele.

Õppetöö viiakse läbi õppeklassis ja õuealal, praktiliste tegevuste läbimiseks jagatakse õpilased  3-liikmelistesse gruppidesse.

1. Uurime, mis on energia (erinevaid energialiigid) ja kuidas need on seotud taastuvenergia allikatega.
2. Meisterdame vesiveski ja teeme katseid vee energiaga.
3. Vaatleme erinevaid taastuvenergia allikaid Pernova kliimahariduse näidisalal ja seostame energialiikidega, mida nad kasutavad.

Õppeprogramm 2-3. kl õpilastele.

NB! Selga ilmastikukindlad riided ja kaasa vahetusjalanõud.

STEAM programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".