Matk algab Järveotsa järve äärest koos retkejuhiga. Vaadeldakse luubiga lähemalt talvituvat taime (kas rohttaimed ja puud talvituvad samamoodi?), erinevate puude (okaspuud, lehtpuud) ja põõsaste pungi. Õpitakse tundma metsloomade jälgi. Lume olemasolul vaadeldakse luubiga lumehelbeid või vaadeldakse lumehelbeid fotodelt. Räägitakse lumekattest ja metsloomade karvkattest. Tipi-telgis räägitakse pärimuslugusid ja meisterdatakse rasvakäbi lindudele, mängitakse talvevarude otsimise mäng.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed õppekavaga
Põhikooli riiklik õppekava ja ainevaldkond loodusained.
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
15) võrdleb inimeste elu maal ja linnas;
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus).
Läbivad teemad
Keskkond ja jätkusuutlik areng“
Suunatakse õpilast igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Programmi käigus kogetakse kuidas toimib mets kui eluskooslus talvel, arutletakse soojemate talvede mõjust looduskeskkonnale.
Kultuuriline identiteet“
Suunatakse õpilast mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile.
Arutletakse säästva tarbimise teemadel: kuidas inimesed valmistusid talveks vanal ajal ja kas ja kuidas seda tehakse tänapäeval.
Õpitulemused:
• Oskab nimetada loomi, kes talvel magavad (talveuni ja taliuinak);
• Kirjeldab metsloomade karvkatte omadusi;
• Oskab nimetada loomi, kes talveks toitu varuvad ning mida varuvad, koostab mängu käigus lihtsa toiduahela ;
• Teab kuidas inimene talveks valmistub ja tunneb erinevaid toasooja tootmise meetodeid ja nende erinevat mõju keskkonnale;
•. Oskab kirjeldada kuidas talvel külma ilmaga riietuda
• Oskab võrrelda inimeste igapäeva elulisi toimetusi tänapäeval vs ajaga sajand tagasi maal ja linnas.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Mäng, vaatlemine, käeline tegevus, võrdlemine, kirjeldamine, järelduste tegemine, arutelu
Vahendid: Luubid, mängukaardid, purgid toiduvarudega, metsloomade nahatükid, männikäbid ja rasv.
Juhis õpetajale:
Enne õpperetke võetakse kooliga ühendust ja täpsustatakse õpilastele edastatav info loodusraja tingimuste (lumi ja jää), riietuse, lõunapausi jne kohta.
Pärast programmi läbimist küsitakse loodusõppel osalenud õpetajalt tagasisidet kogu õppeprogrammi kvaliteedi kohta e-posti teel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Matkajuht kõnnib matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Ühegi ülesande puhul ei ole vaja õpilastel üksi grupist eemalduda. Matkarada on tähistatud. Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Selga ilmastikukindlad riided, kaasa toiduamps ja veepudel.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.096408125398, 24.151210784912
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5019255
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Loodusgiid, kes on lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Katrin Salep: Lasteaia pedagoog, kes omab magistrikraadi koolieelses pedagoogikas
Kristel Kadak: Loodusainete õpetaja, kes omab magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Margit Levoll: Inglise keele õpetaja. Lõpetanud Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidi eriala, magistrikraad filoloogias
Marje Suharov: Loodusgiid, magistrikraad metsainseneri erialal
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja bakalaureus muinsuskaitse ja konserveerimine alal. Kõik juhendajad on õppeprogramme läbi viinud Valgejärve matkarajal kuue kuni kümne aasta vältel.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava;
Sissejuhatus Järveotsa järve ääres. Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga, mis on õppida tundma metsaelustiku kohastumisi talvel. Vaadeldakse raja alguspunktis olevat järve. Jää olemasolul selgitakse jää ohutust ja jääl viibimise reegleid.- 20 minutit.
Matk 1,2 km tipi-telgini. Õpilased iseloomustavad talvist metsa. Lume olemasolul vaadeldakse luubiga lumehelbeid ja räägitakse lumekatte mõjust loodusele. Õpitakse tundma metsloomade jälgi. (mängud – jänesed, hundid lumes, teeme ise käpajälgi). Otsitakse loomade tegevusjälgi talvisest metsast. Leitakse erinevusi loomade toitumisel ja elukorraldusel suvel ja talvel. Kas ja kuidas inimene aitab metsloomadel talvituda? Räägitakse jahimehe rollist metsloomade toitmisel. 60 minutit
Matka keskpunkt on tipitelgis, kus on ette valmistatud lõke ja juuakse teed. Arutletakse inimese tegevustest talvel (vana aeg vs kaasaeg) - inimese mõju keskkonnale, kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel, säästev tarbimine ja toasooja saamine linnas ja maal ning selle mõju keskkonnale).Kuidas peab inimene talvel külma ilmaga riietuma? Arutletakse kuidas sobitub inimene ja tema tegevused loodusega, kuidas saab loodusressursse säästa.
Lindudele rasvakäbide meisterdamine. Käbid on juhendaja poolt ettevalmistatud.
Metsloomade nahkade näidised - aluskarv ja pealiskarv metsloomadel
Otsimismäng ja kokkuvõte mängule – “Leia metsa alt (piiratud ja märgistatud ala) talvevarud ja too need õige metslooma juurde”. Söögipaus. Kokku tegevused tipi telgi juures 1tund ja 40 minutit
Matk 1,2 km tagasi Järveotsa järve äärde parklasse 20 minutit
Kokkuvõtted– Õpperetk lõpetatakse Järveotsa järve ääres, kus toimub vestlusring- mida sain täna uut teada, mis meeldis ja mis võiks olla teisiti. 10 minutit