Õppeprogrammid

Teadusteater kutsub lasteaialapsi ja teisi osalejaid kirjude vedelike maailma, kus iga katse on ehe avastus. Esmalt  näeme värvilist kihistamist,  kui õli, vesi ja siirup moodustavad klaasis selged kihid tiheduse erinevuse tõttu ja seeläbi selgitame sõnade „kergem“ ja „raskem“ tähendust läbi kogemuse. Punase kapsa mahl muutub pH indikaatorina punakasroosaks happelises ja kollakaks aluselisemas keskkonnas, andes värviküllase pildi kodukeemia omaduste erinevusest. Lõpuelemendina sünnib elevandi hambapasta – hoogne vahuvulkaan vesinikperoksiidist, pärmist ja nõudepesuvahendist. Iga katse on lühike, visuaalne ja lõbus, sobides tähelepanelikule mudilasele. Õppimine toimub läbi vaatluse, vestluse ja lihtsate seletuste, mis demonstreerivad teaduse igapäevast kohalolekut. Teatrit juhendavad mängulised ja turvalised tegevused, mis äratavad lastes uudishimu.

Õppeprogrammi raames vaatlevad õpilased stereomikroskoobi (binokulaar) abil erinevate taimede juuri  ja nendel elavaid mikroorganisme (mügarbakterid, mükoriisaseened). Neile tutvustatakse erinevaid taimeliike, mille juured elavad sümbioosis mikroorganismidega ning juhitakse tähelepanu, kuidas ära tunda taimejuuri, mis on kasulike mikroobidega nakatunud. Arutletakse taimede ja mikroorganismide vastastiku kasulike suhete olemusest, mõjust teineteisele ning ökosüsteemile. Praktilise töö käigus omandavad õpilased teadmisi stereomikroskoobiga töötamiseks, taimejuurtest preparaatide valmistamiseks, vaatlemisel nähtu põhjal olulisemate detailide kirjalikuks visualiseerimiseks.

“Meelemängud” on lõbus ja aktiivne õpituba koolieelikutele vanuses 4-5. eluaastast. Uurime ja katsetame, kuidas toimivad inimmeeled. Kas tunneme kombitavad esemed ära, kui neid silmadega ei näe? Kas tajume maitset, kui parasjagu lõhna ei tunne? Kumb kuuleb paremini, kas inimene või konn – ehk kuidas erineb inimese maailmataju loomade omast? Peeglilabürint, sosinataldrikud ja näoviilutaja avastuskeskuse ekspositsioonil loovad meeldejääva kogemuse, mis ühendab mängu, teaduse ja loovuse. 

Lapsed õpivad, kuidas erinevad meeled aitavad meil maailma mõista, ja kuidas loomadel võivad need olla hoopis teistsugused. Tegevused toetavad koolieelse õppekava matemaatika ja loodusõpetuse teemasid, arendades lapse tähelepanu, keelekasutust ning analüüsioskust.

8. klassi õpilased õpivad tundma peamiselt viljaka mullaga laane- ja palumetsade, vähemal määral rabamänniku, raba ja kõdusoo metsa taimeliike Paunküla Maastikukaitsealal. Läbitakse vahelduva maastikuga matkarada pikkusega 5,5 km, kus õpitakse sambla-, rohttaime-, puhma-, põõsa- ja puuliike eristama nende välisehituse järgi ja arutletakse, kuidas nad on kohandunud oma kasvukohaga. 

Õppekäigul aianduskooli parki ja aeda kogutakse ning õpitakse tundma erinevaid materjale, millest saab valmistada komposti ja mille alusel neid biolagunevaid jäätmeid jagatakse „rohelisteks“ ja „pruunideks“. Praktilise töö käigus segatakse kokku kompostimiseks sobivad materjalid. Saadakse teada, kuidas toimub kompostis lagunemisprotsess. Arutletakse, miks on kompostis vajalik vee sisaldus ja miks on vaja komposti liigvee eest kaitsta? Miks tuleb komposti pidevalt liigutada, õhustada ning miks peab kompostis temperatuur tõusma 65 °C-ni? Mõõdetakse kompostihunniku temperatuuri ja niiskuse sisaldust. Tutvutakse erinevate kompostikastidega, mida saab kasutada koduaias, analüüsitakse nende häid ja halbu omadusi. Õpitakse tundma komposti kasutamise võimalusi ning uuritakse selle mõju mullale.