Õppeprogrammid

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga ilmaandmete mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel erinev uurimisteema.

Teemad: Kuidas temperatuuri näit sõltub mõõdetavast asukohast? Millest sõltub inimese näonaha temperatuur õues? Mille järgi on võimalik ennustada ilma soojenemist või külmenemist? Kas praegune ultraviolettkiirguse tase mõjutab inimest kuidagi?

Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.

Õuematkalt tagasi tulles analüüsitakse saadud tulemusi ning esitletakse neid teistele. Anda tuleb hinnang nii endale kui grupitööle. Programmi lõpus peaksid selguma vastused uurimisküsimustele ning selle kaudu selgub teema omandamine. Õpetaja tagasisidet küsitakse tagasisidelehe kaudu.

Õpilased osalevad otsimismängus loodusmuuseumi püsinäitusel, kus tuleb leida QR-koodidega märgistatud haruldased ja hävimisohus liigid. Rühmatöös tuleb lahendada ülesandeid muuseumis ja digikeskkonnas ning vastata küsimustele ohustatud ja haruldaste liikide kohta. Saab teada ohustatuse kategooriatest maailma punases nimestikus, looduskaitsest Eestis. Arutletakse loodushoidliku ja jätkusuutliku käitumise  ja  koosluste elurikkuse ning kaitse üle maailmas ja Eestis. Õpilased uurivad, kas või miks on Euroopa naarits, orangutan, kiivi, ebapärlikarp, jääkaru, merikilpkonn, hallpapagoi, soomusloom, tiiger, mustlaik-apollo, kaelkirjak, latimeeria jt ohustatud liigid. Õppeprogrammi lõpus tutvustavad rühmad oma praktilise töö tulemusi ja toimub arutelu. 

Õpilased tutvuvad maailma loodusvööndite ja kliimavöötmetega ning arutlevad vihmametsade ja kuumakõrbete keskkonnatingimuste üle. Botaanikaaia kasvuhoonetes toimuval temaatilisel ekskursioonil uuritakse nende piirkondade taimi ning analüüsitakse taimede kohastumusi erinevates kasvutingimustes. Õpitut kinnistatakse rühmatööde ja praktiliste ülesannete abil, kus võrreldakse taimede tunnuseid, seostatakse taimi loodusvöönditega ning arutletakse nende rolli üle looduses ja inimtegevuses. 

Õppeprogramm "Kuidas elad, Emajõgi?! III" on III kooliastmele suunatud õppeprogramm, mis viib õpilased ajaloolise looduslodja pardal Emajõe keskele, kus uuritakse jõe elustikku ja veekeskkonna toimimist vahetute vaatluste kaudu. Retke jooksul tutvutakse Emajões ja selle kallastel elavate selgroogsete ja selgrootute liikidega, nende kohastumuste ja meeltega ning arutletakse, miks need liigid on looduses ja inimtegevuses olulised. Programmis käsitletakse ka jõgede ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, vee kaitse vajadust ning seda, kuidas igaüks saab panustada jõe heaolusse. Pardal õpitakse kasutama kompassi, määrama voolusuunda, vaatlema ilmastikunähtusi ning uuritakse Eesti suuremate jõgede ja järvede kaarti. Looduslodi kui kohalikust puidust valmistatud traditsiooniline laev seob programmi jätkusuutliku arengu ja keskkonnateadlikkuse teemadega.
 

Õppeprogrammis osalejad saavad infot ohustatud liikide kaitseks sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest seoses kaubandusega (Washingtoni konventsioon, CITES).