Külastame Kostivere karstiala, Jägala juga ja Linnamäe hüdroelektrijaama, keskendudes nende tähtsusele ning eripärale puhta vee tekke, kasutamise ja kvaliteedi seisukohast. Tutvutakse piirkonna loodusega, külastatakse karstiala ja fossiilide välja.
Õpipädevused:
Õpitulemused:
• teab, mis on põhjavesi, hüdroenergia, karst;
• toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumise kohta erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
• toob näiteid keemilisest reaktsioonist looduses;
• oskab praktiliselt läbi viia neutraliseerimisreaktsiooni tõestavat katset, kasutades uurimuslikku meetodit;
• oskab lahendada dilemmaprobleeme;
• väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit;
• väärtustab põhjavett kui loodusvara.
• selgitab vee tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta;
• selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale;
• oskab iseloomustada hüdroenergiat kui taastuvenergia ressurssi;
• analüüsib hüdroelektrijaama kasutamise eeliseid ning puudusi;
• teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;
Gümnaasiumiastme õpilane
• teab, mis on põhjavesi, hüdroenergia, karst;
• analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme; oskab üldiselt kirjeldada fossiile makroevolutsiooniliste protsesside näitena;
• kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
• teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust;
• oskab lahendada dilemmaprobleeme;
• väärtustab põhjavett kui olulist loodusressurssi;
• analüüsib hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme ühe näite põhjal;
• analüüsib hüdroenergia kui taastuva ressursi kasutamise võimalusi ning selle kasutamisega kaasnevaid probleeme;
• teab üldiselt veekaitse põhimõtteid Eestis ja Euroopas.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed õppekavaga
III kooliaste
Loodusõpetus
Teema: Inimene uurib loodust
Bioloogia
Teema: Bioloogia uurimisvaldkonnad
Teema: Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Geograafia
Teema Pinnamood
Teema Veestik
Keemia
Teema: Happed ja alused – vastandlike omadustega ained
Gümnaasium
Bioloogia
Teema: Bioloogia uurimisvaldkonnad
Evolutsioon ja ökoloogia. Keskkonnakaitse
Geograafia
Teema: Maa kui süsteem
Teema: Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Lõiming
Loodusõpetus bioloogia geograafia keemia
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Vesi kui taastuv loodusvara; veevarude kaitse ja jätkusuutlik kasutamine;
Tervis ja ohutus. Puhta joogivee tähtsus; ohutus õppekäigul.
Meetodid:
Õpperetk, vestlus, vaatlus, arutelu, laboratoorne töö paarides uurimuslikul meetodil; rühmatöö: valikumäng
Vahendid: paari peale keeduklaas, lubjapulber ja hape. Fossiilide näidiste kogu.
Valikumängu jaoks igale rühmale tekst dilemmaprobleemiga.
Juhis õpetajale:
Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Soovitame pärast õppekäiku koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.
Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali.
Sihtgrupp:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Tegemist on õpperetkega, rajad on lühikesed (kuni 1 kilomeeter) ja igaühele jõukohased.
Programmi kestus on 3 tundi, mis sisaldab ühistransporti ühest vaatluspaigast teise.
Programm on koolipoolse abi korral sobiv ka erivajadustega õpilasele. Palume eelnevalt teavitada keskust.
Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta. Peale õppekäiku tuleks koolis programmil õpitut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja roll grupi jälgimine.
Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.436279464649, 25.1155023
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
5132149
Keel:
Pikk kirjeldus:
Sissejuhatus – 10 min
Õppekäigu eesmärkide tutvustamine. Selgitame, kuidas õppekäigul käituda, ohutusreeglite selgitamine.
Tegevused
- Tutvume Kostivere karstialaga. Teema III kooliastme õpilastele: pinnavormide ja pinnamoe muutumine erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;– 20 min;
- Põhjavee kujunemine ja liikumine. Põhjaveega seotud probleemid Eestis; Nitraaditundlik ala, kaitsmata põhjavee mõiste. Teema gümnaasiumiõpilastele: vee kaitse põhimõtted Eestis ja Euroopas – 20 min;
- Otsime ja vaatleme fossiile. Juhendaja tutvustab fossiilide kogu näiteid. Teema gümnaasiumi õpilatele: fossiilid makroelolutsiooniliste protsesside näitena – 30 min;
- Laboratoorne töö paarides. Selgitame karsti teket happe ja lubjakivi keemilise reaktsiooni abil kasutades uurimusliku töö meetodit. Arutelu töö hüpoteesi, käigu, tulemuste ja järelduste üle; – 20 min;
- Sõit Jägala joale. Selgitame vee-energia ehk hüdroenergia mõistet; hüdroenergia kui taastuvenergia ressurss – 40 min;
- Sõit Linnamäe hüdroelektrijaama. Hüdroenergia kasutamine Eestis. Hüdroelektrijaamade rajamise ja kasutamisega seotud eelised ja probleemid – 40 min;
- Rühmatöö: valikumäng. Dilemmaprobleemide lahendamine seoses hüdroelektrijaama mõjuga jõe elustikule – 30 min
Kokkuvõte - 10 min
Kokkuvõte õppekäigust. Kuidas mõjutavad ehitised veekogu elustikku? Kuidas leida tasakaal looduse ja inimeste majanduslike huvide vahel?