Jägala joal
Ökokratt

Külastame Kostivere karstiala, Jägala juga ja Linnamäe hüdroelektrijaama, keskendudes nende tähtsusele ning eripärale puhta vee tekke, kasutamise ja kvaliteedi  seisukohast. Tutvutakse piirkonna loodusega, külastatakse karstiala ja fossiilide välja.

Õpipädevused:

digipädevus
enesemääratluspädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Programmi läbimisel III kooliastme õpilane
• teab, mis on põhjavesi, hüdroenergia, karst;
• toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumise kohta erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
• toob näiteid keemilisest reaktsioonist looduses;
• oskab praktiliselt läbi viia neutraliseerimisreaktsiooni tõestavat katset, kasutades uurimuslikku meetodit;
• oskab lahendada dilemmaprobleeme;
• väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit;
• väärtustab põhjavett kui loodusvara.
• selgitab vee tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta;
• selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale;
• oskab iseloomustada hüdroenergiat kui taastuvenergia ressurssi;
• analüüsib hüdroelektrijaama kasutamise eeliseid ning puudusi;
• teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;

Gümnaasiumiastme õpilane
• teab, mis on põhjavesi, hüdroenergia, karst;
• analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme; oskab üldiselt kirjeldada fossiile makroevolutsiooniliste protsesside näitena;
• kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
• teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust;
• oskab lahendada dilemmaprobleeme;
• väärtustab põhjavett kui olulist loodusressurssi;
• analüüsib hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme ühe näite põhjal;
• analüüsib hüdroenergia kui taastuva ressursi kasutamise võimalusi ning selle kasutamisega kaasnevaid probleeme;
• teab üldiselt veekaitse põhimõtteid Eestis ja Euroopas.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Seosed õppekavaga

 

III kooliaste

Loodusõpetus

Teema: Inimene uurib loodust

Bioloogia

Teema: Bioloogia uurimisvaldkonnad

Teema: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Geograafia

Teema Pinnamood

Teema Veestik

Keemia

Teema: Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

 

Gümnaasium

Bioloogia

Teema: Bioloogia uurimisvaldkonnad

Evolutsioon ja ökoloogia. Keskkonnakaitse

Geograafia

Teema: Maa kui süsteem

Teema: Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

 

Lõiming

Loodusõpetus bioloogia geograafia keemia

 

Läbivad teemad:

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Vesi kui taastuv loodusvara; veevarude kaitse ja jätkusuutlik kasutamine;

Tervis ja ohutus. Puhta joogivee tähtsus; ohutus õppekäigul.

 

 

Meetodid:

Õpperetk, vestlus, vaatlus, arutelu, laboratoorne töö paarides uurimuslikul meetodil; rühmatöö: valikumäng

Vahendid: paari peale keeduklaas, lubjapulber ja hape. Fossiilide näidiste kogu.

Valikumängu jaoks igale rühmale tekst dilemmaprobleemiga.

Juhis õpetajale:

Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Soovitame pärast õppekäiku koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.

Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

28

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

170€

Lisainfo:

Tegemist on õpperetkega,  rajad on lühikesed (kuni 1 kilomeeter) ja igaühele jõukohased.

Programmi kestus on 3 tundi, mis sisaldab ühistransporti ühest vaatluspaigast teise.

Programm on koolipoolse abi korral sobiv ka erivajadustega õpilasele. Palume eelnevalt teavitada keskust.

Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta. Peale õppekäiku tuleks koolis programmil õpitut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja roll grupi jälgimine.

Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.

Juhendajate hariduslik valmisolek.

Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht,  TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Läbiviimise koht:

Kostivere karstiala, Jägala jõgi, Linnamäe HEJ

Läbiviimise asukoht:

59.436279464649, 25.1155023

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Keel:

Eesti keel
Inglise keel
Vene keel

Pikk kirjeldus:

Sissejuhatus – 10 min

Õppekäigu eesmärkide tutvustamine. Selgitame, kuidas õppekäigul käituda, ohutusreeglite selgitamine.

 

Tegevused

  • Tutvume Kostivere karstialaga.   Teema III kooliastme õpilastele: pinnavormide ja pinnamoe muutumine erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;– 20 min;
  • Põhjavee kujunemine ja liikumine. Põhjaveega seotud probleemid Eestis; Nitraaditundlik ala, kaitsmata põhjavee mõiste. Teema gümnaasiumiõpilastele: vee kaitse põhimõtted Eestis ja Euroopas – 20 min;
  • Otsime ja vaatleme fossiile. Juhendaja tutvustab fossiilide kogu näiteid. Teema gümnaasiumi õpilatele: fossiilid  makroelolutsiooniliste protsesside näitena – 30 min;
  • Laboratoorne töö paarides. Selgitame karsti teket happe ja lubjakivi keemilise reaktsiooni abil kasutades uurimusliku töö meetodit. Arutelu  töö hüpoteesi, käigu, tulemuste ja järelduste üle;  – 20 min;
  • Sõit Jägala joale. Selgitame vee-energia ehk hüdroenergia mõistet; hüdroenergia kui taastuvenergia ressurss – 40 min;
  • Sõit Linnamäe hüdroelektrijaama. Hüdroenergia kasutamine Eestis. Hüdroelektrijaamade rajamise ja kasutamisega seotud eelised ja probleemid – 40 min;
  • Rühmatöö: valikumäng. Dilemmaprobleemide lahendamine seoses hüdroelektrijaama mõjuga jõe elustikule – 30 min

 

Kokkuvõte  - 10 min  

Kokkuvõte õppekäigust. Kuidas mõjutavad ehitised veekogu elustikku? Kuidas leida tasakaal looduse ja inimeste majanduslike huvide vahel?

Viimati uuendatud:

12.11.2022