Õppeprogrammi käigus tutvustame Pandivere kõrgustikku ja Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku ala keskendudes nende olulisusele ning eripärale puhta vee tekke seisukohast. Külastame Äntu allikajärvi, Metsamõisa karstilehtreid ja- koopaid, mõõdame nutiseadmega vee füüsikalisi omadusi, vaatleme fossiile. Soovi korral saame käia Norra allikatel. Ökoturismi Ühing on omistanud programmile EHE märgise.
Õpipädevused:
digipädevus
enesemääratluspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
Õpitulemused:
Programmi läbimisel III kooliastme õpilane
• teab Pandivere piirkonna tähtsust veerežiimi kujunemisel Eestis;
• iseloomustab järve kui elukooslust ja selle tähtsust inimeste elus;
• oskab nutivahendiga mõõta vee füüsikalisi omadusi:
• analüüsib eluta looduse ökoloogiliste tegurite mõju veekogule;
• selgitab vee ning veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta;
• teab, mis on karst;
• toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumise kohta erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
• toob näiteid keemilisest reaktsioonist looduses;
• oskab praktiliselt läbi viia neutraliseerimisreaktsiooni kasutades uurimuslikku meetodit;
• seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega;
• väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit;
• väärtustab põhjavett kui loodusvara.
Gümnaasiumiastme õpilane
• teab Pandivere piirkonna tähtsust Eesti veerežiimi kujunemisel
• teab, mis on karst;
• toob näiteid keemilisest reaktsioonist looduses;
• väärtustab põhjavett kui olulist loodusressurssi;
• teab üldiselt vee kaitse põhimõtteid Eestis ja Euroopas; oskab tuua näiteid põhjavee kaitsest Eestis;
• kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
• oskab üldiselt kirjeldada fossiile makroevolutsiooniliste protsesside näitena;
• oskab lahendada dilemmaprobleeme;
• teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
• teab Pandivere piirkonna tähtsust veerežiimi kujunemisel Eestis;
• iseloomustab järve kui elukooslust ja selle tähtsust inimeste elus;
• oskab nutivahendiga mõõta vee füüsikalisi omadusi:
• analüüsib eluta looduse ökoloogiliste tegurite mõju veekogule;
• selgitab vee ning veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta;
• teab, mis on karst;
• toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumise kohta erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
• toob näiteid keemilisest reaktsioonist looduses;
• oskab praktiliselt läbi viia neutraliseerimisreaktsiooni kasutades uurimuslikku meetodit;
• seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega;
• väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit;
• väärtustab põhjavett kui loodusvara.
Gümnaasiumiastme õpilane
• teab Pandivere piirkonna tähtsust Eesti veerežiimi kujunemisel
• teab, mis on karst;
• toob näiteid keemilisest reaktsioonist looduses;
• väärtustab põhjavett kui olulist loodusressurssi;
• teab üldiselt vee kaitse põhimõtteid Eestis ja Euroopas; oskab tuua näiteid põhjavee kaitsest Eestis;
• kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
• oskab üldiselt kirjeldada fossiile makroevolutsiooniliste protsesside näitena;
• oskab lahendada dilemmaprobleeme;
• teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed õppekavaga:
III kooliaste
Loodusõpetus
Teema: Inimene uurib loodust
Bioloogia
Teema: Bioloogia uurimisvaldkonnad
Teema: Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Geograafia
Teema Pinnamood
Teema Veestik
Keemia
Teema: Happed ja alused – vastandlike omadustega ained
Gümnaasium
Bioloogia
Teema: Bioloogia uurimisvaldkonnad
Teema: Evolutsioon ja ökoloogia. Keskkonnakaitse
Geograafia
Teema: Maa kui süsteem
Lõiming
Loodusõpetus bioloogia geograafia keemia
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng: programm aitab kaasa õpilaste mõistmisele looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikustest seostest ning säästva arengu tähtsusest isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
Meetodid:
Õpperetk, vestlus, vaatlus, laboratoorne töö uurimuslikul meetodil; vee füüsikaliste omaduste uurimine nutivahendiga; rühmatöö: valikumäng
Vahendid: paari peale keeduklaas, lubjapulber ja hape. Igale rühmale antakse keskuse poolt tahvelarvuti, millega saab ühendada andurid vee omaduste uurimiseks; fossiilide näidiste kogu.
Valikumängu jaoks igale rühmale tekst dilemmaprobleemiga.
Juhis õpetajale:
Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Peale õppekäiku soovitame koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.
Õppekäigul on 30 min söögipaus, milleks palume võileib ja muu vajalik kaasa võtta.
Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.
Sihtgrupp:
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Kestus:
3 tundi
Grupi suurus:
28
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Hind:
170€
Lisainfo:
Rajad on lühikesed (kokku 1 kilomeeter) ja igaühele jõukohased.
Õppeprogrammi kestus on 3 tundi, mis sisaldab ühistranspordiga liikumist erinevate vaatluskohtade vahel.
Õppeprogrammi kestus on 3 tundi. Norra allikate külastamisel lisandub 1 tund.
Programm on koolipoolse abi korral sobiv ka erivajadustega õpilasele.
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Helgi Sammel: kõrgharidus metsainsener, , loodusgiid noorsootöötaja, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Läbiviimise koht:
Puhta Vee Teemapark, Metsamõisa, Äntu järved
Läbiviimise asukoht:
59.057136159495, 26.01454696875
Maakond:
Lääne-Virumaa
Keskus:
Otsekontakt:
priit.adler@gmail.com
+372 513 2149
+372 513 2149
Keel:
Eesti keel
Vene keel
Pikk kirjeldus:
Sissejuhatus – 10 min
Õppekäigu eesmärkide tutvustamine. Selgitame, kuidas õppekäigul käituda, ohutusreeglite selgitamine.
Tegevused III kooliastme õpilastele
- Tutvume Pandivere kõrgustiku, selle ehituse iseärasuse ning tähtsusega seoses seal moodustuva põhjaveega. Pandivere-Adavere-Põltsamaa kui nitraaditundlik ala; põhjavee kaitse vajadus – 20 min;
- Külastame Metsamõisa karstilehtreid ja- koopaid. Vaatleme karstivorme. Pinnavormide ja pinnamoe muutumine erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel. Otsime ja vaatleme põllul fossiile. Juhendaja tutvustab kaasavõetud kogu abil teisi fossiilide näiteid – 30 min;
- Laboratoorne töö paarides uurimuslikul meetodil: selgitame karsti teket happe ja lubjakivi keemilise reaktsiooni abil. Töö lõpul arutelu töö hüpoteesi, käigu, tulemuste ja järelduste üle; – 20 min;
- Sõit Äntu järve äärde. Äntu järv kui elukooslus, veekogude tähtsus inimeste elus – 40 min;
- Rühmatöö. Uurime nutiseadme abil vee omadusi: happesus, elektrijuhtivus, temperatuur, hapnikusisaldus. Arutelu; kuidas mõjutavad eluta looduse ökoloogilised tegurid veekogu elustikku? – 30 min;
- Ajurünnak: kuidas säästa vett? Tegevus Näita oma seisukohta: Kas kraani- või pudelivesi? – 20 min;
Kokkuvõte – 10 min
Kokkuvõte õppekäigust. Arutelu: milline on Pandivere tähtsus Eesti veerežiimi kujunemisel?
Tegevused gümnaasiumiastme õpilastele
- Tutvume Pandivere kõrgustiku, selle ehituse iseärasuse ning tähtsusega seoses seal moodustuva põhjaveega. Külastame Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku ala; põhjavee kaitse vajadus. Räägime põgusalt, millised õigusaktid reguleerivad nii Eestis kui Euroopa Liidus vee kaitset: Pandivere veekaitseala – 20 min;
- Külastame Metsamõisa karstilehtreid ja- koopaid. Vaatleme karstivorme. Otsime ja vaatleme põllul fossiile. Fossiilid kui tõendusmaterjal makroevolutsioonilistest protsessidest. Juhendaja tutvustab kaasavõetud kogu abil fossiilide näiteid – 30 min;
- Laboratoorne töö paarides uurimuslikul meetodil: selgitame karsti teket happe ja lubjakivi keemilise reaktsiooni abil. Töö lõpul arutelu töö hüpoteesi, käigu, tulemuste ja järelduste üle – 20 min;
- Sõit Äntu järve äärde. Rühmatöö. Õpilased moodustavad 2-3-liikmelised rühmad. Uurime nutiseadme abil vee omadusi: happesus, elektrijuhtivus, temperatuur, hapnikusisaldus. Arutelu; kuidas mõjutavad eluta looduse ökoloogilised tegurid veekogu elustikku? – 60 min;
- Rühmatöö. Valikumäng: dilemmaprobleemide lahendamine veemajanduse näitel – 20 min;
Kokkuvõte – 10 min
- Kokkuvõte õppekäigust. Arutelu: milline on Pandivere tähtsus Eesti veerežiimi kujunemisel?
Viimati uuendatud:
22.03.2023