tiigiprogramm
Järvemuuseum

Õppeprogrammis uurivad III kooliastme õpilased veeselgrootuid ning nende kasutamist veekogu seisundi bioindikaatoritena. Õues kirjeldatakse uurimispaika, võetakse veeselgrootute proove, määratakse organisme dihhotoomse määraja abil ja kogutakse andmeid. Õppeklassis uuritakse püütud organisme binokulaarmikroskoobiga, analüüsitakse bioindikatsiooni abil veekogu seisundit ning võrreldakse kahe erineva veekogu tulemusi. Juhtumianalüüside ja ühise arutelu kaudu seostatakse veeselgrootute kooslust keskkonnatingimuste ja inimtegevuse mõjuga ning hinnatakse uurimistulemuste usaldusväärsust. Programmi lõpus sõnastavad õpilased kogutud andmetele tuginedes põhjendatud järelduse uuritud veekogu seisundi kohta.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Põhikooli riiklik õppekava lisa 4 „Ainevaldkond Loodusained“. 2.2 Bioloogia. 2.2.3. Õpitulemused  

Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid

1) võrdleb selgrootute ja selgroogsete loomade ehitust ning selgrootute olulisemate rühmade tunnuseid, toob vastavate loomarühmade kohta näiteid;

5) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses, väärtustades selgrootuid eluslooduse olulise osana, ning toob selle kohta näiteid.
 

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;

3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot keskkonnategurite mõju kohta organismide arvukusele;

4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele.

Programm toetab läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, suunates õpilasi mõistma veekogu elustiku ja keskkonnatingimuste vahelisi seoseid ning inimtegevuse võimalikku mõju veeökosüsteemile. Veeselgrootute uurimise ja bioindikatsiooni kaudu õpivad õpilased hindama keskkonnaseisundit, tegema andmetel põhinevaid järeldusi ning väärtustama veekogude elurikkuse ja hea seisundi säilitamist.

Õpitulemused:

Programmi läbinud õpilane:

- kasutab dihhotoomset määrajat ning määrab veeselgrootuid vaadeldavate välistunnuste põhjal;
- kogub ja registreerib juhendi järgi välitööandmeid veeselgrootute koosluse ja uuritava veekogu kohta;
- kasutab veeselgrootuid bioindikaatoritena ning annab kogutud andmete põhjal veekogu seisundile lihtsustatud hinnangu;
- võrdleb ja analüüsib andmeid ning põhjendab veeselgrootute koosluse põhjal erinevusi veekogude seisundis;
- sõnastab kogutud andmetele tuginedes põhjendatud järelduse ning nimetab vähemalt ühe teguri, mis võib uuringu tulemust või selle usaldusväärsust mõjutada.

Üldpädevused:

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Õppemeetodid

Uurimuslik õpe, välitöö, rühmatöö, vaatlemine ja võrdlemine, veeselgrootute standardiseeritud püük, proovikoha kirjeldamine, veeselgrootute sorteerimine ja määramine dihhotoomse määraja abil, binokulaarmikroskoobiga uurimine, andmete kogumine ja tabelisse kandmine, lihtsustatud bioindikatsioon, andmete võrdlemine ja analüüsimine, juhtumianalüüs, arvutusülesanne, põhjendatud järelduste tegemine, slaidide toel juhitud arutelu, uurimistulemuste esitlemine ja lõpuring.

Vahendid

Veeselgrootute püügivahendid (kahvad), heleda põhjaga vaatlusnõud, plastlusikad, petri tassid, luubid, dihhotoomsed määrajad, bioindikatsiooni tabelid, töölehed ja kirjutusvahendid ning binokulaarmikroskoobid on juhendaja poolt. 3–4-liikmelistes uurimisrühmades kasutatakse püügivahendeid, vaatlusnõusid, luupe, dihhotoomseid määrajaid ning välitöö ja bioindikatsiooni töölehti. Individuaalselt saab iga õpilane kasutada binokulaarmikroskoopi veeselgrootute täpsemaks vaatlemiseks. Kogu klassile kasutatakse slaidiesitlust ning ühise arutelu ja tulemuste võrdlemise materjale. Soovi korral võivad õpilased veeselgrootuid läbi binokulaarmikroskoobi isikliku nutitelefoniga pildistada, kuid see ei ole programmi kohustuslik osa.

Juhis õpetajale:

  • Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt meenutada veekogu kui ökosüsteemi ning uurida, milliseid veeselgrootuid õpilased juba tunnevad. Teemat ei ole vaja põhjalikult ette õppida, sest programmis koguvad õpilased ise välitöö käigus andmeid, määravad veeselgrootuid ning kasutavad tulemusi veekogu seisundi hindamiseks.
  • Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning abistab vajadusel 3–4-liikmeliste uurimisrühmade tööd. Tiigi ääres aitab õpetaja jälgida veeohutuse nõuete täitmist ning suunab õpilasi püügivahendeid ja elusorganisme hoolikalt käsitsema. Õppeklassis toetab õpetaja vajadusel õpilasi binokulaarmikroskoobi kasutamisel, dihhotoomse määrajaga määramisel, andmete analüüsimisel ja järelduste sõnastamisel.
  • Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, meenutades välitöö tulemusi ning arutledes veeselgrootute rolli, bioindikatsiooni võimaluste ja piirangute ning veekogu seisundit mõjutavate looduslike ja inimtekkeliste tegurite üle. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
  • Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi ja töökorraldust saab vastavalt grupi vajadustele võimaluste piires kohandada.
  • Õuesõppeks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida tiigi ääres liikumiseks sobivad jalanõud. Märja ilmaga soovitame veekindlaid jalanõusid.
  • Programmi õuesõppe osa toimub õppekeskuse juures tiigi ääres. Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes uurimisrühmades, kirjeldavad proovikohta, võtavad kahvaga veeselgrootute proove, sorteerivad ja määravad leitud organisme ning registreerivad vaatlusandmed töölehele. Osa sobivaid isendeid võetakse ajutiselt kaasa õppeklassi binokulaarmikroskoobiga uurimiseks, ülejäänud loomad lastakse pärast vaatlemist tagasi nende elukeskkonda.
  • Siseruumides jätkub õues alustatud uurimistöö. Õpilased vaatlevad veeselgrootuid binokulaarmikroskoobiga, kasutavad määramisel dihhotoomset määrajat ning täpsustavad välitöö andmeid. Rühmad kasutavad kogutud andmeid lihtsustatud bioindikatsiooniks, hindavad veekogu seisundit, võrdlevad kahe erineva veekogu näidisandmeid ning sõnastavad oma tulemustele tugineva põhjendatud järelduse. Programmi lõpus võetakse tulemused slaidide toel juhitud arutelus kokku.
  • Siseruumides võib liikuda vahetusjalanõudes või sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
  • Lõunapaus ning tiigi äärest õppekeskusesse liikumise aeg ei kuulu 3-tunnise programmi õppeaja sisse. Lõunasöök tuleb koolil või õpilastel endil kaasa võtta. Vajadusel saab kasutada õppekeskuses olevaid korduvkasutatavaid nõusid.
  • Ligipääsetavus: järvemuuseumi ruumid on ligipääsetavad ka ratastooli kasutavatele õpilastele ning hoones on inva-WC. Tiigi kaldal toimub õpe looduslikul maastikul, kus liikumine võib liikumispuudega õpilasele olla raskendatud. Palume liikumis- või muust erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime programmi tegevusi võimaluste piires kohandada.

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 tundi, lisandub lõunapaus

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

195€

Lisainfo:

Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta programmi muuseumis toimumise osa ajaks parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama. 
 

Läbiviimise koht:

Programmi esimene pool viiakse läbi väljas, järvemuuseumi lähedal asuva tiigi ääres. Teine osa programmist toimub järvemuuseumi õppeklassis.

Läbiviimise asukoht:

58.211944415639, 26.109893918037

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

  • Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
  • Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
  • Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

I osa. Uurimuslik välitöö tiigi ääres (kokku 90 min, täpsam ajakava järgneb)

  • Uurimisküsimus, bioindikatsioon ja välitöö ettevalmistamine (20 min)
    • Juhendaja tutvustab programmi eesmärki ja uurimisküsimust. Õpilaste eelteadmistele toetudes arutletakse, kes on veeselgrootud, milline on nende roll veekogu ökosüsteemis ning miks saab nende esinemist kasutada veekogu seisundi hindamisel.
    • Tutvustatakse bioindikatsiooni põhimõtet: erinevad veeselgrootute rühmad taluvad keskkonnatingimuste muutusi erinevalt ning nende koosseis annab teavet veekogu seisundi kohta. Veeselgrootuid kasutatakse veekogude seisundi hindamisel muu hulgas seepärast, et nende kooslus peegeldab keskkonnatingimuste mõju pikema aja jooksul.
    • Juhendaja tutvustab proovivõtu- ja vaatlusvahendeid, näitab ette kahvapüügi meetodi ning annab juhised veeohutuseks ja elusorganismide säästvaks käsitsemiseks.
    • Õpilased jagunevad 3–4-liikmelistesse uurimisrühmadesse.
  • Vaatluskoha kirjeldamine ja proovivõtt  (25 min)
    • Enne loomade püüdmist kirjeldavad uurimisrühmad töölehel oma proovivõtukohta. Vaadeldakse ja registreeritakse:
      • veekogu tüüp;
      • vee liikumine;
      • põhja iseloom;
      • veetaimestiku rohkus;
      • muud märgatavad keskkonnatingimused.
    • Seejärel võetakse veeselgrootute proov. Kahvaga tehakse 3–5 võimalikult ühesuguse pikkusega tõmmet erinevatest kohtadest läbi veetaimestiku ja veekogu põhja pealmise kihi. Kahva sisu loputatakse tiigiveega täidetud heleda põhjaga vaatlusnõusse.
    • Õpilased pööravad tähelepanu sellele, miks tuleb erinevate rühmade tulemuste võrdlemiseks kasutada võimalikult sarnast proovivõtumeetodit.
  • Veeselgrootute sorteerimine, esmane määramine ja andmete kogumine (45 min)
    • Õpilased uurivad rühmades püütud veeselgrootuid. Loomad eraldatakse ettevaatlikult plastlusikaga ning asetatakse tiigiveega täidetud heledapõhjalisse nõusse.
    • Veeselgrootuid vaadeldakse palja silmaga ja luubiga. Määramiseks kasutatakse dihhotoomset määrajat, mille abil liigutakse samm-sammult organismi nähtavate tunnuste põhjal sobiva loomarühmani.
    • Juhendaja suunab määramist küsimuste abil, kuid võimalusel ei anna õiget vastust enne, kui õpilased on ise tunnuseid võrrelnud ja oma valikut põhjendanud.
    • Keerulisemalt määratavad ning hilisemaks uurimiseks sobivad isendid võetakse ajutiselt tiigiveega täidetud anumates kaasa õppeklassi. Ülejäänud loomad lastakse ettevaatlikult tagasi samasse veekogusse.
  • Logistikaaeg (jalutuskäik tiigi äärest järvemuuseumi) ning lõunapaus (30 min). Lisandub programmiajale. Palume võtta kaasa oma toidukoti. Vajadusel võime abistada sooja toidu tellimisel, võimalik kasutada korduvkasutatavaid nõusid.

II osa. Andmete analüüs õppeklassis (90 min)

  • Veeselgrootute täpsem uurimine ja määramine (35 min)
    • Õpilased jätkavad tööd samades 3–4-liikmelistes uurimisrühmades.
    • Tiigist kaasa võetud organisme vaadeldakse binokulaarmikroskoobiga (igal õpilasel oma). Õpilased otsivad määramiseks olulisi tunnuseid ning kontrollivad ja täpsustavad õues tehtud määramist dihhotoomse määraja abil.
    • Määramisel pööratakse tähelepanu näiteks:
      • jalgade olemasolule ja arvule;
      • keha kujule ja lülilisusele;
      • sabaniitidele;
      • lõpustele;
      • kojale;
      • teistele rühmale iseloomulikele välistunnustele.
    • Õpilased põhjendavad, millise tunnuse alusel nad organismi konkreetsesse rühma määrasid, ning täiendavad vajadusel välitöö andmetabelit (grupis).
  • Bioindikatsioon ja oma välitöö tulemuste analüüs (20 min)
    • Uurimisrühmad kannavad määramistulemused lihtsustatud õppeotstarbelisse bioindikatsiooni tabelisse.
    • Õpilased:
      • märgivad tabelisse leitud veeselgrootute rühmad;
      • võrdlevad rühmade tundlikkust keskkonnatingimuste suhtes;
      • arvutavad juhendi järgi bioindikatsiooni tulemuse;
      • annavad kogutud andmete põhjal veekogu seisundile esialgse hinnangu.
    • Tulemust võrreldakse välitööl kirjeldatud proovikoha omadustega.
    • Rühm arutleb:
      • millised tundlikumad rühmad proovis esinesid;
      • milliseid keskkonnamuutusi paremini taluvaid rühmi leiti;
      • millise hinnangu saab kogutud andmete põhjal veekogu seisundile anda;
      • millised tegurid võisid tulemust mõjutada.
    • Rõhutatakse, et tegemist on ühe õppepäeva proovidel ja lihtsustatud bioindikatsiooni meetodil põhineva hinnanguga, mitte veekogu ametliku ökoloogilise seisundi hinnanguga.
  • Juhtumianalüüs „Kumb veekogu on paremas seisundis?“ ja veeselgrootute roll ökosüsteemis (15 min)
    • Õpilased saavad kahe erineva veekogu lihtsustatud seireandmed. Mõlema veekogu kohta on esitatud proovist leitud veeselgrootute rühmad ning lühike proovikoha kirjeldus.
    • Ühes proovikohas esinevad tundlikumad veeselgrootute rühmad, teises domineerivad keskkonnamuutusi paremini taluvad organismid.
    • Õpilased:
      • võrdlevad kahe proovikoha andmeid; otsustavad, kummas proovikohas viitavad andmed paremale veekogu seisundile, põhjendavad oma järeldust bioindikaatorrühmade abil,
        pakuvad võimalikke looduslikke ja inimtekkelisi põhjuseid proovikohtade erinevustele ning
        selgitavad, miks võib organismide koosluse uurimine täiendada ühekordse veeanalüüsi tulemusi.
    • Juhtumianalüüsi teises osas käsitletakse karpide kui filtreerijate rolli veekogu ökosüsteemis. Etteantud andmete põhjal arvutavad õpilased karpide populatsiooni filtreeritava vee koguse ning arutlevad, kuidas filtreerivate organismide arvukuse vähenemine võib mõjutada vee läbipaistvust ja veekogu toiduvõrgustikku.
  • Tulemuste võrdlemine, ekspertteadmised ja kokkuvõte (20 min)
    • Programmi lõpus võrreldakse uurimisrühmade tulemusi ning pöördutakse tagasi programmi alguses püstitatud uurimisküsimuse juurde: „Milline on uuritava veekogu vee kvaliteet suurselgrootute koosluse põhjal?“
    • Õpilased esitavad lühidalt oma uurimistulemused ja põhjendatud järelduse. Võrreldakse rühmade leitud veeselgrootute kooslusi ja arutletakse, miks võivad samast veekogust võetud proovide tulemused erineda.
    • Seejärel võtab juhendaja õpitu slaidide toel vestlusena kokku, seostades õpilaste tehtud tähelepanekud ja järeldused teaduslike teadmistega. 
    • Lõpuringis sõnastab iga õpilane ühe programmi jooksul saadud uue teadmise, uurimistulemuse või tekkinud küsimuse.

Viimati uuendatud: