Õppeprogrammis tutvuvad õpilased meie veekogudes elavate veeselgrootute, nende mitmekesisuse, eluviiside ja rolliga ökosüsteemis. Praktilise õuesõppe käigus püüavad õpilased rühmades tiigist veeselgrootuid, vaatlevad ja määravad neid piltmäärajate abil ning märgivad leitud loomad pisiloomabingole. Õppeklassis tutvutakse lähemalt erinevate veeselgrootute rühmade ning tigude ja karpidega. Püütud loomi uuritakse individuaalselt binokulaari all, määratakse ja joonistatakse. Programmi käigus saadakse teada, kuidas on veeselgrootud kohastunud eluks vees ning milline on nende tähtsus veekogu ökosüsteemis. Samuti õpitakse, kuidas veeselgrootute esinemise põhjal saab hinnata veekogu seisundit. Programm arendab õpilaste vaatlus-, määramis- ja uurimisoskusi ning suunab väärtustama veekogude elurikkust ja säästvat suhtumist loodusesse.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained““, loodusõpetus, II kooliaste
6. klassi lõpetaja:
3) sõnastab koos kaaslastega loodusteadusliku uurimisküsimuse või hüpoteesi, kavandab ja teeb uurimuse kodukoha veekogu, asula, metsa, niidu vms põhjal, kogub ja vormistab andmeid ning esitleb uurimistulemusi;
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike.
Programm toetab keskkonnateadlikkuse kujunemist, aidates õpilastel mõista veekogu elustiku ja keskkonnatingimuste vahelisi seoseid. Veeselgrootute püüdmise, määramise ja uurimise kaudu tutvuvad õpilased veekogu elurikkusega ning mõistavad erinevate organismide rolli ökosüsteemis. Veeselgrootute kui veekogu seisundi indikaatorite käsitlemine aitab mõtestada inimtegevuse mõju veekeskkonnale ning suunab väärtustama veekogude elurikkust, puhast elukeskkonda ja säästvat looduskasutust.
Õpitulemused:
1) tunneb erinevaid veeselgrootute rühmi ja kirjeldab nende eluviise;
2) tunneb tüüpilisemaid veeselgrootuid, nende tunnuseid ja kohastumusi eluks vees;
3) selgitab veeselgrootute rolli veekogu ökosüsteemis;
4) kasutab binokulaari ning tunneb veeselgrootute püüdmise, vaatlemise ja uurimise meetodeid;
5) teab, et veeselgrootuid saab kasutada veekogu seisundi indikaatoritena.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: rühmatöö, vaatlemine, võrdlemine, veeselgrootute püüdmine, veeselgrootute määramine piltmääraja abil, töölehe täitmine, veeselgrootute uurimine binokulaari abiga, veeselgrootute joonistamine, arutelu, kokkuvõte.
Vahendid: selgrootute püügivahendid, töölehed, kirjutusvahendid, piltmäärajad ja binokulaarid on juhendaja poolt. Püügivahendid on arvestatud rühmatööks 3-4 õpilasega gruppides. Iga õpilane saab selgrootute uurimiseks kasutada binokulaari. Veeselgrootute pildistamiseks läbi binokulaari saavad õpilased kasutada isiklikke nutitelefone (ei ole kohustuslik programmi osa).
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda veekogudest kui elukeskkonnast ning uurida, milliseid vees elavaid selgrootuid õpilased juba tunnevad. Teemat ei ole vaja põhjalikult ette õppida, sest programmis püütakse, vaadeldakse ja uuritakse veeselgrootuid praktiliste tegevuste käigus.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning abistab vajadusel 3–4-liikmeliste rühmade tööd. Tiigi ääres aitab õpetaja jälgida veeohutuse nõuete täitmist ning suunab õpilasi püügivahendeid ja elusorganisme hoolikalt käsitsema. Õppeklassis toetab õpetaja vajadusel õpilasi binokulaaritöös ja töölehe täitmisel.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, meenutades leitud veeselgrootuid ning arutledes nende kohastumuste, ökoloogilise rolli ja veekogu seisundi üle. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi saab vastavalt grupi vajadustele võimaluste piires kohandada.
- Õuesõppeks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida tiigi ääres liikumiseks sobivad jalanõud. Märja ilmaga soovitame veekindlaid jalanõusid.
- Programmi õuesõppe osa toimub õppekeskuse juures tiigi ääres. Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades, püüavad veeselgrootuid, vaatlevad ja määravad neid ning täidavad pisiloomabingot. Pärast uurimist lastakse veeselgrootud tagasi nende elukeskkonda, välja arvatud isendid, mis võetakse ajutiselt kaasa binokulaari all vaatlemiseks.
- Siseruumides toimub veeselgrootute lähem uurimine ja individuaalne binokulaaritöö. Igal õpilasel on võimalik kasutada binokulaari, vaadelda püütud organisme ning jäädvustada nende iseloomulikke tunnuseid töölehele.
- Lõunapaus on soovituslik ja lisandub programmi õppeajale. Eine tuleb õpilastel endal kaasa võtta. Vajadusel saab kasutada õppekeskuses olevaid korduvkasutatavaid nõusid.
- Ligipääsetavus: Järvemuuseumi ruumid on ligipääsetavad ka ratastooli kasutavatele õpilastele ning hoones on inva-WC. Tiigi kaldal toimub õpe looduslikul maastikul, kus liikumine võib liikumispuudega õpilasele olla raskendatud. Palume erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime programmi tegevusi võimaluste piires kohandada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta programmi muuseumis toimumise osa ajaks parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja õppetöö käigu tutvustamine (10 min)
- Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, õpilaste eelteadmiste kaardistamine, organisatoorsed küsimused ja ühised käitumisreeglid.
- Õuesõpe ja praktiline töö (30+60 min)
- Minnakse koos töövahenditega tiigi äärde. Veeselgrootute rühmade ja püügimetoodi tutvustus. Räägitakse, kes on veeselgrootud, miks nad tähtsad on ja vaadatakse fotodelt, milliseid loomi tiigist püüdma hakatakse. Juhendaja näitab ette, kuidas töövahendeid kasutada ning annab juhised veeohutuseks (30 min).
- Loomade püük ja määramine. Õpilased jaotatakse rühmadesse (3-4 õpilast rühmas) ning igale rühmale jagatakse töövahendid. Seejärel saavad õpilased püüda tiigist loomi keda määrata. Määramiseks on igal rühmal piltmääramise lehed ja luup ja kogu grupi peale suur määramistabel, kust saab tulemusi kontrollida. Tööleheks on pisiloomabingo, kus õpilased peavad märkima, mis liike neil õnnestus püüda. Pärast püüki võetakse osad püütud loomad purgiga kaasa, et neid hiljem binokulaari all vaadata, ülejäänud lastakse tagasi tiiki. Töövahendid puhastatakse. 60 min
3. Lõunapaus (30 min, lisandub programmiajale, soovituslik). Palume võtta kaasa oma toidukoti. Vajadusel võime abistada sooja toidu tellimisel, võimalik kasutada korduvkasutatavaid nõusid.
- Töö Järvemuuseumi õppeklassis. Juhitud arutelu slaidide toel ja binokulaaritöö (60 min)
- Veeselgrootud. Erinevad veeselgrootute rühmad ja nende eluviisid. Veeselgrootute olulisus ökosüsteemis. Veekogu seisundi määramine seal leiduvate selgrootute järgi. Tutvumine erinevate limuste - tigude ja karpide kodadega (15 min).
- Individuaalne binokulaaritöö. Õpitakse kasutama binokulaari. Iga õpilane saab binokulaari. Õpilane vaatleb püütud loomi binokulaari all, määrab liike ja joonistab töölehele kolm liiki. (45 min)
5. Õpitu kordamine, kokkuvõtted ja tagasiside. Tehakse teadmiste kontroll- test veeselgrootute kohta. Arutelu ja kokkuvõte programmil kogetust (lõpuring). (20 min)