Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik
Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).
Õpilased esitlevad oma rühma uurimustulemusi ja järeldusi teistele õpilastele.
Õpetaja täidab programmi kohta tagasisidelehe.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist gümnaasiumis:
2.1.2. 4) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: oskab sõnastada uurimisküsimusi ja hüpoteese, plaanida vaatlusi ja katseid, ohutusnõudeid silmas pidades korraldada bioloogiauuringuid, analüüsida ja teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult;
2.1.3.
Bioloogia uurimisvaldkonnad. 2) kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
Bioloogia: Inimese talitluse regulatsioon 7) analüüsib inimese energiavajadust ning termoregulatsiooni mehhanisme.
Kehaline kasvatus: Liikumisoskused 1) kasutab teadlikult edasiliikumisoskusi eri keskkondades, liikumisharrastuses, eri spordialadel ja tantsuliikides; 13) mõistab erinevate liikumisoskuste toimet heaolule ja töövõimele.
ainetevaheline lõiming: bioloogia, kehaline kasvatus, eesti keel (sõnavara arendamine, väljendusoskus)
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng- aitab kujundada keskkonnahoidlikke hoiakuid- märgata ja tundma õppida elurikkust oma ümbruses, õpitakse uurima loodust, et see oleks ohutu ja eetiline. Taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust. On valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
"Tervis ja ohutus" - Kujundab tervislikke eluviise ja turvalist käitumist.
Õpitulemused:
Õpilane teab:
kuidas kasutada Labquest andmekogujat;
et füüsilise koormusega suureneb lihaste hapnikuvajadus ja südame löögisagedus.
Õpilane oskab:
kavandada ja teha katseid lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
analüüsida inimese energiavajadust;
mõista erinevate liikumisoskuste toimet heaolule ja töövõimele.
rakendada loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades;
sõnastada probleemi, uurimisküsimusi ja hüpoteesi. Plaanida, korraldada vaatlusi ja katseid, teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult.
Õpilane väärtustab:
keskkonnahoidlikke hoiakuid ja elurikkust oma ümbruses.
kuidas kasutada Labquest andmekogujat;
et füüsilise koormusega suureneb lihaste hapnikuvajadus ja südame löögisagedus.
Õpilane oskab:
kavandada ja teha katseid lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
analüüsida inimese energiavajadust;
mõista erinevate liikumisoskuste toimet heaolule ja töövõimele.
rakendada loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades;
sõnastada probleemi, uurimisküsimusi ja hüpoteesi. Plaanida, korraldada vaatlusi ja katseid, teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult.
Õpilane väärtustab:
keskkonnahoidlikke hoiakuid ja elurikkust oma ümbruses.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Mõõtmiste teostamine, seoste loomine, analüüsimisoskus, uurimine, rühmatöö, praktilised harjutused (vahetu kontakt loodusega). Katsed.
Kasutatavad õppevahendid: Vajalikud mõõtevahendid on olemas grupi peale: vernier andmekogujad, vererõhumõõtja, käe jõu dünamomeeter, pulsimõõtja. Hantlid käte koormuse katseks. . Moodustatakse 4- gruppi. Mõõtetulemused märgitakse üles isiklikule töölehele, mille õpilane võib soovi korral kaasa võtta.
Tööleht, paber, pliiats igale õpilasele.
Lamineeritud sõnad hüpoteesi koostamiseks (igale grupile), anektoodid nalja ülesandeks (1 komplekt). Lamineeritud küsimused vaimse pinge ja ärevuse katseks (1 komplekt)
Juhis õpetajale:
Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Sobib erivajadustega õpilastele, kuid erivajadustega õpilastest palume meid ette teavitada, et leida talle sobiv programmi läbimise viis. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega õpilast abistada.
Tegemist sportliku programmiga. Riietuda tuleks sportlikult ning arvestada ilmaoludega õuejooksuks. Jooksmas käiakse kordamööda. Joostakse rajalõigul, kus autosid ei sõida.
Programmi vahel võib teha toidupausi, kuid eelnevalt sellest retkejuhile teada anda. Kaasa võib võtta veepudeli.
Õpetajal on toetav ja õpilasi innustav roll. Grupitööde läbiviimisel saab õpetaja abiks olla toetamisel ja julgustamisel. Palume enne õppeprogrammi teada anda laste erisustest. Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Sihtrühm:
Gümnaasium
Kestus:
3 tundi
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
300€
Lisainfo:
Palume parkida parklasse. Loodusmaja on parklast nähtav.
Piisava etteteatamise korral saame samal ajal teisele klassile pakkuda teist programmi.
Läbiviimise koht:
vapramäe Loodusmaja
Läbiviimise asukoht:
58.2772778, 26.5369732
Maakond:
Tartumaa
Otsekontakt:
sihtasutus@vvvs.ee
52 54 172, 5088359
52 54 172, 5088359
Programmi läbiviija:
- Inga Tennokese. Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoökoloogia õppekava. Magistrikraad. 2020 Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika ja juhtimise õppekava. Inga on sõbralik, lapsi toetav ja suunav. Püüab tekitada igas lapses uudishimu teema ja ümbruse kohta. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2023.
- Triinu Pertels. Triinu Pertels. Tartu Ülikool. Haridusteaduse magister (bioloogiaõpetaja), 2020.a. Eesti Maaülikool. Bakalaureus/maastikukaitse ja -hoolduse eriala. 2001. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2007.
- Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
Õppeprogrammi juhendajad on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviijad.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava:
Sissejuhatus, ühised käitumisreeglid: 10 minutit
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid.
Mõistete kordamine, vahendite tutvustamine, mõõtmisõpe.: 20 minutit
Loodusmajas toimub Labquest andmekoguja ja vajalike töövahendite tutvustus (vererõhu mõõtja, pulsimõõtja, käe jõu mõõtja). Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik
Uurimisküsimuste-hüpoteeside püstitamine. Praktilised ülesanded, mõõtmiste teostamine 2,0 h
Õpilased jagatakse nelja rühma. Iga rühma saab Labquest andmekoguja ja vajalikud töövahendid.
Õpilase loevad läbi sissejuhatava teksti. Koos mõeldakse välja, mis tekitab huvi uurimiseks (probleemi püstitamine). Iga rühm tõmbab loosiga endale uurimisküsimuse ja paneb kokku hüpoteesi. Hüpoteesi sõnastamise lihtsustamiseks on igale rühmale lamineeritud sõnad, mis tuleb kokku panna lauseks. Seejärel liigutakse õue matkarajale andmeid koguma (vahetu kontakt loodusega). Programmi jooksul tehakse läbi erinevaid harjutusi lihastele, tekitatakse ärevust ning aetakse kaasõpilasi naerma, mille järel mõõdetakse katseisikutelt andmeid. Käiakse, joostakse 200 m.
UURIMUSLIK TÖÖ. Millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega? Kas füüsiliselt treenitud inimeste tulemused erinevad treenimata inimeste tulemusest?
Uurimisküsimus 1. Kuidas mõjutab mäest alla liikumine ehk koormus jalgadele inimese pulsisagedust ja vererõhku? Kuidas erinevad treenitud ja treenimata inimeste tulemused? Katse. Füüsiline koormus jalgadele.
Uurimisküsimus 2. Kuidas mõjutab koormus kätele inimese pulsisagedust ja vererõhku? Kuidas erinevad treenitud ja treenimata inimeste tulemused? Katse. Füüsiline koormus kätele.
Uurimisküsimus 3. Kuidas mõjutavad positiivne tuju ja loov tegevus vererõhku? Katse. Vererõhu muutused naermise ajal.
Uurimisküsimus 4. Kuidas mõjutab ärevus vererõhku? Katse. vererõhu, pulsi muutus vaimse pingutuse, ärevuse ajal.
Peale andmete kogumist toimub ruumis nende analüüsimine ja teistele gruppidele kokkuvõtete esitamine.
Kõikide uurimisküsimuste puhul teevad rühmad analüüsi järgmiste küsimuste põhjal: Milles seisnevad erinevused mõõtmistulemustes? Järeldus (vastus uurimusküsimusele, mis on katse tulemusel selgunud). Hinnang uurimusele (kas tekkis vigu, mis oli nende põhjuseks ja mida teeksite teisiti). Iga rühm valmistab ette küsimuse teistele rühmadele, mis esitatakse lõpuringis teema kordamiseks.
Iga rühm valmistab kokkuvõtte oma uurimustulemusest, kokkuvõtte vormi võib iga rühm vabalt valida.
Kokkuvõte. Tulemuste analüüs, esitlemine teistele, kokkuvõttev analüüs, tagasiside 30 minutit.
Iga rühm esitleb oma uurimustulemuse. Õpilased analüüsivad tuginedes eelpool korratud teooriale, mis põhjustas mõõdetud tulemuste saamist, annavad hinnangu nii enda kui grupitööle. Iga rühm edastab oma ettevalmistatud küsimuse teistele rühmadele ja hindab, kas vastus on õige või vale.
Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega?
Rõhutatakse keskkonnasäästlikemate liikumisvahendite kasutamist, jalgsi- ja rattasõitu, tervislikku eluviisi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Toidupaus tehakse vastavalt soovile, kas peale sissejuhatava osa lõppu või ülesannete vahepeal.