Õppeprogrammis avastavad õpilased tiigi väikeste vee-elustiku esindajate mitmekesise maailma. Programmi esimeses pooles püütakse tiigist veeselgrootuid, vaadeldakse nende välimust ja liikumist ning õpitakse elusolenditega hoolivalt ümber käima. Mängulises loovülesandes ehitatakse puruvanale looduslikest materjalidest kaitsev koda.
Programmi teine pool toimub õppeklassis. Pildilise esitluse abil tutvutakse lähemalt mõne tiigis elava veeselgrootuga ning seostatakse uusi teadmisi õues tehtud vaatlustega. Õpilased uurivad veeselgrootuid binokulaarmikroskoobiga, võrdlevad nende välistunnuseid ning kinnistavad õpitut mõistatusmängus „Kes ma olen?“.
Programmis keskendutakse eelkõige veeselgrootute märkamisele, vaatlemisele, kirjeldamisele ja lihtsate tunnuste võrdlemisele. Liikide määramine ei ole programmi eesmärk. Oluline on kujundada huvi veekogude elustiku vastu ning arusaama, et veekogu on paljude elusolendite elupaik, kus tuleb tegutseda hoolivalt.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava lisa 4 „Ainevaldkond Loodusained“ punkt 2.1.3. Õpitulemused. I kooliaste.
1. eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
9. kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
20. liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
21. arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi.
Programm toetab läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, suunates õpilasi märkama ja väärtustama tiigi elurikkust ning mõistma, et veekogu on paljude elusolendite elupaik. Veeselgrootute ettevaatliku püüdmise, uurimise ja tagasi tiiki laskmise kaudu kujundatakse hoolivat ja keskkonnahoidlikku käitumist ning vastutust elusolendite ja nende elupaikade säilimise eest.
Õpitulemused:
- vaatleb ja kirjeldab veeselgrootuid lihtsate välistunnuste ja liikumisviisi järgi;
- võrdleb veeselgrootuid ning nimetab vähemalt ühe nendevahelise sarnasuse või erinevuse;
- kasutab juhendamisel luupi ja binokulaarmikroskoopi veeselgrootute uurimiseks;
- toob näiteid tiigis elavatest veeselgrootutest ja kirjeldab vähemalt ühe looma eluviisi või kohastumust;
- tegutseb veekogu ääres ohutult ja loodust säästvalt, käsitseb uuritavaid loomi ettevaatlikult ning mõistab, miks püütud loomad tuleb tagasi nende elukeskkonda lasta.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: õuesõpe, juhendatud avastusõpe, rühmatöö, veeselgrootute püüdmine ja vaatlemine, välistunnuste ja liikumisviiside kirjeldamine ning võrdlemine, luubi ja binokulaarmikroskoobi kasutamine, töölehe täitmine ja veeselgrootute joonistamine, meeskondlik loovülesanne „Puruvana ehitab koda“, pildiline esitlus ja suunatud arutelu ning õpitut kinnistav mõistatusmäng „Kes ma olen?“.
Vahendid: veeselgrootute püügivahendid, heleda põhjaga vaatlusnõud, lusikad, luubid, töölehed, kirjutusvahendid, binokulaarmikroskoobid, veeselgrootute fotod, epoksiidi valatud näidised ja esitlusmaterjal, puruvana koja valmistamiseks papist torud ja maalriteip ning maast leitud looduslikud materjalid. Püügivahendid, vaatlusnõud, lusikad, töölehed ja pliiatsid ning meisterdamisvahendid on arvestatud töötamiseks 3–4-liikmelistes rühmades. Individuaalselt saab õppeklassis iga õpilane töölehe ja kirjutusvahendi ning võimaluse veeselgrootuid binokulaarmikroskoobiga vaadelda. Kogu klassile kasutatakse veeselgrootute epoksiidi valatud kollektsiooni, pildilist esitlust ja mõistatusmängu „Kes ma olen?“ pildikaarte.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda tiigist kui elukeskkonnast ning uurida, milliseid väikeseid veeloomi õpilased juba tunnevad. Teemat ei ole vaja põhjalikult ette õppida, sest programmis avastatakse, püütakse, vaadeldakse ja uuritakse veeselgrootuid praktiliste ja mänguliste tegevuste kaudu.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning abistab vajadusel 3–4-liikmeliste rühmade ja õpilaste individuaalset tööd. Tiigi ääres aitab õpetaja jälgida veeohutuse nõuete täitmist ning suunab õpilasi püügivahendeid ja elusorganisme ettevaatlikult käsitsema. Õppeklassis toetab õpetaja vajadusel õpilasi binokulaarmikroskoobi kasutamisel, vaatlemisel ja töölehe täitmisel.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, meenutades vaadeldud tiigielanikke ning nende välimust, liikumisviise ja eluviise. Arutleda võib ka selle üle, miks on oluline veekogusid ja neis elavaid organisme hoida. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi ja töökorraldust saab vastavalt grupi vajadustele võimaluste piires kohandada.
- Õuesõppeks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida tiigi ääres liikumiseks sobivad jalanõud (kummikud). Märja ilmaga soovitame veekindlaid jalanõusid. Programmi esimene tund toimub õues tiigi ääres ning teine tund siseruumides.
- Programmi õuesõppe osa toimub õppekeskuse lähedal asuva tiigi ääres. Õpilased töötavad peamiselt 3–4-liikmelistes rühmades, püüavad ja vaatlevad veeselgrootuid ning võrdlevad nende lihtsamaid välistunnuseid ja liikumisviise. Meeskonnamängus „Puruvana ehitab koda“ luuakse maast leitud looduslikest materjalidest puruvanale kaitsev koda. Pärast vaatlemist lastakse veeselgrootud tagasi nende elukeskkonda, välja arvatud juhendaja valitud isendid, mis võetakse ajutiselt kaasa siseruumides vaatlemiseks.
- Siseruumides tutvutakse pildilise esitluse abil mõne tiigis elava veeselgrootuga ning seostatakse uusi teadmisi õues tehtud vaatlustega. Õpilased uurivad veeselgrootuid binokulaarmikroskoobiga, kirjeldavad ja võrdlevad nende välistunnuseid ning jäädvustavad tähelepanekuid töölehele. Õpitut korratakse ja kinnistatakse mõistatusmängus „Kes ma olen?“.
- Siseruumides võib liikuda vahetusjalanõudes või sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
- Lõunapaus ning tiigi äärest õppekeskusesse matkamise aeg (30 min) ei kuulu programmiaja sisse. Lõunasöök tuleb koolil või õpilastel endil kaasa võtta. Vajadusel saab kasutada õppekeskuses olevaid korduvkasutatavaid nõusid.
- Ligipääsetavus: järvemuuseumi siseruumid on ligipääsetavad ka ratastooli kasutavatele õpilastele ning hoones on inva-WC. Tiigi ääres toimub õpe looduslikul maastikul, kus liikumine võib liikumispuudega õpilasele olla raskendatud. Palume liikumis- või muust erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime programmi tegevusi võimaluste piires kohandada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: kuni 25 õpilast. Korraga on võimalik vastu võtta kuni kaks gruppi.
Programmi kestus on 2 tundi ilma lõunapausita. Programmi ajale lisandub logistika- ja lõunapausi aeg, soovituslikult vähemalt 30 minutit.
Lõunapausi korraldamisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist. Palume ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta, sest õppekeskuses on olemas korduvkasutatavad nõud. Soovitame ka kaasavõetava toidu pakendamisel eelistada lahendusi, millega tekib võimalikult vähe prügi.
Õpilased võivad soovi korral kaasa võtta veidi taskuraha, sest Järvemuuseumi puhvetist saab osta snäkke, jooke ja suveniire.
Bussi saab programmi ajaks jätta parklasse. Parkimise ajal palume bussi mootori seisata. Bussijuhid on oodatud tutvuma järvemuuseumi ekspositsiooniga ning soovi korral ka õppeprogrammi tegevustes osalema.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
I osa. Õuesõpe tiigi ääres (kokku 60 minutit, tegevused ja ajakulu allpool)
- Kes tiigis elab? (10 min)
- Koos töövahenditega minnakse tiigi äärde. Juhendaja selgitab eakohaselt, kes on veeselgrootud, ning arutleb õpilastega, milliseid väikeseid vee-elanikke nad juba tunnevad või on varem märganud.
- Piltide ja epoksiidi valatud näidiste toel vaadatakse mõnda veeselgrootut, keda võib tiigist leida. Liikide ja loomarühmade nimetuste päheõppimine ei ole eesmärk.
- Juhendaja tutvustab püügivahendeid ja näitab ette nende ohutu kasutamise. Ühiselt lepitakse kokku vee ääres tegutsemise ja loomade uurimise reeglid. Püütud loomi käsitsetakse ettevaatlikult ning pärast uurimist lastakse nad tagasi nende elukeskkonda.
- Püüame ja vaatleme tiigielanikke (35 min)
- Õpilased jagatakse 3–4-liikmelistesse rühmadesse. Iga rühm saab püügivahendi, heleda põhjaga vaatlusnõu ning lusika.
- Õpilased püüavad juhendaja ja õpetaja abiga tiigist veeselgrootuid ning asetavad püütud loomad koos tiigiveega vaatlusnõusse.
- Loomi uuritakse palja silmaga ja luubiga ning vaadeldakse lihtsaid tunnuseid: kuju, värvust, jalgade olemasolu ning arvu, liikumisviisi jms.
- Õpilased valivad rühma vaatlusnõust ühe eriti põneva vee-elustiku esindaja ning kirjeldavad seda töölehel. Juhendaja liigub rühmade vahel, suunab vaatlemist ning võimalusel tutvustab vaadeldud loomade nimetusi. Loomade iseseisev määramine ja nimetuste päheõppimine ei ole tegevuse eesmärk.
- Mõned juhendaja valitud isendid võetakse sobivas anumas kaasa õppeklassi, et neid hiljem binokulaarmikroskoobiga lähemalt uurida. Ülejäänud loomad lastakse ettevaatlikult tiiki tagasi.
- Meeskonnamäng „Puruvana ehitab koda“ (15 min)
- Juhendaja tutvustab õpilastele puruvana ehk ehmestiivalise vastset ning näitab võimalusel päris looma või selle koja näidist või pilti. Koos uuritakse, millest puruvana koda koosneb ja arutletakse, miks on loomale kaitsvat koda vaja.
- Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades. Iga rühm saab papist torukese ja maalriteibi. Ülesanne on leida ümbrusest maas olevaid looduslikke materjale, näiteks oksakesi, kõrsi, kuivanud lehti, puukooretükke, okkaid või väikeseid kivikesi, ning valmistada neist oma puruvanale kaitsev koda. Elusaid taimi ega muid kasvavaid loodusobjekte ülesande täitmiseks ei korjata.
- Valminud kodasid vaadeldakse koos ning arutletakse:
- Milliseid materjale kasutati?
- Milline koda sulandub hästi ümbrusega?
- Kuidas võiks koda puruvana kaitsta?
- Milliseid materjale võiks päris puruvana tiigipõhjast leida?
- Tegevuse lõpus kogutakse kõik kasutatud tehismaterjalid loodusest kokku.
Logistikaaeg (jalutuskäik tiigi äärest järvemuuseumi) ning lõunapaus (30 min). Lisandub programmiajale. Palume võtta kaasa oma toidukoti. Vajadusel võime abistada sooja toidu tellimisel, võimalik kasutada korduvkasutatavaid nõusid.
II osa. Õppeklassis (kokku 60 min, tegevused ja ajakulu allpool)
- Kes on meie tiigielanikud? Pildiline esitlus ja arutelu (15 min)
- Juhendaja teeb slaidide ja fotode toel lühikese eakohase kokkuvõtte tiigis elavatest veeselgrootutest. Uusi teadmisi seostatakse õues tehtud vaatlustega: Keda me ise leidsime? Milline loom välja nägi? Kuidas ta liikus?
- Lähemalt tutvutakse mõne hästi äratuntava tiigielanikuga, näiteks kiilivastse, ujuri, puruvana ehk ehmestiivalise vastse, vesikakandi, liuskuri jt.
- Tähelepanu pööratakse loomade välimusele, kehaosadele, liikumisviisile, eluviisile.
- Liiginimede päheõppimise asemel on oluline märgata, et tiigis elavad väga erineva välimuse ja eluviisiga loomad. Samuti saadakse teada, et mõned loomad elavad vees kogu elu, kuid paljud putukad veedavad vees ainult osa oma elust.
- Vee-elanik binokulaarmikroskoobi all (30 min)
- Õpilased töötavad individuaalselt. Juhendaja tutvustab binokulaarmikroskoobi kasutamist ning näitab, kuidas elusat looma ohutult ja teda kahjustamata vaadelda.
- Õpilased uurivad binokulaarmikroskoobiga üht või mitut veeselgrootut.
- Õpilased otsivad ja kirjeldavad lihtsaid välistunnuseid: keha kuju ja värvus, jalgade olemasolu ja arv jms.
- Vaatluse käigus täidavad õpilased lihtsat töölehte ning joonistavad ühe uuritud vee-elustiku esindaja.
- Võimalusel uurib iga õpilane kahte erinevat looma ning leiab vähemalt ühe sarnasuse ja ühe erinevuse.
- Juhendaja liigub õpilaste vahel, aitab mikroskoopi kasutada, juhib tähelepanu olulistele tunnustele ning tutvustab vaadeldud loomade nimetusi.
- Tegevuse eesmärk on tähelepanelik vaatlemine, kirjeldamine ja võrdlemine.
- Mõistatusmäng „Kes ma olen?“ Programmi lõpetab mänguline teadmiste kinnistamine (15 min)
- Juhendaja annab ühe õpilase või õpilasgrupi kätte pildi ühest programmi jooksul vaadeldud või tutvustatud veeselgrootust nii, et ta (nad) ise pilti ei näe.
- Õpilased esitavad oma klassile "kas" küsimusi, näiteks:
- „Kas mul on jalad?“
- „Kas mul on kuus jalga?“
- „Kas ma kannan koda kaasas?“
- „Kas ma ujun?“
- „Kas ma olen putuka vastne?“
- „Kas minust saab hiljem lendav putukas?“
- Klass vastab ainult „jah“ või „ei“, kuni õpilane oma tegelase ära arvab. Vajadusel aitab juhendaja küsimuste või vihjetega.
- Mängus kasutatakse ainult programmi jooksul käsitletud loomi. Nii toimib tegevus õpitu kordamise ja kinnistamisena, mitte uute liikide õppimisena.
- Programmi lõpetab lühike lõpuring, kus õpilased nimetavad, milline tiigielanik oli nende jaoks kõige põnevam ja miks.