Talvenippide programmis saadakse tuttavaks Eesti taimede ja loomade põhiliste kohastumustega külma- ja toiduvaese talve üleelamiseks. Programmi jooksul arutatakse talve olemuse üle, rühmitatakse taimede talviseid säilitusosi (seemned, maa-alused säilitusorganid, pungad), jutustatakse ja vaadatakse pilte ning lühikesi filmiklippe loomade talvenippide kohta (pasknääri ja kopra toidu varumine, varjevärvusega kärp, rebase „lummesukeldumine hiirepüügil“, lumes liugu laskvad saarmad jm); jaotatakse loomade pildid õigete talvenippide juurde; tutvutakse looduses talvisel ajal kättesaadavate taimetoitudega (seemned, urvad, pungad, käbid ja nende seemned, marjad, puukoor, näritud oksad jm) ning jagatakse selle „metsarestorani“ erinevad road loomade vahel; tutvutakse imetajate (nirk, mutt, kobras, rebane, saarmas jt) nahkadega ehk „talvekasukatega“; toimub mäng „Pasknäärid koguvad talveks tammetõrusid“. Loomade talvenippe võrreldakse inimeste nippidega talve üleelamiseks.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed õppekavaga: Loodusõpetus.
Õpitulemused: 3. klassi lõpetaja:
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid.
Ainete lõimimine: kunstiõpetus
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng, käsitletakse inimese sõltuvust looduslikest ressurssidest ja aastaaegadest.
Õpitulemused:
• oskab kirjeldada talve põhilisi iseloomulikke tingimusi, mis mõjutavad elusorganisme; tuua näiteid loomadest, kes koguvad toiduvarusid, talvituvad lõunapool, magavad talveund, muudavad talveks värvust.
• tunneb kobrast, rebast, pasknääri, saarmast, nirki, kärpi, mäkra, kuuse ja männi käbi.
• teab, et erinevatel taime- ja loomaliikidel on erinevad võtted talve üleelamiseks; loomade ja inimeste talve üleelamisel on palju kattuvusi (soojemad kehakatted, toiduvarude kogumine jm); et enamus loomi kasutab mitut nippi talve üleelamiseks; et pasknäär kogub talveks tammetõrusid ja aitab sellega levitada tammepuid; et lumevaestel talvedel ei aita valge karvastik peituda ja soojeneva kliima tingimustes on sellistel loomadel kohanemine keerulisem.
• mõistab keskkonnatingimuste ja eluviiside sobivuse olulisust; et toidu kättesaadavus talvistes oludes on kriitilise tähtsusega; et ka inimene on osa loodusest ja peab samuti paljusid nippe kasutama talve üleelamiseks.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: individuaalne mõtlemine, mis on talv ja selle väljendamine paberil pildis või sõnas ja tulemuse koondamine klassi talve kirjelduseks; arutelu, rühmitamine, piltide ja videote vaatamine, nahkade vaatamine ja soovi korral katsumine; valikud (kes loomadest milliseid nippe kasutab), mäng tõrude kandmisega.
Vahendid:
esitlustehnika, taustaesitlus piltide, tööülesannete ja videote linkidega;
igale osalejale: märkmepabr, luup;
rühma peale (kuni 5 rühma): rasvakriidid, taimede osade komplekt (erinevad pungadega oksad, seemned, sibulad-mugalad), loomade piltide komplekt, tõrude komplekt koos pintsettidega;
üks kogu klassile: pasknääri topis, nahkade komplekt (nirk, mutt, rebane, halljänes, mäger, saarmas, kobras), talvise toidu näidised “Metsarestoranis” petri tassidel (puukoor, samblik, pungad, marjad, erinevad seemned jne).
Juhis õpetajale:
- Palume informeerida juhendajat grupi eripäradest ja erivajadustest programmi kokkuleppimisel.
- Palume anda programmile tulevatele õpilastele eelinfot (mis programmi teema, vahetusjalatsite vajadus).
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist, samuti abistada vajadusel toimivate töörühmade moodustamisel ja vahendite jagamisel ning kokkukorjamisel.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil, samuti võimalusel seostada programmil kogetut koolis õpitavaga.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmaja õppeklassis, kuid on tellitav ka haridusasutusse (sellisel juhul lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks).
- Kui programm tellida haridusasutusse, vajatakse programmi läbiviimiseks ruumi, kus on olemas esitlustehnika ja võimalus laudu/toole ümber paigutada.
- Programm on kohaldatav ka erivajadusega õppijale (nt. ratastooliga liikujale - Tartu loodusmajas on lift jt), kuid selleks palume teha eelnevad kokkulepped.
- Erisoovidest palume teada anda programmi broneerimisel.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
Programmis osalemiseks ei ole õpilastel vaja töövahendeid kaasa võtta.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.37436940436, 26.726785898209
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
736 6120
Programmi läbiviija:
Annelie Ehlvest - hüdrobioloog ja zooloog, bioloogia-keemia õpetaja; mitmete õppeprogrammide koostaja, programmide juhendaja alates 1994. aastaast.
Aire Orula - EMÜ põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine; Luua Metsanduskool retkejuhtimine; Tartu loodusmaja õpetaja alates 2009. aastast.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus. (10 min) Kava tutvustus, eesmärgid, juhendaja tutvustus, kokkulepped.
Ühine talve iseloomustus: Õpilased on 5 laua ümber. Igaüks saab märkmepaberi ja kirjutab või joonistab TALVE iseloomustava sõna/pildi. Valminud lehed koondatakse magnetitega tahvlile, tekib ühine talve kirjeldus “meie klassi talv”. Juhendatud arutelu teemal – talv on külm ja toiduvaene aeg.
Rühmatöö ”Taimede talvenipid” (5 rühma, 3-5 õpilast rühmas). (15 min)
Igale lauale jagatakse taimede osad ja palutakse grupeerida 3 rühma (mis kokku sobivad üheks taimede nipiks), vajadusel antakse abiks sildid taimede talvenippidega (SEEMNED, PUNGAD, MAA-ALUSED SIBULAD, MUGULAD, JUURED). Kokkuvõte taimede põhilistest talvenippidest.
Ühine missioon “Leiame igale loomale sobilikud talvenipid”. (55 min)
Laudadele jagatakse Eesti loomade pildid. Eesmärgiks on järgneva jutustuse ja ülesannete jooksul leida kõigile piltidel olevatele loomadele sobilik viis talve üleelamiseks. Iga talvenipi puhul on ka arutelu, kas inimene seda võtet kasutab talve üleelamiseks.
• Talveund ja taliuinakut tegevate loomade väljaotsimine ja ”magama” viimine;
• Lõunapoole rändavate loomade väljaotsimine ja ”lõunamaale” viimine;
• Soojemad ja heledamad kehakatted: filmilõik kärbist, nahkade vaatamine ja (soovi korral) katsumine koos loomade kordamisega;
• Toiduvarude kogumine: filmilõigud kopra toiduvarudest ja pasknääri tõrude korjamisest; mäng ”Pasknäärid koguvad tõrusid”;
• Lume all on soojem: filmilõik rebase hiirepüügist lumes;
• Talvine toit looduses: ”Metsarestorani” taimetoitudega tutvumine, siltide jagamine toitudele, taimtoiduliste loomade piltide ”Metsarestorani” sobivate roogade juurde viimine; loomade sööjate piltide viimine ”Metsarestorani” laual sobivate roogade (saakloomade) juurde.
• Talverõõmud: filmilõik saarmate liulaskmisest.
Lõpumäng ja kokkuvõte. (10 min) Lõpuringis talvenippide kordamine (õpilased nimetavad looma ja talle sobiliku võtte talve üleelamiseks, siis korratakse, kas seda nippi kasutab ka inimene või mitte).