Õppeprogrammis uuritakse sammalde mitmekesisust, ehitust, kasvukohti ja tähtsust looduses. Mustjärve matkarajal võrreldakse palu- ja rabametsa, määratakse luupide ja piltmäärajate abil tavalisemaid samblaliike ning tehakse rühmades väike loodusvaatlus. Õppeklassis uuritakse kogutud samblaid binokulaarmikroskoobiga, joonistatakse nähtud tunnuseid ning valmistatakse isiklik samblamääraja. Programmis tutvutakse ka turbasambla, raba kujunemise ning soode tähtsuse ja kaitsega.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond Loodusained“, loodusõpetus, p 2.1.3 „Õpitulemused“, II kooliaste. 6. klassi lõpetaja:
3. sõnastab koos kaaslastega loodusteadusliku uurimisküsimuse või hüpoteesi, kavandab ja teeb uurimuse kodukoha veekogu, asula, metsa, niidu vms põhjal, kogub ja vormistab andmeid ning esitleb uurimistulemusi;
4. kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
7. kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
16. kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
28. selgitab soode kujunemist ja arengut ning põhjendab soode rohkust Eestis.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Programmis kujundatakse arusaama metsast ja rabast kui terviklikest ökosüsteemidest, kus organismid ja keskkonnatingimused on omavahel seotud. Sammalde ja nende kasvukohtade uurimise kaudu õpitakse väärtustama elurikkust ning metsa- ja sookoosluste hoidmist. Turbasambla ja raba käsitlemisel mõtestatakse soode tähtsust ning kujundatakse vastutustundlikku suhtumist loodusesse.
Õpitulemused:
1) tunneb ära ja määrab 6–8 tavalisemat samblaliiki ning kasutab liikide määramiseks piltmäärajat;
2) kirjeldab sammalde peamisi tunnuseid ning eristab samblaid samblikest ja kõrgematest taimedest;
3) uurib ja võrdleb sammalde tunnuseid ja kasvukohti ning teeb vaatlustele tuginevaid lihtsaid järeldusi;
4) kasutab sammalde uurimiseks luupi ja binokulaarmikroskoopi ning oskab vaadeldud tunnuseid kirjeldada ja üles joonistada;
5) selgitab sammalde, sh turbasambla tähtsust metsa- ja sooökosüsteemis ning mõistab soode hoidmise ja kaitsmise vajadust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: õuesõpe, vaatlemine, võrdlemine ja kirjeldamine, sammalde otsimine ja määramine, luubi ja binokulaarmikroskoobiga uurimine, uurimisruudu vaatlus, rühmatöö, vaatlustulemuste ülesmärkimine ja joonistamine, samblamääraja koostamine, juhitud arutelu ja kokkuvõte.
Vahendid: luubid, binokulaarmikroskoobid, sammalde piltmäärajad, uurimisrõngad, töölehed, kirjutusalused ja -vahendid ning samblamääraja valmistamise vahendid on juhendaja poolt. Luubid, piltmäärajad ja uurimisrõngad on arvestatud 3-liikmelistele rühmadele. Samblamääraja valmistamiseks vajalikud vahendid on igale õpilasele individuaalselt. Soovi korral võivad õpilased samblaid pildistada isikliku nutitelefoniga, kuid see ei ole programmi kohustuslik osa.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt meenutada sammalde, metsa ja soo teemat. Põhjalik ettevalmistus ei ole vajalik, sest programmis uurivad õpilased samblaid ja nende kasvukohti vahetult looduses.
- Õppeprogrammi ajal toetab õpetaja õpilaste iseseisvat vaatlemist, määramist ja rühmatööd ning abistab vajadusel töölehtede täitmisel, binokulaarmikroskoobiga töötamisel ja samblamääraja koostamisel. Õpilasi suunatakse oma tähelepanekuid kirjeldama, võrdlema ja põhjendama.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, kasutades ka õpilaste koostatud samblamäärajaid ning meenutades palu- ja rabametsa erinevusi, sammalde kasvukohti ja soode tähtsust. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi saab vastavalt grupi vajadustele kohandada.
- Mustjärve matkaks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida metsas ja rabas liikumiseks sobivad jalanõud. Märja ilmaga soovitame kummikuid.
- Programmi õuesõppe osa toimub palu- ja rabametsas. Programmi alguspunkt asub Vallapalu–Rannaküla teel, umbes 1,5 km kaugusel Järvemuuseumist. Palume bussil oodata õpilasi metsaservas ning tuua grupp pärast 1,5-tunnist metsaretke Järvemuuseumi juurde.
- Siseruumides võib liikuda vahetusjalanõudes või sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
- Lõunapaus kestab 30 minutit ja lisandub programmi õppeajale. Eine tuleb õpilastel endal kaasa võtta. Muuseumis on olemas vajalikud nõud ja tassid.
- Ligipääsetavus: Järvemuuseumi ruumid on ligipääsetavad ka ratastooli kasutavatele õpilastele ning hoones on inva-WC. Mustjärve matkarada kulgeb looduslikul maastikul ega ole kogu ulatuses liikumispuudega õpilastele sobiv. Palume erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime programmi tegevusi võimaluste piires kohandada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta programmi muuseumis toimumise osa ajaks parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211934077483, 26.109935343666
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus ja õppepäeva tutvustamine (10 min)
- Programm algab Mustjärve matkarajal. Tutvustatakse programmi eesmärki, tegevusi ja töökorraldust ning lepitakse kokku looduses liikumise ja koostöö põhimõtted. Kaardistatakse õpilaste eelteadmised sammaldest, metsast ja rabast.
- Õpilased jagunevad 3-liikmelistesse rühmadesse ning saavad matkal kasutatavad töölehed, piltmäärajad, luubid ja uurimisrõngad.
- Palu- ja rabametsa võrdlev uurimine (20 min)
- Matkarajal vaadeldakse palu- ja rabametsa ning võrreldakse nende kasvutingimusi ja taimestikku. Õpilased uurivad, millised taimed kasvavad metsa erinevates rinnetes ning milliseid erinevusi võib kahe metsatüübi vahel märgata.
- Rühmad märgivad töölehele oma tähelepanekuid ning otsivad vastust küsimusele: kas erinevates kasvukohtades kasvavad ka erinevad samblad?
- Sammalde uurimine ja määramine (30 min)
- Matka jooksul otsitakse, vaadeldakse ja võrreldakse erinevaid samblaid. Õpitakse tundma ja määrama 8–9 tavalisemat samblaliiki, kasutades luupe, piltmäärajaid ja juhendaja abi.
- Õpilased uurivad:
- sambla värvust ja kasvukuju;
- lehtede ja okste kuju ja asetust;
- liigi kasvukohta;
- millised tunnused aitavad liiki teistest eristada.
Igast õpitud liigist võtab iga õpilane ühe väikese näidise, mida kasutatakse hiljem õppeklassis.
- Mustjärv, raba ja turbasammal (15 min)
- Mustjärve ääres tutvutakse rabaga kui elukeskkonnaga. Uuritakse turbasammalt ning arutletakse selle ehituse ja omaduste üle. Räägitakse soo kujunemisest, turba tekkimisest ning soode tähtsusest ja kaitsmise vajadusest.
Sobivate ilma- ja rajaolude ning kummikute olemasolul saab liikuda ka Mustjärve õõtsikul.
- Rühmatöö tagasiteel „Mis kasvab meie uurimisruudus?“ (15 min)
- Iga 3-liikmeline rühm viskab juhendaja määratud alal metsa alla uurimisrõnga. Rõnga sisse jäänud ala vaadeldakse kui väikest uurimisruutu.
- Rühm:
- otsib rõnga seest erinevaid samblaid;
- määrab neid piltmääraja ja luubi abil;
- märgib töölehele leitud liigid;
- kirjeldab kasvukohta.
Rühmade tulemusi võrreldakse ning arutletakse, miks ei pruugi kõigis uurimisruutudes kasvada samad liigid
Matk ja välitöö kokku: 90 minutit. Bussiga sõidetakse järvemuuseumi juurde.
- Lõunapaus (30 min, lisandub programmiajale)
Õpilased söövad enda kaasa võetud einet. Lõunapaus lisandub programmi õppeajale. Edasi jätkub töö õppeklassis (90 minutit).
- Lühiesitlus ja uurimistulemuste arutelu (15 min)
- Pärast välitööd seob juhendaja õpilaste metsas tehtud tähelepanekud tervikuks. Lühikeses esitluses käsitletakse sammalde ehitust ja paljunemist, erinevusi kõrgematest taimedest ja samblikest, kasvukohti ning sammalde tähtsust ökosüsteemis.
- Võrreldakse ka palu- ja rabametsas tehtud tähelepanekuid ning arutletakse rühmade uurimisruutude tulemuste üle.
- Sammalde uurimine binokulaarmikroskoobiga (25 min)
- Õpilased õpivad kasutama binokulaarmikroskoopi ning uurivad matkal kogutud sammaltaimi lähemalt.
- Vaadeldakse sammalde varsi, oksi, lehti ja teisi nähtavaid tunnuseid ning võrreldakse erinevaid liike.
- Eraldi uuritakse turbasammalt ja selle lehte.
- Õpilased valivad ühe uuritud sambla, joonistavad binokulaarmikroskoobis nähtud detaili töölehele ning märgivad juurde olulised tunnused. Võrreldakse, mida oli võimalik märgata metsas luubiga ja mida alles suurenduse abil.
- Isikliku samblamääraja koostamine (40 min)
- Tutvutakse lühidalt herbaariumi koostamise põhimõttega. Iga õpilane valmistab matkal kogutud taimedest isikliku samblaraamatu ehk lihtsa samblamääraja.
- Igale lehele:
- kinnitatakse üks samblaliik;
- kirjutatakse liigi nimi;
- märgitakse olulisemad määramistunnused;
- lisatakse võimalusel kasvukoht.
Raamatu koostamisel kasutatakse piltmäärajaid, matkal tehtud märkmeid ja binokulaarmikroskoobis tehtud tähelepanekuid.
Valminud samblamääraja saab õpilane endaga kaasa võtta.
- Kokkuvõte ja lõpuring (10 min)
Üheskoos võetakse kokku välitöö ja õppeklassis tehtud uuringud. Arutletakse:
- millised samblad kasvasid erinevates kasvukohtades;
- mille järgi saab samblaliike eristada;
- mida näitas binokulaarmikroskoop, mida palja silmaga ei märganud;
miks on samblad metsa- ja sooökosüsteemis olulised.
Iga rühm või õpilane nimetab ühe tähelepaneku või avastuse, mis programmi jooksul kõige rohkem üllatas või tema varasemat teadmist täiendas.