samblaprogramm
Järvemuuseum

Õppeprogrammis uurivad õpilased praktilise välitöö käigus samblaid ning võrdlevad palu- ja rabametsa taimestikku ja kasvutingimusi. Õpilased püstitavad hüpoteesi ning koguvad 3–4-liikmelistes rühmades mõlemas metsatüübis sama uurimismeetodit kasutades andmeid metsa rindelisuse, valgus- ja niiskustingimuste, samblarinde katvuse ja sammalde mitmekesisuse kohta. Uurimisrõnga, luubi ja piltmääraja abil vaadeldakse, võrreldakse ja määratakse samblaid ning seostatakse nende esinemist kasvukoha tingimustega. Õuesõppe tegevused võimaldavad õppijal ise uurida, avastada ja kogutud andmete põhjal järeldusi teha.

Siseruumides kirjeldavad ja määravad õpilased kogutud samblaid ning uurivad nende ehitust binokulaarmikroskoobiga. Välitööl kogutud andmete põhjal võrreldakse palu- ja rabametsa ning analüüsitakse valguse, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõju sammalde kasvule. Probleemülesande kaudu mõtestatakse inimtegevuse ja keskkonnamuutuste võimalikku mõju metsakooslusele ja samblarindele. Programmi lõpus kontrollivad õpilased püstitatud hüpoteesi, kinnistavad teadmisi lõputestiga ning sõnastavad uurimistulemuste põhjal oma järeldused. Programm toetab loodusteadusliku uurimisoskuse ja keskkonnateadlikkuse kujunemist ning suunab väärtustama metsakoosluste elurikkust ja säästvat suhtumist looduskeskkonda.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

2.2.3. Õpitulemused  

Bioloogia uurimisvaldkond 

2) võrdleb loomi, taimi, seeni, algloomi ja baktereid; 

3) toob erinevate organismirühmade eluavalduste näiteid. 

Taimede tunnused ja eluprotsessid

5) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust ning toob näiteid Eesti tavaliste taimede kohta;

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid.

 

Keskkond ja jätkusuutlik areng

Programm aitab mõista keskkonnatingimuste, elurikkuse ja metsakoosluse vahelisi seoseid. Palu- ja rabametsa samblarinde uurimisel analüüsivad õpilased valguse, niiskuse ja puurinde mõju sammaldele ning probleemülesande kaudu inimtegevuse võimalikku mõju metsakooslusele. Programm suunab väärtustama metsa kui terviklikku ökosüsteemi, selle elurikkust ning vastutustundlikku ja säästvat looduskasutust.

 

Õpitulemused:

Programmi läbinud õpilane:

- eristab ja kirjeldab palu- ja rabametsa iseloomulikke tunnuseid ning seostab sammalde esinemist kasvukoha valgus- ja niiskustingimustega;
- tunneb tavalisemaid metsasamblaid ning määrab ja kirjeldab samblaid nende nähtavate tunnuste põhjal, kasutades luupi, piltmäärajat ja binokulaarmikroskoopi;
- kogub uurimisrõnga abil andmeid samblarinde kohta, võrdleb palu- ja rabametsas saadud tulemusi ning teeb vaatlusandmete põhjal põhjendatud järeldusi;
- selgitab sammalde tähtsust metsaökosüsteemis ning analüüsib, kuidas keskkonnatingimuste ja inimtegevuse muutused võivad mõjutada samblarinnet ja metsa elurikkust.

Üldpädevused:

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Õppemeetodid: uurimuslik õpe, õuesõpe, rühmatöö 3–4 õpilasega rühmades, vaatlemine, võrdlemine ja kirjeldamine, hüpoteesi püstitamine, samblarinde uurimine ja katvuse hindamine uurimisrõnga abil, sammalde otsimine ja uurimine luubiga, liikide määramine piltmääraja abil, samblabingo, vaatlusandmete kogumine ja analüüsimine, sammalde uurimine binokulaarmikroskoobiga, joonistamine ja määramistunnuste kirjeldamine, juhitud arutelu slaidide toel, probleemülesande lahendamine, lõputest, arutelu ja kokkuvõte.

Vahendid: uurimisrõngad, luubid ja sammalde piltmäärajad on arvestatud 3–4 õpilasega rühmadele. Rühmatööks kasutatakse ka välitöölehti, samblabingo lehti ning kirjutusaluseid. Iga õpilase individuaalseks kasutamiseks on siseruumide tööleht, kirjutusvahend ja binokulaarmikroskoop. Juhendaja poolt on samblaproovide kogumiseks ja tähistamiseks vajalikud vahendid ning juhitud arutelu slaidimaterjal. Soovi korral võivad õpilased uurimisrõngaste sisu ja samblaid pildistada ka isikliku nutitelefoniga, kuid nutitelefoni kasutamine ei ole programmi kohustuslik osa.

Juhis õpetajale:

  • Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt meenutada sammalde põhitunnuseid ning arutleda, millistes kasvukohtades samblaid leidub. Palu- ja rabametsa erinevusi ei ole vaja põhjalikult ette õppida, sest programmi käigus uurivad ja võrdlevad õpilased neid ise looduses.
  • Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab õpilaste koostööd 3–4-liikmelistes uurimisrühmades ning abistab vajadusel välitöö, töölehtede ja binokulaarmikroskoobiga töötamise juures. Õpilasi suunatakse ise vaatlema, mõõtma, kirjeldama ja määrama ning oma järeldusi kogutud vaatlusandmetega põhjendama. Oluline on toetada uurimuslikku õppimist, mitte anda õpilastele vastuseid enne uurimist ette.
  • Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, meenutades palu- ja rabametsa erinevusi, sammalde kasvutingimusi ning sammalde tähtsust metsaökosüsteemis. Edasi võib arutleda ka selle üle, kuidas metsakeskkonna muutumine, näiteks raie või kuivendamine, mõjutab samblarinnet ja metsa elurikkust. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
  • Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi saab vastavalt grupi vajadustele kohandada.
    Mustjärve matkaks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida metsas ja rabas liikumiseks sobivad jalanõud. Märja ilmaga soovitame kummikuid.
  • Programmi õuesõppe osa toimub metsas (palumetsas ja rabametsas). Programmi alguspunkt on Vallapalu-Rannaküla teel, umbes 1,5 km kaugusel järvemuuseumist. Palume bussil oodata lapsi metsaservas (1,5h) ning tuua õpilased pärast metsamatka järvemuuseumi juurde.
  • Siseruumides võib liikuda vahetusjalanõudes või sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
  • Lõunapaus kestab 30 minutit ja lisandub programmi õppeajale. Eine tuleb õpilastel endal kaasa võtta. Muuseumis on olemas vajalikud nõud.
  • Ligipääsetavus: järvemuuseumi ruumid on ligipääsetavad ka ratastooli kasutavatele õpilastele ning hoones on inva-WC. Mustjärve matkarada kulgeb looduslikul maastikul ja ei ole kogu ulatuses liikumispuudega õpilastele sobiv. Palume erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime programmi tegevusi võimaluste piires kohandada.

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 tundi, lisandub lõunapaus

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

195€

Lisainfo:

Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.

Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta programmi muuseumis toimumise osa ajaks parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama. 

Läbiviimise koht:

Mustjärve matkarada ja järvemuuseumi siseruumid

Läbiviimise asukoht:

58.21193133993, 26.109904230025

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

  • Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
  • Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
  • Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

  • Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja õppetöö käigu tutvustamine, uurimisülesande püstitamine (15 min) 

    • Programmi algab Mustjärve matkaraja juurest. Õpilastele tutvustatakse juhendajat, päeva tegevusi, uurimistöö eesmärki ning metsas liikumise ja looduses töötamise reegleid. Kaardistatakse õpilaste eelteadmised sammaldest ning palu- ja rabametsast. Õpilased jagunevad 3–4-liikmelistesse uurimisrühmadesse. Ühiselt sõnastatakse uurimisküsimus: kuidas erinevad palu- ja rabametsa taimestik, samblarinne ning sammalde kasvutingimused? Enne välitöö alustamist püstitab iga rühm hüpoteesi kahe metsatüübi võimalike erinevuste kohta.

  • Palumetsa ja rabametsa võrdlev välitöö (60 min)

    • Õpilased uurivad 3–4-liikmelistes rühmades palu- ja rabametsa ning kasutavad mõlemas metsatüübis sama uurimismeetodit. Vaadeldakse metsa rindelist ehitust, puurinde kõrgust ja iseloomu ning kasvukoha valgus- ja niiskustingimusi. Õpilased joonistavad töölehele kummalegi metsatüübile iseloomuliku puu ning võrdlevad nende kasvukuju.
    • Samblarinde uurimiseks kasutatakse 50 cm läbimõõduga uurimisrõngast, mis jagatakse neljaks ligikaudu võrdseks sektoriks. Õpilased hindavad sammalde üldkatvust, palja pinnase ja varise osakaalu, loendavad erinevaid samblaliike ning püüavad neid piltmääraja abil määrata. Uurimisrõngast tehakse foto, mida saab hiljem tulemuste kontrollimiseks kasutada. Sama metoodika kasutamine mõlemas metsatüübis (palumetsas ja rabametsas) võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda.
  • Samblabingo, määramine ja välitöö kokkuvõte (15 min)
    • Metsas liikudes täidavad õpilased samblabingot, mille abil otsitakse erinevates kasvukohtades kasvavaid ja erinevate tunnustega samblaid. Otsitakse näiteks puutüvel ja kõdupuidul kasvavaid samblaid, eoskupraga sammalt, eri värvi turbasamblaid, tihedat samblavaipa jms. Õpilased võrdlevad palu- ja rabametsas tehtud tähelepanekuid ning hindavad esialgselt, kas kogutud andmed toetavad programmi alguses püstitatud hüpoteesi. Juhendaja loal võetakse mõlemast metsatüübist kaasa väike samblaproov hilisemaks uurimiseks (iga laps võtab oma samblad).
  • Lõunapaus järvemuuseumis (30 min, lisandub programmiajale)
    Õpilased söövad enda kaasa võetud einet. Lõunapaus lisandub programmi 3-tunnisele õppeajale.
  • Kogutud sammalde kirjeldamine ja määramine (15 min)
    • Siseruumides uurivad õpilased palu- ja rabametsast kogutud samblaproove. Esmalt vaadeldakse samblaid palja silma ja luubiga ning kirjeldatakse oma sõnadega nende värvust, kasvukuju, varre harunemist, lehtede kuju ja paiknemist ning teisi nähtavaid tunnuseid. Seejärel kasutatakse piltmäärajat ja kontrollitakse, kas õpilaste märgatud tunnused kattuvad määrajas toodud määramistunnustega.
  • Sammalde uurimine binokulaarmikroskoobiga (25 min) 
    • Iga õpilane uurib samblaid binokulaarmikroskoobi abil ning võrdleb vähemalt kahte erinevat sammalt. Vaadeldakse lehtede kuju ja paiknemist, vart ja harunemist ning võimalusel eoskuprat. Õpilane joonistab ühe sambla suurendatult töölehele ja märgib joonisele vähemalt kolm nähtavat tunnust, mille järgi võiks sammalt ära tunda. Võrreldakse, milliseid tunnuseid oli võimalik märgata palja silmaga või luubiga ning millised muutusid nähtavaks alles binokulaarmikroskoobi abil.

  • Juhitud arutelu slaidide toel (15 min)

    • Õpilaste välitööl ja binokulaarmikroskoobiga tehtud tähelepanekutest lähtudes toimub juhendaja juhitud arutelu. Käsitletakse sammalde ehitust ja elutegevust, vee omastamist, paljunemist ning sammalde rolli metsaökosüsteemis. Õpilaste kogutud tulemuste kaudu arutletakse, kuidas mõjutavad sammalde kasvamist valgus, niiskus, kasvupind ja puurinne ning miks erinevad palu- ja rabametsa samblarinne ja liigiline koosseis. Arutelus seostatakse õpilaste enda tähelepanekud loodusteaduslike selgitustega ning valmistutakse kogutud andmete analüüsimiseks.

  • Välitöö tulemuste analüüs ja probleemülesanne (20 min)

    • Rühmad kasutavad õues täidetud töölehti ning võrdlevad palu- ja rabametsas kogutud andmeid. Analüüsitakse samblarinde katvust, sammalde mitmekesisust, puurinde iseloomu ning kasvukoha valgus- ja niiskustingimusi. Õpilased otsivad kogutud andmetest seoseid ning hindavad, kas tulemused kinnitavad programmi alguses püstitatud hüpoteesi.
    • Seejärel lahendatakse keskkonnamuutusega seotud probleemülesanne, milles hinnatakse näiteks lageraie mõju metsa valgus- ja niiskustingimustele ning samblarindele. Õpilased põhjendavad oma vastuseid välitööl kogutud andmete ja programmis omandatud teadmiste põhjal.
  • Õpitu kinnistamine, lõputest ja kokkuvõte (15 min)
    • Programmi lõpus lahendavad õpilased lühikese individuaalse testi sammalde, nende tunnuste, ökoloogilise tähtsuse ning palu- ja rabametsa erinevuste kohta. Seejärel pöördutakse tagasi programmi alguses püstitatud hüpoteesi juurde ning hinnatakse, kas kogutud andmed seda kinnitasid. Ühises lõpuringis sõnastatakse programmi olulisemad järeldused ning tuuakse välja, mida uut saadi teada sammalde ja nende kasvutingimuste kohta.
       

Viimati uuendatud: