Õpilased mererennas mereelustikuga tutvumas.
Kauri Kivipõld

Juhendaja tutvustab päevaplaani, räägib looduses liikumise reeglitest, prügi maha jätmisest keskkonnale tekkivast kahjust ja ohutuse tagamisest. Õpilased lähevad õpperajale 2-liikmeliste gruppidena koos juhendajaga. Iga grupp saab täitmiseks töölehe ja orienteerumiseks kaardi. Õpitakse kaardi järgi orienteeruma.

Grupid otsivad töölehtedel olevatele küsimustele vastuseid – loetakse teabetahvlil olevat teksti ja juhendaja toob selgitavaid näiteid. Küsimused puudutavad mere mõju inimtegevusele ja rannaasustusele, metsale iseloomulikke liike, inimtegevuse mõju looduskesskonnale, looduskaitse vajalikkust, Altja kultuuripärandit, rannakülade teket, elu nendes ja seost merega. Teel esitab juhendaja lisaküsimusi, näitab raja ääres olevaid lindude ja loomade tegutsemisjälgi ja muud huvitavat.

Rannas otsivad grupid töölehele märgitud karpe, vähikesi, vetikaid ja muid rannaelanikke ning määratakse merelinde. Tehakse piknik kaasavõetud toidu söömiseks.

Lõpuks tehakse päevast kokkuvõte – tuletatakse meelde, mida uut loodusest teada saadi ja tunnustatakse tublimaid vastajaid. Kõik saavad anda tagasisidet päevale. Töölehed jäävad õpetajale, et oleks võimalik teemaga koolis jätkata.

Õpipädevused:

enesemääratluspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilane oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata, eristab mere ääres elavaid taime- ja loomaliike, oskab kasutada linnuraamatut lindude määramisel. Õpilased teavad, kuidas inimtegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda, kuidas meri on mõjutanud inimtegevust, kuidas inimtegevusega kaitstakse loodust ja keskkonda, kuidas jätkusuutlik majandus ja loodusressursside säästev kasutamine aitavad parandada elukeskkonda. Õpilased teavad Altja kaluriküla ajaloolist tausta, tunnevad rannalooduse eripärasid. Paraneb funktsionaalne lugemisoskus. Suureneb huvi looduse vastu ja arusaamine looduse kaitsmise vajalikkusest.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

I kooliastmes loodusõpetus: 2.1.4.1. inimese meeled ja avastamine, 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad (maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus, veetaimede ja -loomade erinevus maismaaorganismidest), 2.1.4.4. mõõtmine ja võrdlemine , 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti (Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses).

II kooliastmes - loodusõpetus: 2.1.6.3. elu mitmekesisus Maal (taimede ja loomade kohastumused), 2.1.6.12. mets elukeskkonnana (Eesti metsale iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed, männi ja kuuse kohastumus), 2.1.6.14. Läänemeri elukeskkonnana (mere ja ranniku elustik, iseloomulikud liigid, mere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemine), 2.1.6.15. elukeskkond Eestis (inimese mõju looduskeskkonnale, kuidas muutused keskkonnas põhjustavad elustiku muutusi), 2.1.6.17. loodus- ja keskkonnakaitse Eestis (looduskaitse vajalikkus).

Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Taotletakse lapse kujunemist vastutustundlikuks ning keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust.

Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ja põhjuslikud tagajärjed. Tegemist on integreeritud programmiga, mis hõlmab teadmisi loodusest, kultuuripärandist, keskkonnahoiust, parandab funktsionaalset lugemisoskust, arvutamisoskust, meeskonnatööoskust ning annab ka füüsilist treeningut. (Õppeainetest loodusõpetus, geograafia, ajalugu, eesti keel, matemaatika, kehaline kasvatus).

Meetodid:

Vaatlemine, võrdlemine, kaardi järgi orienteerumine, grupitöö, liikide määramine, töölehtede täitmine.

 

Töövahenditeks on töölehed, kirjutusalused, pastapliiatsid, kaardid, linnuraamatud ja binoklid. Töövahendid on juhendajal kaasas.

 

Juhis õpetajale:

Õpetajalt ootame õpilaste eelnevat informeerimist õppeprogrammist ning õpilastega koos raja läbimist, et tagada täiendavat turvalisust. Kuna programm toimub välitingimustes, siis peaksid õpilased panema selga ilmastikule vastavad riided ja mugavad, sportlikud jalanõud. Kummikud ei ole üldiselt sobivad, nendega hakkavad jalad külmetama. Vihmase ilma korral peaks olema ka vihmakile. Kaasas peaks kindlasti olema ka laetud telefonid, et tagada vajadusel abi kutsumist. 

Söömiseks tuleb võileivad ja jook ise kaasa võtta. Programmi kestel peetakse piknikku.

Tutvalisus. Rada on üldiselt turvaline, täiendava turvalisuse tagamiseks läbivad õpilased raja koos juhendaja ja õpetajaga. Juhendaja on läbinud esmaabikoolituse.

Tagasiside. Õpetaja saab programmi kohta tagasisidet anda suuliselt pärast programmi või kodulehe kaudu. Õpilased saavad tagasisidet anda lõpuringis, juhendaja annab tagasisidet lõpuringis. Tagasiside põhjal korrigeerime programmi pidevalt.

Sihtgrupp:

1-3 klass I kooliaste
4-6 klass II kooliaste

Kestus:

3 tundi, lisandub lõunapaus

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

150€

Lisainfo:

Programmile on korraga võimalik võtta 2 klassi 2 juhendajaga. Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele, sest liigutakse mööda metsaradu.

Läbiviimise koht:

Altja loodus- ja kultuurilooline rada teeb ringi, kõrtsi juurest läbi metsa mereranda ja tagasi. Raja pikkus on 3 km. Rada kulgeb mööda metsaradu ning on tähistatud triipudega puudel ja suunaviitadega, raja ääres on infotahvlid.

Läbiviimise asukoht:

59.578649865913, 26.104449942115

Maakond:

Lääne-Virumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Kauri Kivipõld - bakalaureuse kraad Tallinna Ülikooli geoökoloogia erialalt bioloogia lisaerialaga, magistrikraad Eesti Maaülikooli maastiku kaitse ja hoolduse erialal, on seda programmi läbi viinud alates 2018. Kairi Moor Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkool.

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Programm sobib kõige paremini 1. - 4. klassi õpilastele. 

Programmi ajakava:

15 min juhendaja tutvustab päevaplaani, räägib looduses liikumise reeglitest ja ohutuse tagamisest programmi käigus. Samuti prügi maha jätmisest keskkonnale tekkivast kahjust. Seejärel jagatakse õpilased 2-liikmelisteks gruppideks, iga grupp saab täitmiseks töölehe ja orienteerumiseks kaardi. Toimub lühike kaardilugemise õpetus.

30 min rajal otsitvad õpilased gruppidena töölehtedel olevatele küsimustele vastuseid – igas kaardil tähistatud punktis loetakse teabetahvlil olevat teksti ja juhendaja toob selgitavaid näiteid. Küsimused puudutavad mere mõju inimtegevusele ja rannaasustusele, Eesti metsale iseloomulikke liike, inimtegevuse mõju looduskesskonnale, looduskaitse vajalikkust, Altja kultuuripärandit, rannakülade teket, elu nendes ja seost merega. Teel esitab juhendaja lisaküsimusi, näitab raja ääres olevaid lindude ja loomade tegutsemisjälgi ja muud huvitavat.

45 min Kui jõutakse randa, siis seal otsivad grupid rannast töölehele märgitud karpe, vähikesi, vetikaid ja muid rannaelanikke ning määravad neid. Juhendaja annab tagasisidet ja selgitab nähtut. Vaadatakse ja määratakse koos merelinde. 

30 min Sobivas kohas tehakse lühike piknik, kus igaüks saab mõnusalt nosida oma kaasavõetud kraami.

45 min Raja läbimise jätkamine.

15 min Retke lõpus tehakse päevast kokkuvõte – tuletatakse meelde, mida uut loodusest teada saadi ja tunnustatakse tublimaid vastajaid. Kõik saavad anda tagasisidet päevale. Töölehed jäävad õpetajale, et oleks võimalik samal teemal koolis jätkata.

Viimati uuendatud:

03.05.2021