Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, giid on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi. Toiduvõrku ehitatakse suuliselt: giid nimetab lülid ja õpilased pakuvad järgmise.

0–5 min · Tervitus, reeglid ja tänane küsimus Giid tutvustab end ja ütleb tänase küsimuse: kes keda troopika metsas sööb ja kus on selles ahelas papagoi koht? Lepitakse kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult giidi märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult.

5–13 min · Kohtumine 1: mida lind sööb ja kust see toit tuleb Giid toob Aafrika halli oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees. Õpilased nimetavad, mida see lind sööb: seemneid, pähkleid, puuvilju. Giid küsib edasi, kust see toit looduses tuleb, ja koos jõutakse puuni ning puu kasvamiseks vajaliku päikeseni. Ahel pannakse suuliselt kokku: päike → puu → papagoi. Giid tutvustab mõisteid tootja ja tarbija. Arutame: kas puu saab papagoita hakkama? Kas papagoi saab puuta hakkama?

13–21 min · Kohtumine 2: nutikus toidu otsimisel Giid toob keskmise suurusega papagoi, paneb ta peopesade vahele pikali ja lind teeb paar trikki: lööb patsu ja raputab kätt ehk ütleb tere. Giid selgitab, et lind on need asjad ära õppinud rahulike kordamiste ja preemia abil. Looduses kulub sellelesamale nutikusele suur osa päevast: toitu tuleb otsida, katsetada ja meelde jätta, kus mis kasvab. Arutame: mille poolest erineb tarbija elu tootja elust? Miks peab loom liikuma, aga taim mitte?

21–29 min · Kohtumine 3: kelle jaoks see pähkel on? Giid toob suure ara ja näitab tema nokka lähedalt. Poolkaares käivad käest kätte tühjaks tehtud pähklikoor ja papagoi näritud puidutükk. Õpilased võrdlevad, milline lind millise toiduni üldse ligi pääseb: ara avab kõva pähkli, väike nümfkakaduu sööb rohuseemneid. Arutame: miks ei söö kõik koosluse linnud sama toitu? Mis juhtuks, kui nad seda teeksid?

29–36 min · Kes koristab ja kes sööb papagoid? Giid näitab liivariiulit ja räägib, et lindude alla koguneb sööginõust maha kukkunud toit ja väljaheited, mida ta kord nädalas sõelub. Looduses teeb selle töö ära lagundaja: seened ja bakterid muudavad langenud vilja ja väljaheited mullaks, millest kasvab uus puu. Ring on täis. Seejärel lisatakse võrku need, kes papagoi enda toiduks võivad võtta: röövlinnud ja puumaod. Ahelast saab võrk. Arutame: mis juhtuks metsaga, kui lagundajaid ei oleks?

36–45 min · Eesti mets ja niit kõrvale Giid palub õpilastel ehitada sama võrk Eesti metsa jaoks. Koos jõutakse kuuse, ristnoka, kanakulli ning seente ja bakteriteni. Giid juhib tähelepanu, et ristnoka nokk on käbiseemnete jaoks kohastunud samamoodi nagu papagoi oma. Võrdluseks tuuakse ka riiulite all elavad merisead, keda keskuses on 50 ja kes söövad heina — hein kasvab niidul, mis on samuti kooslus. Arutame: mis on kahe metsa elutingimustes erinevat (talv, valgus, sademed)? Mis juhtub kooslusega, kui troopika metsa raiutakse — keda see puudutab peale puude?

45–55 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Nad toidavad merisigu ja paitavad neid, toidavad giidi juhendamisel papagoisid ning soovijad saavad linnu käe peale. Samal ajal saab pilte teha. Enne algust annab giid vaatlusülesande: pane tähele, kui palju toitu linnu söömise ajal maha kukub, ja mõtle, mis sellest looduses saaks. Giid näitab lühidalt ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.

55–60 min · Kokkuvõte Giid küsib vaatlusülesande vastust ja seob selle lagundajate ning uue puu kasvamisega. Seejärel nimetab iga õpilane ringis ühe lüli tänasest toiduvõrgust ja ütleb, kas see on tootja, tarbija või lagundaja. Pestakse käed ja giid selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda.