Programmi viiakse läbi üle Eesti õppeasutuses kohapeal.
Programmis õpivad lapsed tundma Eesti kalade mitmekesisust, saavad teada, millised on nende kohastumised veeeluks (lõpused, uimed, soomused, ujupõis), kuidas liike eristada (uimede arv ja asukoht), kus nad elavad (magevee-, mere- ja riimveekalad, siirdekalad), mida söövad (rööv- ja lepiskalad) ja kuidas paljunevad (kudemine, mari ja niisk) ning seoseid keskkonna ja inimesega. Praktiliselt tööna uurivad nad räime välis- ja siseehitust. Lapsed õpivad räimi puhastama ja praadima. Praetud kalad üheskoos ka süüakse.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4:
Loodusõpetus, I kooliaste:
1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
Arutelu veekogude reostuse, ülepüügi ja kalade arvukuse üle toetab riikliku õppekava läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemist.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö, kalade kirjeldamine ja võrdlemine, ülesannete lahendamine rühmatööna, kalade lahkamine, arutelu, kokkuvõterühma ülesannetest ja vaatlustest õpilastega koostöös. Toidu valmistamine.
Kalakaisukad (16 erinevat eesti liiki), kala arenguteekonna pusle, kalatoidubingo kalatoidupakenditega, uimedeta kalapildid, joonistusvahendid. Värsked räimed, käärid, kausid kalade puhastamiseks ja paneerimiseks, 2 panni ja pannilabidad, 2 induktsioonlauapliiti, kala praadimiseks jahu, õli, soola, vajadusel ühekordsed põlled ja lauakatted, salvrätid.
Juhis õpetajale:
Vajalik õpetajapoolne ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis, kalateema). Ootame õpetajalt aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega, vajadusel abi ülesannete ja muude tegevuste juures.
Kalade praadimiseks vajalik hea ventilatsiooniga ruum (et suitsuandurid tööle ei läheks), hästi sobib kodundusklass. Soojemal ajal võiks praadida õues (vihma puhuks varju all). Siis oleks sinna vaja lastele sobivas kõrguses ca 1m pikkust lauda ja elektriühendust vähemalt 3,5kW võimsusele.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õpilastel võimalusel kaasa võtta oma põll. Vajadusel saab juhendajalt ühekordse kilepõlle.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside keskkonnahariduse portaalis ja raendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
Kestus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õppepäevi viiakse läbi koolides pea üle Eesti.
Grupi suuruseks on üks normaalsuuruses kooliklass.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.056699, 26.5013
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5229570
Programmi läbiviija:
Anu Metsar. Tartu Ülikool, bioloog-ökoloog, bioloogia-keemia õpetaja. Töötanud Järvemuuseum juhatajana 2007-2019: muuseumi väljaarendamine, keskkonnaprogrammide koostamine, programmide läbiviimine; looduslaagrite kavandamine ja läbiviimine.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus ja päeva tutvustus. (5 min).
- Õppering, kus juhendaja tutvustab kaasa võetud kalaliike (kalakaisukad) – arutletakse, mille poolest kalad erinevad teistest loomadest. Iga liigiga selgitatakse mõnda kaladega seotud mõistet: soomused, uimed, hapnik, kalamari, jõgi, järv, meri, röövkalad, kalamehed, kalurid. Kaitsealused kalad. Mis on kalade roll looduses ja miks on vaja kalastikku kaitsta. Miks räim on meie rahvuskala. (50min).
- Ülesanded. Õpilased loevad end neljaks rühmaks. Iga rühm lahendab erinevat mängulist ülesannet, misjärel liiguvad kõik edasi järgmise ülesande juurde. Ülesanded: a)kalatoidubingo (otsitakse kalatoidupakenditelt toidu nimi ja leitakse pakendile koht bingolaual); b)kalakaisukate rühmitamine (uimede arv ja kuju, kalade pikkus, röövkalad/lepiskalad, merekalad/mageveekalad); c)kala teekond marjast taldrikule (pusle); d)uimede joonistamine (kalapildile lisatakse õiged uimed õigesse kohta). (50 min).
- Räime välis- ja siseehituse uurimine ning rookimine. Lapsed vaatlevad räime, leiavad uimed, soomused, lõpused. Kala lõigatakse kääridega lahti ja püütakse leida kalamari või niisk ja ujupõis. Kääride abil eemaldavad lapsed kala pea ja lõikavad kõhu lõhki, puhastavad sisikonnast. Kõik kalad puhastatakse laste poolt. (45 min).
- Räimekrõpsude valmistamine. Lastele selgitatakse ohutusreegleid köögis toimetamisel. Kalad paneeritakse jahus ja lapsed asetavad need pannile õli sisse. Lapsed saavad kala pannil ise pöörata ja valmis kalad taldrikule panna. Kõik lapsed saavad kala praadida. (45 min).
- Kokkuvõte ja kalade söömine. Korratakse üle päeval õpitu, lapsed jagavad päeva kohta tagasisidet, kirjeldavad oma emotsioone. Süüakse ühiselt praetud räimekrõpse. (15 min).