Õppeprogramm tutvustab I kooliastme õpilastele Eesti mageveekalu ja nende elu veekogus. Järvemuuseumi elusaid kalu uurides õpitakse tundma kalade välisehitust ja veekeskkonnaga seotud kohastumusi ning võrreldakse erinevate kalaliikide tunnuseid, eluviise ja toitumist. Uurimuslike, praktiliste ja mänguliste tegevuste kaudu määratakse tavalisemaid mageveekalu, koostatakse toiduahelaid, tutvutakse säästliku kalastamise põhimõtetega ning uuritakse inimese mõju kaladele ja veekeskkonnale. Programm arendab õpilaste vaatlus-, võrdlemis-, koostöö-, põhjendamis- ja järeldamisoskust ning kujundab arusaama inimese rollist veekogude elurikkuse hoidmisel.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1.3. Õpitulemused I kooliaste
2) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Õppeprogramm aitab mõista kalade, teiste veeorganismide ja elukeskkonna omavahelisi seoseid ning inimese mõju veekogude elustikule. Toiduahelate, kalapüügipiirangute ja angerja teekonna näitel õpitakse, miks on oluline hoida kalavarusid ja veekogude elurikkust. Programm kujundab arusaama inimese vastutusest loodusvarade säästlikul kasutamisel ja looduse hoidmisel.
Õpitulemused:
1) tunneb ära ja määrab piltmääraja abil tavalisemaid Eesti mageveekalu ning võrdleb kalaliike nende väliste tunnuste põhjal;
2) kirjeldab kalade peamisi välisehituse tunnuseid ja kohastumusi ning seostab neid eluga veekeskkonnas;
3) seostab kalu nende toitumise ja elupaigaga, eristab rööv- ja lepiskalu ning koostab lihtsa veekogu toiduahela;
4) mõõdab kala pikkust ning kasutab lihtsamaid kalapüügieeskirju, et otsustada, kas kala püük on lubatud, arvestades liiki, püügimõõtu, püügikogust ja -aega;
5) toob näiteid inimese mõjust kaladele ja veekeskkonnale ning selgitab, miks on kalapüügipiirangud ja kalade elupaikade hoidmine vajalikud.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: vaatlemine ja võrdlemine, juhitud arutelu, paaris- ja rühmatöö, praktiline uurimine ja mõõtmine, kalaliikide määramine ning mänguline õpe.
Vahendid: järvemuuseumi akvaariumides elavad mageveekalad (35 akvaariumi), kalamulaažid (3tk) ja muud näitlikud õppevahendid, kalade piltmäärajad, kalaliikide määramise digivahendid, magnetõnged ja kiletatud kalapildid (magnetõngedega püüdmiseks), mõõtmisvahendid, kalapüügieeskirjade õppematerjalid, angerja teekonna mäng, toiduahelate mäng ning kaladetektiivi vaatlus- ja uurimislehed (paari peale), kirjutusvahendid (paari peale). Kõik programmi läbiviimiseks vajalikud õppe- ja töövahendid on programmi korraldaja poolt.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda kaladest ja nende elust veekogudes. Võib arutada, milliseid Eesti mageveekalu õpilased juba tunnevad, kus nad on kalu näinud ning mille poolest erinevad kalad teistest loomadest. Kalaliike ja nende tunnuseid ei ole vaja enne programmi põhjalikult õppida, sest programmis jõuavad õpilased teadmisteni vaatluse, võrdlemise ja praktiliste tegevuste kaudu.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning abistab vajaduse korral paaris- ja rühmatöös. Kalade määramise ja magnetõngedega kalapüügimängu ajal aitab õpetaja koos juhendajaga õpilastel kasutada määrajat ja leida vajalikku teavet. Õpetaja toetab laste iseseisvat mõtlemist ja avastamist, vältides võimalusel valmis vastuste etteütlemist.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, seostades programmis tehtud tähelepanekuid edasiste loodusõpetuse teemadega. Õpilastega võib meenutada Järvemuuseumis vaadeldud kalu, koostada toiduahelaid või arutleda selle üle, miks on kalapüügipiirangud ja veekogude elurikkuse hoidmine vajalikud. Õpetaja annab programmile kirjaliku tagasiside veebivormi kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi suurusest, eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel, et juhendaja saaks tegevusi, töökorraldust ja õppematerjale vastavalt kohandada. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Programmi saab kohandada hariduslike erivajadustega õpilastele.
- Kõikidesse ruumidesse (sh teisele korrusele) pääsevad ligi ka liikumispuudega (ratastoolis) õpilased. Hoones on inva-wc.
- Siseruumides kasutatakse vahetusjalanõusid või liigutakse sokkides. Järvemuuseumis saab laenata (tasuta) ka susse
- Õppeprogramm toimub täielikult järvemuuseumi siseruumides.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
- Programmi keskel on soovi korral 30-minutiline söögipaus, mis lisandub programmi kestusele. Õpilased söövad enda kaasavõetud einet. Süüa saab muuseumi kohvikus, ilusa ilma korral väliterrassil.
- Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire.
- Järvemuuseum asub Võrtsjärve kaldal, looduskaunis kohas. Pärast programmi saab õppegrupp iseseisvalt uudistada kohalikku loodust. Jälgida sealjuures ohutut liikumist!
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ja häälestus (10 min).
Saame omavahel tuttavaks. Juhendaja tutvustab õppekeskust, programmi päevaplaani ja tegevusi ning räägib koos õpilastega läbi kokkulepped ja nende vajalikkuse. Vestluse käigus kaardistatakse õpilaste varasemad teadmised ja kogemused kalade kohta: milliseid kalu nad tunnevad, kus on kalu näinud ning mida teavad kalade elust vees. Ühiselt arutletakse, mille poolest erinevad kalad teistest loomadest, ning püstitatakse programmi keskne küsimus: kuidas kala vees hakkama saab ja mille poolest erinevad kalaliigid üksteisest? Õpilaste esialgsed oletused jäävad programmi jooksul vaatluste ja tegevuste abil kontrollimiseks.- Avastusõpe „Kuidas kala vees hakkama saab?“ (10 min).
Õpilased uurivad kalu, kalamulaaže ja teisi näitlikke õppevahendeid ning vaatlevad kalade kehakuju ja välistunnuseid. Juhendaja suunab õpilasi küsimuste abil märkama, millised tunnused aitavad kalal veekeskkonnas elada: millega kala liigub, hingab ja tajub ümbritsevat ning mis kaitseb tema keha. Õpilased esitavad tähelepanekute põhjal oma oletusi ja põhjendavad neid. Pärast iseseisvat vaatlemist ja arutelu aitab juhendaja tähelepanekud korrastada ning seostada need kalade kohastumustega. Tutvutakse mõistetega uimed, lõpused ja soomused ning räägitakse kala voolujoonelisest kehakujust, limakihist ja meeltest. Õpilased seostavad kala välisehituse tunnuseid nende ülesannete ja eluga veekeskkonnas. - Magnetõngedega kalapüügimäng – „Kas selle kala võib kaasa võtta?“ (20 min)
- Õpilased jagunevad kahte rühma ning kumbki rühm saab magnetõnge, millega püütakse mängualuselt erinevaid kalaliike. Iga õpilane püüab ühe kala ning määrab juhendaja, õpetaja ja piltmääraja abil, millise liigiga on tegemist.
- Kui kõik õpilased on kala püüdnud ja määranud, kogunetakse mängualuse ümber ning vaadatakse ühiselt „saak“ üle. Iga kala puhul uuritakse, kas seda liiki tohib püüda, kas kala pikkus vastab lubatud püügimõõdule ning kas programmi toimumise ajal on selle liigi püük Võrtsjärves lubatud. Kalad mõõdetakse üle ning arutletakse alamõõduliste kalade vabastamise vajaduse üle. Samuti uuritakse, kas konkreetse liigi puhul kehtib ööpäevane püügikoguse piirang.
- Juhendaja suunab õpilasi vastuseid ise leidma ja oma otsuseid põhjendama. Mängu kaudu õpitakse kalaliike määrama ja kala pikkust mõõtma ning saadakse praktiline arusaam kalapüügieeskirjadest, püügipiirangutest ja nende vajalikkusest kalavarude hoidmisel.
- Veekogu toiduahelad „Kes keda sööb?“ (10 min).
Õpilased uurivad kalade kohta saadud teadmiste põhjal organismidevahelisi toitumissuhteid veekogus. Mängulise ülesande käigus koostatakse lihtsaid veekogu toiduahelaid ning arutletakse, kes keda sööb ja kuidas on erinevad organismid omavahel seotud. Õpilased esitavad oma lahendusi ja põhjendavad valikuid. Juhendaja aitab laste pakutud seoseid korrastada ning seostada neid rööv- ja lepiskalade toitumisega. Ühiselt arutletakse ka selle üle, mis võib juhtuda siis, kui mõni toiduahela osa kaob või selle arvukus oluliselt muutub. - Angerja teekonna mäng (10min). Angerja teekonna koostöömängus juhivad õpilased ühiselt angerjat kujutava palli läbi rändeteel ette tulevate takistuste ja ohtude. Mängu käigus avastatakse, milliste raskustega angerjas oma elutsükli jooksul kokku puutub. Pärast mängu arutletakse, millised ohud on seotud inimese tegevusega ning mida saab inimene teha kalade, veekogude ja nende elurikkuse hoidmiseks. Õpilased pakuvad ise näiteid keskkonnasäästlikest tegutsemisviisidest.
- Uurimisülesanne „Kaladetektiivid“ järvemuuseumi akvaariumides (30 min).
Õpilased liiguvad 2–3-liikmelistes rühmades Järvemuuseumi akvaariumide vahel ning uurivad elusaid Eesti mageveekalu. Vaatlusülesannete abil otsitakse erinevate tunnustega kalu, võrreldakse nende kehakuju, värvust, mustrit, uimede ja suu kuju, suurust, liikumisviisi ning paiknemist akvaariumis. Õpilased otsivad üksteisega sarnaseid ja erinevaid kalu ning põhjendavad oma tähelepanekuid. Rühm valib lähemaks uurimiseks ühe kala ning püüab leida tunnuseid, mille järgi võiks teda teistest kaladest eristada. Juhendaja liigub rühmade vahel, esitab suunavaid küsimusi ning aitab õpilastel märgata kaladele iseloomulikke tunnuseid. Uurimisülesande eesmärk on suunata õpilasi esmalt ise vaatlema, võrdlema ja järeldusi tegema, enne kui asutakse kalaliike määrama. - Kalaliikide määramine „Kes see kala on?“ (20 min).
Õpilased rakendavad akvaariumides tehtud tähelepanekuid Eesti mageveekalade määramisel. Piltmääraja, digitaalse õppematerjali ja teiste õppevahendite abil õpitakse tundma tavalisemaid mageveekalu, näiteks ahvenat, haugi, särge, roosärge, latikat, koha, lutsu, linaskit, kokre ja angerjat. Kalade nimetamise kõrval pööratakse tähelepanu tunnustele, mille järgi liike üksteisest eristada. Õpilased võrdlevad sarnaseid liike ning põhjendavad, mille järgi nad kala ära tundsid. Kalade välistunnuseid seostatakse nende eluviisi, elupaiga ja toitumisega ning tutvutakse rööv- ja lepiskalade erinevustega. Teadmiste rakendamiseks kasutatakse kalade määramise digivahendit ja akvaariumitel olevaid infosilte. - Kokkuvõttev arutelu ja lõpuring (10 min).
Programmi lõpus pöördutakse tagasi päeva alguses püstitatud küsimuste ja õpilaste esialgsete oletuste juurde. Ühiselt arutletakse, mida uurimise ja tegevuste käigus teada saadi: mis aitab kalal vees elada, mille järgi saab erinevaid kalu üksteisest eristada, kuidas on kalad seotud teiste veekogu organismidega ning kuidas mõjutab inimene kalade elu. Õpilased sõnastavad oma tähelepanekuid ja järeldusi ning toovad näiteid õppepäeval kogetust. Refleksiooniks lõpetavad õpilased näiteks lause „Täna üllatas mind, et...“ või „Üks uus asi, mida ma kalade kohta teada sain, oli...“. Juhendaja võtab olulisemad teadmised kokku ja seob õpilaste avastused programmi peamiste õpitulemustega.