Õppeprogramm „Kalade bioloogia“ tutvustab Eestis elavaid kalaliike, nende kohastumusi ning kalade tähtsust inimese jaoks.
Programmi esimeses osas tutvuvad õpilased pildiprogrammi abil Eesti kalade mitmekesisusega. Nutivahendite toel õpitakse kalaliike määrama erinevate välistunnuste alusel, nagu uimede kuju ja paiknemine, kehakuju, värvus ning mustrid. Pildimaterjali alusel seostatakse kalade välisehitus nende elupaiga ja liikumisega.
Programmi teises osas keskendutakse kalade välis- ja siseehitusele. Õpilased õpivad kalu määrama, mõõtma ja kaaluma ning tutvuvad nende kalade välisehitusega. Tehakse soomusproov, mille abil õpitakse määrama kalade vanust. Kalade lahkamisel uuritakse siseelundeid ning õpitakse määrama kalade sugu. Töö toimub paarides ning selle käigus täidetakse tööleht.
Programmi kolmandas osas tutvustatakse kalade kasutamist inimese poolt. Esitluse ja näitvahendite abil tutvutakse erinevate kalapüügivahenditega. Seejärel osalevad õpilased rollimängus, kus 3–4-liikmelistes rühmades käsitletakse kaladega seotud rolle, nagu harrastuskalur, kutseline kalur, kalakaitseinspektor, kokk ja kalagiid. Iga rühm tutvustab enda rollist kaht võimalust kalade kaitsmiseks. Rollimäng aitab mõista erinevaid vaatenurki ning seoseid looduse hoidmise ja inimtegevuse vahel. Programm lõpeb kalavõileibade valmistamise ja maitsmisega, mille käigus väärtustatakse kohalikku kala kui tervislikku ja kestlikku toiduallikat.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming
Õppeprogramm „Kalade bioloogia“ toetab põhikooli riikliku õppekava bioloogia III kooliastme järgmiste õpitulemuste saavutamist kalade näitel.
Bioloogia, III kooliaste. Selgroogsete loomade tunnused
Õpilane:
seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
3. selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Õpilased määravad kalaliike ning seostavad kalade kehakuju, uimede paiknemist, suu ehitust ja teisi välistunnuseid nende elupaiga, liikumise ja toitumisega. Kala praktilisel uurimisel tutvutakse välis- ja siseehitusega ning seostatakse elundite ehitust nende ülesannetega. Kalapüügi, kalakaitse ja kalade toiduks kasutamise käsitlemine aitab mõista kalade tähtsust inimesele ning kalavarude kasutamise ja kaitse seoseid.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine ja seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
Programm aitab mõista inimese sõltuvust kalavarudest ning kalavarude säilimise seoseid elupaikade seisundi ja vastutustundliku püügiga. Rollimängus ja arutelus kaaluvad õpilased kalavarude kasutamise ning kaitsega seotud valikuid, põhjendavad püügipiirangute vajalikkust ja mõtestavad enda võimalusi teha kalatarbijana keskkonnahoidlikke otsuseid.
Ainetevaheline lõiming
- Matemaatika: kalade pikkuse ja massi mõõtmine, mõõtühikute kasutamine, mõõtmistulemuste võrdlemine ning kasvukiiruse ja vanuse seoseid kirjeldava tabeli tõlgendamine.
- Eesti keel: tööjuhendite ja teabeallikate lugemine, erialase sõnavara kasutamine, vaatlustulemuste kirjeldamine ning oma seisukohtade põhjendamine rühmatöös ja arutelus.
- Inimeseõpetus ning käsitöö ja kodundus: kala kui toiduaine väärtustamine, toiduvalmistamise hügieen, teadlikud toiduvalikud ning toidu raiskamise vältimine.
Üldpädevuste arendamine
- Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus: kalade määramine, vaatlemine, mõõtmine ja uurimine ning kogutud andmete põhjal järelduste tegemine.
- Digipädevus: nutimääraja ja digitaalsete teabeallikate eesmärgipärane kasutamine ning määramistulemuste kontrollimine kala tunnuste järgi.
- Õpipädevus: tööjuhendi alusel tegutsemine, uue teabe seostamine varasemate teadmistega ning oma õppimise ja tulemuste hindamine.
- Suhtluspädevus: koostöö paaris ja rühmas, uurimistulemuste tutvustamine, erinevate seisukohtade kuulamine ning oma arvamuse põhjendamine.
Õpitulemused:
Õpilane tunneb ära tavalisemad kalaliigid.
Õpilane seostab kalade meelte toimimist nende elukeskkonnaga.
Õpilane selgitab tähtsamate elundite ülesandeid ning teab, milliste tunnuste alusel saab kala sugu määrata.
Õpilane selgitab kalavarude hoidmise vajadust ning põhjendab vähemalt kahe kaitsemeetme tähtsust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid:
- praktilised määramisharjutused nutimäärajate abil;
- piltide analüüs (kalapiltide järgi elupaiga, toitumise jt kohastumuste hindamine).
- kala praktiline uurimine (välis- ja siseehituse kirjeldamine, mõõtmine ja kaalumine, soomusproovi võtmine, kala vanuse hindamine tema pikkuse ja kaalu järgi)
- rollimäng
Vajalikud vahendid: Paaristöö komplektid (kalad, kandik, käärid, skalpell, kaal, joonlaud, skeem kalade lahtilõikamisest, skeem kalade siseelunditest, tabel kalade kasvukiiruse ja vanuse seostest, kätepaber, kummikindad, töölehed), rollimängu kaardid (3-4 liikmelise grupi peale), esitlus, kalapüügivahendite näidised.
Juhis õpetajale:
Enne programmi
Palume tutvustada õpilastele programmi eesmärke ja tegevusi ning selgitada, et praktilises osas uuritakse värskeid kalu ja nende siseehitust. Kala lahkamises osalemine on vabatahtlik. Õpilane, kes ei soovi ise lahata, saab osaleda vaatlejana ning täita ülesandeid pildi- ja õppematerjalide abil.
Palume õpetajal enne külastust võtta juhendajaga ühendust e-posti või telefoni teel, et täpsustada osalejate arv, klass, õpilaste eelteadmised, saabumisaeg ja lõunapausi korraldus. Samuti palume eelnevalt teada anda õpilaste erivajadustest, vajalikest õppetöö kohandustest, kalaallergiast, muudest toiduallergiatest ja toitumispiirangutest. Nende andmete põhjal lepitakse kokku sobivad osalemisvõimalused, sealhulgas alternatiivid kalade käsitsemisele ja kalavõileibade maitsmisele.
Liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega õppijate osalemisvõimalused ja vajalikud kohandused palume juhendajaga enne broneeringu kinnitamist läbi arutada. Nõva looduskoolis ei ole inva-WC ning hoone sissekäigu juures puudub kaldtee ratastooliga sissesõitmiseks.
Info programmi kohta
Programm toimub Nõva looduskooli õppeklassis. Kõik vajalikud õppe- ja töövahendid tagab looduskool.
Palume õpilastel enne tulekut süüa hommikusööki ning võtta kaasa joogivesi ja lõunapausiks sobiv eine. Programmi lõpus valmistatavad kalavõileivad on mõeldud maitsmiseks ega asenda täisväärtuslikku lõunasööki.
Õppetegevuste kestus on kolm tundi. Sellele lisandub 20–30-minutiline lõunapaus, mille täpne aeg lepitakse õpetajaga kokku. Külastuseks tuleb seega arvestada kokku 3 tundi ja 20–30 minutit.
Õpetaja roll programmi ajal
Palume õpetajal osaleda kogu programmi vältel, toetada õpilaste keskendumist ja koostööd ning abistada vajaduse korral tööjuhendite mõistmisel. Õpetaja aitab juhendajal märgata õpilaste individuaalseid vajadusi ning toetab kokkulepitud käitumis- ja ohutusreeglite järgimist.
Programmi alguses tutvustab juhendaja päevakava ning lepib õpilastega kokku ühised töö- ja käitumisreeglid. Enne kalade praktilist uurimist selgitatakse terariistade ohutut kasutamist ning käte ja tööpindade puhtuse hoidmist. Lahkamisvahendeid kasutatakse ainult juhendaja loal ja juhiste järgi. Kalade uurimisel kasutatud vahendid hoitakse toiduvalmistamise vahenditest eraldi ning enne toidu valmistamist ja söömist pestakse käed.
Palume õpetajal anda juhendajale kohe teada, kui mõni õpilane tunneb end halvasti või vajab tegevuses pausi või muudatust.
Pärast programmi
Programmi lõpus teevad õpilased õpitust kokkuvõtte, vastavad lühikesele teadmiste kontrollile ning annavad tagasisidet tegevuste kohta. Palume õpetajal pärast programmi täita registreerimisleht ja tagasisideankeet. Tagasisidet kasutatakse programmi sisu, õppemeetodite ja korralduse parandamiseks.
Õpitu kinnistamiseks soovitame koolis arutada, milliseid kalade kohastumusi õpilased märkasid, mida nad praktilise uurimise käigus teada said ning kuidas saavad kalapüüdjad ja tarbijad aidata kalavarusid hoida.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.220848, 23.679232
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2002. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus (15 min)
Programm algab tutvumisega juhendaja ja kavandatavate tegevustega. Juhendaja tutvustab käitumis- ja ohutusreegleid (terariistade kasutamine, kätepesu ja koristamine peale kalade uurimist). Vestluse käigus selgitatakse välja õpilaste eelteadmised kalade kohta.
2. Kalade mitmekesisus ja kohastumised (45 min)
Õppeklassis tutvutakse pildimaterjali abil kalade välisehituse, liikumise ja hingamisega. Õpilased töötavad paarides ning kasutavad nutimäärajat kalaliikide määramiseks. Iga liigi puhul tehakse järeldusi kala kehakuju, elupaiga ja toitumise seoste kohta.
3. Kalade välis- ja siseehitus (60 min)
Juhendaja teeb sissejuhatuse ning tutvustab praktilise töö käiku ja ohutusnõudeid. Õpilased töötavad paarides, kus igale paarile on ette nähtud üks kala. Töölehe abil vaadeldakse kalade välisehitust ja tehakse märkmeid küljejoone, lõpusekaane, lõpuste, soomuste, uimede ja suu kuju kohta. Täidetakse ülesanne küljejoone ja teiste meelte kohta kalade elus. Seejärel kalad kaalutakse ja mõõdetakse vastavalt juhendile, võetakse soomusproov ning kala lahatakse. Töölehele märgitakse kalade tähtsamad siseelundid ja nende ülesanded. Võimalusel määratakse kala sugu.
4. Kalade tähtsus inimese elus (45 min)
Õpilased tutvuvad erinevate kalapüügivahenditega (videomaterjal ning levinumate harrastuspüügi vahendite näidised). Rühmatööna (3-4 liikmelisted grupid) uurivad õpilased erinevaid infoallikaid ning tutvustavad klassikaaslastele kaladega seotud valdkondi, nagu kutseline ja harrastuslik kalapüük, kalakaitse, kalandusturism ja kalatoidud. Iga rühm esitab oma rollist lähtuvalt 2 viisi, kuidas kalu paremini kaitsta (nt alammõõt, muud püügipiirangud, kudemiskohtade taastamine ja kaitse). Tegevuse lõpetab ühine praktiline osa – kalavõileibade valmistamine ja maitsmine.
5. Kokkuvõte ja tagasiside (15 min)
Ühises lõpuringis nimetavad õpilased ühe uue teadmise kalade kohta ning ühe põhjendatud võimaluse kalavarude hoidmiseks. Programmi lõpus kogutakse tagasisidet õpitu ja tegevuste kohta.