aidanäitusel on vanad talus kasutatavad tööriistad
Aidanäitus, foto: Helen Kivisild

Kuidas on elatud ajast aega kooskõlas loodusega, saadakse teada läbi erinevate tegevuste – kultuuripärandi bingo, terast leivani pildijada kokku panemine, aidas käsikiviga jahvatamine, puude, põõsaste ja ravimtaimede tundmaõppimine matkarajal Ähijärve ääres. Kuulatakse kohalikke muistendeid ja arutatakse, mida kõike pakub meile mets. Selgub, et eelmiste põlvede teadmised on väga väärtuslikud tänapäevalgi ning kultuuripärandi kandja on igaüks.

Õpipädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilane oskab:

- mõõta termomeetriga veetemperatuuri ja hinnata, kas vesi on sobiv ujumiseks;
-oskab tuua näiteid taimede kasutamise kohta rahvameditsiinis;
-märgata looduses erinevaid loomade ja lindude tegutsemisjälgi ning teab, miks see oskus on vajalik.
- leida aastaaegade muutumise märke;
- looduses liikuda ja tunda rõõmu looduses viibimisest ning analüüsida enda rõivastuse sobivust matkaks.

Õpilane teab:
- Karula rahvuspargi loodusväärtusi ja kultuuripärandit;
- mõistet kultuuripärand, oskab tuua näiteid Lõuna-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi kohta, tunnetab enda seost kultuuripärandiga;
- mõistet muistend ning mõnda Karula rahvuspargiga seotud kohamuistendit;
- milliste tööriistadega vanasti talus tööd tehti ja millega talulapsed mängisid;
- suitsusauna kombeid ja toidu säilitamise viise enne elektri leiutamist;
- kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.

Õpilane tunneb:
-põhilisi looduslikke okas- ja lehtpuid ning põõsaid ning erinevate puuliikide kasutust igapäevaelus;
- levinumaid ravimtaimi looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep).

Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

1-3 klass I kooliaste. Loodusõpetus:
•    2.1.4.2. Aastaajad (Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.). 
•    2.1.4.3. Organismid ja elupaigad. (Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus.)
•    2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine. (Temperatuuri mõõtmine.)
•    2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti. 

Lõimitud on eesti keel (Ilukirjandus: muistend, luuletus, mõistatus, vanasõna. Sõnavara arendamine.)
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Kodukoha elu ja pärimused.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; kultuuriline identiteet; väärtused ja kõlblus.
 

 

Meetodid:

Meetodid ja vahendid:

  • Õppemäng: kultuuripärandi teemaline bingo (bingo lehed igaühele) või väidete mäng; kompimis – ja kuulmismeelt arendav mäng silmasidemetega (silmasidemed paari peale).
  • Matkamine: kuni 4 km Ähijärve teerajal.
  • Mõõtmine: termomeetriga veetemperatuuri mõõtmine (termomeeter igaühele).
  • Vaatlemine: tavalisemad puud ja põõsad, ravimtaimed, loomade ja lindude tegutsemisjäljed, aastaaegade muutumise märgid looduses.
  • Rühmatöö: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või (piltkaardid)

Arutelu koos grupiga: Mida kõike metsast saame?

Juhis õpetajale:

Õppeprogramm toimub Karula rahvuspargi külastuskeskuses ja 4 km pikkusel Ähijärve matkarajal. Matka pikkuse otsustame koos õpetajaga vastavalt ilmale ja grupile. Kõige pikem ring on 4 km, aga saame teha ka 2 või 3 km pikkuse matka.
Rada on keskmise raskusastmega, saab kogeda maalilisi vaateid Ähijärve ääres, ronida metsarajal mäest üles kui alla, kõndida tükati mööda laudteed, matkata mööda praeguseid ja vanu hobuteid. 

Vajadusel palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.

Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. Pärast programmi rakendab õpetaja programmil saadud teadmisi ja kogemusi edasises õppetöös.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel laekunud ankeedi kaudu.

Õppeprogramm toimub matkarajal, seetõttu palume:
* Hiljemalt programmile eelneval päeval selgitada õpilastele ja teavitada vanemaid, kuhu ja mida õppima minnakse. Vajalik on ilmastikule vastav riietus, peakate, soovituslikult veekindlad maastikul liikumiseks sobivad jalanõud. Matkakotti kaasa pakkida oma jook, lõunasöök, vihmakeep.
* Programmi eel meenutada osalejatele, kuidas käituda looduses (ei tee valju häält, ei kasuta nutiseadmeid ega prügista) ja teavitada neid võimalikest ette tulevatest ohtudest (puugid, rästikud, libedus rajal).
 

Sihtgrupp:

1-3 klass I kooliaste

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

24

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

0€

Lisainfo:

  • Soovi korral peale õppekäiku piknik lõkkekohas kaasavõetud toiduga.
  • Õppeprogrammi on võimalik kohaldada nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega osalejatele.
  • Ratastooliga matkarajal liikuda pole võimalik.

Läbiviimise koht:

Karula rahvuspargi külastuskeskus ja Ähijärve matkarada

Läbiviimise asukoht:

57.826073285714, 26.507514571429

Maakond:

Võrumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Helen Kivisild, keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakonna spetsialist

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

 

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

SISSEJUHATUS (10 min)
Tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid. 

TEGEVUSTE KÄIK (155 min)

•    Lühike Karula rahvuspargi ja kaitseala kaitseväärtuste tutvustus.  
•    Mängime kultuuripärandi teemalist bingot. Esimese klassiga mängime samade väidetega mängu suulise juhendamise järgi. Saame selgeks, mis on kultuurpärand ja selgub, et igaüks on kultuuripärandi edasikandja.
•    Rühmatööna paneme kokku pildijadad: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.
•    Tutvume kultuuripärandi teemalise ekspositsiooniga aidas. Aidas on eksponeeritud vanad vilja ja lambavillaga seotud tööriistad ning talulaste mänguasjad. Osalejad saavad teada, kuidas säilitati enne elektri saabumist taludes toitu ja proovivad käsikiviga teradest jahu jahvatamist.
•    Suitsusauna juures lühike tutvus suitsusaunaga seotud kommetest.
•    Matkame Ähijärve teerajal, tegevused matkal:
- Mõõdame termomeetriga Ähijärve veetemperatuuri ja hindame, kas vesi on ujumiseks piisavalt soe.
-Vaatleme tavalisemaid puid ja põõsaid ning toome näiteid nende kasutusvõimalustest. Puude teemalised mõistatused. 
-Tutvume levinumate ravimtaimedega looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep) ja räägime, mis otstarbel on neid kasutatud. 
-Kuulatakse paari muistendit Ähijärve ja Karula kandi kohta.
-Metsa tunnetamine erinevate meeltega: paarides silmasidemetega mäng kuulmis- ja kompimismeele kasutamiseks. Sügisel võtame aega palumetsas pohlade ja mustikate söömiseks.
-Retkel suunatakse õpilasi märkama lindude-loomade tegutsemisjälgi ja aastaajale iseloomulikke märke.  Märkamise oskus on vajalik mõistmaks looduses toimuvat. 
-Kokkuvõttev arutelu koos grupiga teemal "Mida me kõike metsalt saame?". 

KOKKUVÕTE (15 min)
Tagasiside ringis väljendab iga osaleja õppekäigul saadud uusi kogemusi või teadmisi.

 

* Matka pikkust saab varieerida vastavalt ilmaoludele ja grupile 3-4 km.
 

Viimati uuendatud:

04.05.2021