Kuidas on elatud ajast aega kooskõlas loodusega, saadakse teada läbi erinevate tegevuste – kultuuripärandi väidete mängu, terast leivani pildijada kokku panemine, aidas käsikiviga jahvatamine, puude ja ravimtaimede tundmaõppimine matkarajal Ähijärve ääres. Kuulatakse kohalikku muistendit ja arutatakse, mida kõike pakub meile mets. Selgub, et eelmiste põlvede teadmised on väga väärtuslikud tänapäevalgi ning kultuuripärandi kandja on igaüks.
Междисциплинарная интеграция:
2.1. Loodusõpetus
2.1.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud
I kooliaste
7) käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise, väärtustab looduses viibimist ja oma kodukoha elurikkust, märkab looduse ilu ja erilisust ning suhtub sellesse austusega, hoolib elusolenditest ja nende vajadustest.
2.1.3. Õpitulemused I kooliaste
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
Lõimitud on eesti keel (Ilukirjandus: muistend, mõistatus.). Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; kultuuriline identiteet; väärtused ja kõlblus.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: Programm suunab õpilasi mõistma, kuidas meie esivanemad on loodusega kooskõlas elanud, kasutades oma eluks peamiselt kohalikke ressursse. Kohalikust kultuuripärandist on palju võtta eeskujuks säästvaks eluviisiks ka tänapäeval. Vahetud looduskogemused ning arutelu metsa väärtuste üle aitavad kujundada hoolivat suhtumist loodusesse ning mõista, mida kõike vajalikku me oma eluks loodusest saame.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- põhilisi looduslikke okas- ja lehtpuid;
- mõistet kultuuripärand;
- kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid ja lehmapiimast või.
Õpilane oskab:
- mõõta termomeetriga veetemperatuuri;
- märgata looduses erinevaid lindude ja imetajate tegutsemisjälgi;
- märgata looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi;
- tuua näiteid kohalikust kultuuripärandist nt suitsusaun, kodune leiva küpsetamine, mustikate korjamine metsast, puude teemalised mõistatused vm
- liikuda looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast ning valida looduses liikumiseks sobiv riietus vastavalt ilmale
- tegutseda sõbralikult koostöös oma klassikaaslastega.
Õpilane mõistab:
- et inimene on osa loodusest ja meie elu sõltub loodusest
- et loodus ja pärand on tihedalt seotud ning igaüks saab olla kultuuripärandi edasikandja
- et meie esivanemate eluviis oli säästlik.
Õpilane väärtustab:
- kodukoha elurikkust;
- kohalikku Lõuna-Eestile iseloomulikku kultuuripärandit.
Методы:
Meetodid ja vahendid:
- Õppemäng: kultuuripärandi teemaline väidete mäng (toimub suures grupis juhendaja juhendamisel, igaüks saab võtta seisukoha); kompimis – ja kuulmismeelt arendav mäng silmasidemetega (silmasidemed paari peale). Puude teemaliste mõistatuste ära arvamine (ühes grupis).
- Matkamine: kuni 2–4 km Ähijärve teerajal.
- Mõõtmine: termomeetriga Ähijärve veetemperatuuri mõõtmine (kasutada 10 termomeetrit).
- Vaatlemine: tavalisemad puud, loomade ja lindude tegutsemisjäljed, aastaaegade muutumise märgid looduses.
- Rühmatöö: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid ja lehmapiimast või (tegevus 5 rühmas, kõigil rühmadel 3 piltkaartide ehk teemade komplekti).
- Arutelu koos grupiga: Mida kõike metsast saame? Teema näitlikustamiseks korv koos metsa pakutavate looduse hüvedega (nt küttepuu, kuivatatud seened, sarapuupähklid, puhas õhk jne).
Руководство для учителя:
Õppeprogramm toimub Karula rahvuspargi külastuskeskuses ja 4 km pikkusel Ähijärve matkarajal. Matka pikkuse otsustame koos õpetajaga vastavalt ilmale ja grupile. Kõige pikem ring on 4 km, aga saame teha ka 2 või 3 km pikkuse matka.
Rada on keskmise raskusastmega, saab kogeda maalilisi vaateid Ähijärve ääres, ronida metsarajal mäest üles kui alla, kõndida tükati mööda laudteed, matkata mööda praeguseid ja vanu hobuteid.
Vajadusel palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. Pärast programmi rakendab õpetaja programmil saadud teadmisi ja kogemusi edasises õppetöös.
Õppeprogramm toimub matkarajal, seetõttu palume:
* Hiljemalt programmile eelneval päeval selgitada õpilastele ja teavitada vanemaid, kuhu ja mida õppima minnakse. Vajalik on ilmastikule vastav riietus, peakate, soovituslikult veekindlad maastikul liikumiseks sobivad jalanõud. Matkakotti kaasa pakkida oma jook, lõunasöök, vihmakeep.
* Programmi eel meenutada osalejatele, kuidas käituda looduses (ei tee valju häält, ei kasuta nutiseadmeid ega prügista) ja teavitada neid võimalikest ette tulevatest ohtudest (puugid, rästikud, libedus rajal).
Tagasisidet RMK Karula rahvuspargi õppeprogrammidele saab anda täites lühikese tagasiside küsimustiku.
Toidupausi aja kaasvõetud toiduga lepime õpetajaga kokku, seda saab teha paindlikult.
Püüame selle korraldada tavapärasel õpilaste söögiajal. Vihma korral saame süüa külastuskeskuses, ilusa ilmaga on mitu erinevat paika einestamiseks: Suuremäe otsas, laululava juures Ähijärve ääres või Veski lõkkekohas.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
- Õppeprogrammi on võimalik kohaldada nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega osalejatele.
- Ratastooliga pole terve matkaraja ulatuses liikuda võimalik. Kuid on võimalik osaleda keskuse juures ning autoga kombineerides vastu tulla metsa, kus ülejäänud grupiga tehakse tegevusi.
Место проведения:
Место исполнения:
57.712423761852, 26.505074501038
Programmi läbiviija:
Juhendavad RMK Karula rahvuspargi külastuskeskuse ja RMK Pähni külastuskeskuse teabetöötajad:
Helen Kivisild – haridus keskkonnatehnoloogia, MSc (Tartu Ülikool). Keskkonnahariduse spetsialistina õppeprogrammide juhendamine Võrumaal ja Karula rahvuspargis järjepidevalt 2013. aastast.
Merike Tsimmer – haridus: mesiniku kutse (praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), rakenduskõrgharidus turismi- ja hotelliettevõtluse erialal (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž). Loodusharidusliku ja pärandkultuurialaste ekskursioonide läbiviimine Karula rahvuspargis aastail 1999- 2009, õppeprogrammide juhendamine RMK Karula rahvuspargi külastuskeskuses alates 2022. aastast.
Taavi Tatsi – haridus: metsakasvataja kutse (Luua Metsanduskool); meedia ja kommunikatsioon, PhD (Tartu Ülikool). Õppeprogrammide läbiviimine RMK Pähni külastuskeskuses alates 2016. aastast.
Heino Pall– haridus: kultuurinõunik, näitejuhtimine (TPI kõrgharidus); loodusgiidi ja matkajuhi täienduskoolitus (Võrumaa Kutsehariduskeskus). Õppeprogrammide juhendamine RMK Pähni külastuskeskuses alates 2017. aastast.
Язык:
Длинное описание:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS (10 min)
Tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid.
TEGEVUSTE KÄIK (155 min)
• Lühike Karula rahvuspargi tutvustus – mis on rahvuspargi looduses ja kultuuripärandis väärtuslikku ja omast.
• Mängime kultuuripärandi teemalist väidete mängu. Näiteks, kes on joonud kasemahla, korjanud metsast mustikaid, teab, mis puu okstest tehakse vihta jne. Saame selgeks, mis on kultuurpärand ja selgub, et igaüks on vähemal või suuremal määral kultuuripärandi edasikandja.
• Rühmatööna paneme kokku pildijadad: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid ja lehmapiimast või. Klass jagatakse viieks rühmaks (kõigile kolm pildijada).
• Tutvume kultuuripärandi teemalise ekspositsiooniga aidas. Aidas on näha vanad vilja, lambavilla ja linaga seotud tööriistad ning talulaste mänguasjad. Osalejad näevad osasid eelmises ülesandes fotodelt tuttavaid esemeid päriselt (villakraasid, vokk, koorelahutaja ja võimasin). Kõik soovijad saavad proovida käsikiviga teradest jahu jahvatamist. Arutletakse üheskoos, kuidas vanasti elati ilma elektri ja internetita, milliseid materjale kasutati ning kui palju aega kulus käsitsi asjade valmistamiseks (nt sokid).
• Suitsusaunaga tutvumine. Mis eristab suitsusauna tavalisemast korstnaga saunast, vaatame sauna sisse, kasutame haistmismeelt ja saame teada, kuidas siin kandis sauna köetakse ja saunas käiakse.
• Matkame Ähijärve teerajal, tegevused matkal:
- Mõõdame termomeetriga Ähijärve veetemperatuuri ja hindame, kas vesi on ujumiseks piisavalt soe.
- Vaatleme tavalisemaid puid ning toome näiteid nende kasutusvõimalustest. Puude teemalised mõistatused.
- Metsa tunnetamine erinevate meeltega: paarides silmasidemetega mäng kuulmis- ja kompimismeele kasutamiseks. Sügisel võtame aega palumetsas pohlade ja mustikate söömiseks.
- Retkel suunatakse õpilasi märkama lindude ja imetajate tegutsemisjälgi ja aastaajale iseloomulikke märke looduses.
- Ühine arutelu koos klassiga teemal "Mida me kõike metsalt saame?". Teema illustreerimiseks on juhendajal kaasas korv metsasaaduste näidistega.
Matk annab ühtlasi õpilastele praktilise kogemuse, kuidas valida ilmastikuoludele vastavat riietust.
KOKKUVÕTE (15 min)
Tagasiside ringis väljendab iga osaleja õppekäigul saadud uusi kogemusi või teadmisi.
* Matka pikkust saab varieerida vastavalt ilmaoludele ja grupi võimekusele 3–4 km.