Õppeprogramm tutvustab lastele, kuidas aastaaegade vaheldumine mõjutab loodust ja meie igapäevaelu. Programm algab õppekäiguga RMK Metskonna puhkekohas, kus lapsed avastavad aastaajale iseloomulikke märke nii metsas kui ka mere ääres. Ühiselt tehakse lihtsaid ilmavaatlusi, mängitakse liikumismänge ning õpitakse loodust tunnetama kõigi meelte abil.
Retke käigus arutletakse, milliseid tegevusi saab eri aastaaegadel teha ja kuidas inimesed ning loomad muutuvate oludega kohanevad. Programmi keskel toimub söögi- ja mängupaus.
Programmi teine osa toimub jahedamal aastaajal õppeklassis, soojema ja ilusa ilmaga aga looduskooli õuealal. Lapsed õpivad tundma metsloomade elu ning paiga- ja rändlindude tegemisi erinevatel aastaaegadel. Tegevused hõlmavad nii liikumismänge kui ka piltide sorteerimise ja rühmitamise ülesandeid.
Programmi lõpetab ühine ringiarutelu, kus iga laps saab jagada üht uut teadmist või avastust, mille ta programmi jooksul sai.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga
Õppeprogramm „Aastaajad“ toetab alushariduse riikliku õppekava (haridus- ja teadusministri 07.08.2025 määrus nr 33) valdkonna „Mina ja keskkond“ kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavate arengutulemuste saavutamist.
§ 17 lõige 2. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:
- märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
- tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
- oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites;
- oskab kirjeldada loodusnähtusi ja selgitada ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest.
Programm toetab nimetatud arengutulemuste kujunemist ilmavaatluste, metsas ja mererannas tehtavate loodusvaatluste, mängude ning ühiste arutelude kaudu. Nooremate laste puhul kohandatakse ülesannete keerukus, küsimused ja juhendamine nende vanusele ning arengutasemele.
Valdkondadevaheline lõiming
Mina ja keskkond. Lapsed märkavad aastaajale iseloomulikke muutusi metsas ja mererannas, kirjeldavad ilma ning tutvuvad taimede ja loomade eluga eri aastaaegadel. Arutletakse, kuidas ilm ja aastaaeg mõjutavad inimeste riietust, tegevusi ning looduses liikumist.
Keel ja kõne. Lapsed nimetavad ja kirjeldavad nähtud loodusobjekte, kuuldud helisid ning kogetud lõhnu. Vaatluste ja vestluste kaudu täieneb loodusega seotud sõnavara. Lapsed harjutavad küsimuste esitamist, kaaslaste kuulamist ning oma tähelepanekute ja avastuste sõnastamist. Lõpuringis jagab iga laps üht uut teadmist või elamust.
Matemaatika. Lapsed võrdlevad ja rühmitavad loodusobjekte ning pilte nende tunnuste järgi, kasutades mõisteid „suurem–väiksem“ ja „rohkem–vähem“. Aastaaegadest rääkides harjutatakse ajaliste seoste mõistmist ning aastaaegade järjestamist.
Liikumine. Metsas ja rannas kõndimine ning liikumismängud arendavad laste liikumisoskusi, tasakaalu ja koordinatsiooni. Ühistes mängudes harjutatakse juhiste ja kokkulepitud reeglite järgimist ning kaaslastega arvestamist.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine
Vahetud looduselamused aitavad lapsel märgata looduse mitmekesisust ning mõista, et mets ja mererand on paljude elusolendite elupaigad. Vaatluste ja arutelude käigus seostatakse inimeste käitumine selle mõjuga loodusele: loomi vaadeldakse neid häirimata, taimi ja nende kasvukohti hoitakse ning enda jäätmed võetakse kaasa.
Õpitulemused:
- laps oskab seostada, milliseid tegevusi saame me eri aastaegadel teha.
- laps oskab kirjeldada looduses olevaid värve, helisid ja lõhnu.
- Laps oskab tuua näiteid loodust hoidvast käitumisest ning järgib juhendamisel kokkuleppeid: ei häiri loomi, hoiab taimi ja nende kasvukohti ning võtab enda jäätmed kaasa.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Programmi käigus kasutatakse järgmisi õppemeetodeid:
- loodushelide, värvide ja lõhnade tunnetamine eri meeltega;
- liikumismängud;
-loodusvaatlused töölehtede abil (3-4 liikmelistes rühmades)
- looduses olevate objektide võrdlemise ja rühmitamisega seotud ülesanded.
Õppevahendid: kirjutusvahend, kirjutusalused, luubid, töölehed, binoklid (linnuvaatluseks sobival aastaajal), kiletatud pildid metsloomade ja lindude kohta, slaidiprogramm looduskeskuses.
Juhis õpetajale:
Enne programmi lepivad õpetaja ja juhendaja e-posti või telefoni teel kokku saabumisaja, transpordi ja söögipausi korralduse. Õpetaja teatab laste arvu ja vanuse ning annab teada osalemist mõjutavatest toe- ja kohandamisvajadustest. Õpetaja tutvustab lastele eesootavat õppekäiku ning edastab lapsevanematele info sobiva riietuse, kummikute ja kaasavõetava toidu ning joogivee kohta. Looduskeskusesse tulevad lapsed peavad olema ilmastikule vastavalt riides. Kuna asume mere ääres, siis on siin tuulisem kui lasteaia juures. Looduses liikumiseks on vajalikud kummikud. Et lapsed suudaksid keskenduda, on vajalik väike võileib või puuvili. Teed saame soovi korral teha kohapeal. Programmi ajal läbivad lapsed jalgsi 1,7 km pikkuse marsruudi kergesti läbitavas maastikus (metsas oleval matkarajal ning rannas).
Ilma liikumispuudeta lapsed saavad programmi tegevustes osaleda. Looduskeskuses on olemas wc. Palume lastega kaasas olevatel õpetajatel õppeprogrammi jälgida ja vajadusel lapsi abistada. Oleme tänulikud, kui täidate peale programmi lõppu vabas vormis tagasisideankeedi, mis aitab meil selle sisu paremaks muuta.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.220848, 23.679232
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2002. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi õpitegevused kestavad 2 tundi. Sellele lisandub bussitranspordi aeg (ca 10 min) ja soovi korral söögipaus.
1. Sissejuhatus (15 min). Lapsed saavad juhendajaga tuttavaks ning saavad teada, millised tegevused ees ootavad. Toimuvad meeltega seotud harjutused, mille kaudu häälestatakse end loodusesse minekuks. Paneme paika ohutusega seotud reeglid (ilma juhendajata ei minda vee äärde ning tundmatuid taimi ei maitsta). Sõidame bussiga 3 km kaugusele Metskonna puhkekohta.
2. Õppekäik metsas ja rannas (RMK Metskonna puhkekohas 45 min). Lapsed tutvuvad metsas ja rannas looduses valitsevate märkidega. Loodusvaatlused toimuvad 3-4 liikmelistes rühmades. Vaatluslehel olevate piktogrammide abil õpitakse kirjeldama, milline on tänane ilm. Teeme peatused puude, rohttaimede, sammalde ja sipelgapesa juures. Kevadel ja sügisel vaadeldakse ka merel olevaid linde. Loodusvaatluste põhjal uurime, kuidas see aastaaaeg erinevaid elusolendeid ja inimese igapäevaelu mõjutab. Vaatluste juures on abiks piktogrammidega tööleht, mis aitab lastel läbi valikuvariantide õige vastuseni jõuda. Lapsed otsivad vaatluslehe abil loodusest esemeid, mis on konkreetse aastaajaga seotud. Õppekäigule järgneb söögi- ja puhkepaus.
3. Õppetund metsloomade ja lindude elust (õppeklassis 45 min). Õppeklassis tutvustatakse piltide abil paiga- ja rändlinde. Peale seda toimuvad liikumismängud, mille kaudu kinnistatakse teadmisi eluslooduse kohta. Sooja ilmaga toimuvad need õues, halva ilmaga õppeklassis.
4. Tagasisidering (15 min). Ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue asja, mis ta looduse kohta teada sai.