Õppematerjalid

Eesti Jahimeeste Seltsi õppematerjal METSLOOMADE AASTARING ning INIMESE JA ULUKITE SUHTED, kus viiel infograafilisel teemalehel on ülevaade metsloomade toiduvõrgustikust ja loomulikust elukorraldusest läbi nelja aastaaja. Üks teemaleht on inimese ja ulukite probleemolukordadest, millele antakse selgitused nii inimese kui ka ulukite vaatenurgast. Õppematerjali eesmärk on teadlikkuse tõstmine metsloomade eluviisist ja nende loomulikest vajadustest, et oskaksime metsloomadega rohkem arvestada ja mõista paremini looduse toimimist. Me ei tohi unustada, et jagame Maad elamiseks teiste elusolenditega, sealhulgas metsloomadega - nad on osa elurikkusest, kes loovad Maal elutingimusi jätkusuutlikuks eluks. Teadlik inimene väärtustab, austab ja hoiab loodust.

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ning Tallinna Ülikooli haridusuuenduse tippkeskuse toel toimunud koolitusprojekti “Formaal- ja mitteformaalhariduse asutuste ja ülikoolide koostöö säästva arengu hariduse õppeprogrammide ettevalmistamiseks ja kvaliteedi monitoorimiseks – pilootprojekt” eesmärkideks oli tõhustada riikliku õppekava läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” täitmist formaal- ja mitteformaalhariduse õppeasutuste koostöös. Projekti käigus arendati ülikoolide õppejõudude-teadurite (Elina Malleus, Grete Arro, Liisa Puusepp, Mihkel Kangur) kaasabil õpetajate ja keskkonnahariduskeskuste juhendajate koostöö oskuseid teaduspõhiste säästva arengu haridust toetavate õppeprogrammide- ja materjalide ettevalmistamisel.

Mereteemaline õppematerjal Elurikkus meres ja rannikul. Keskkonnaprobleemid

Programmi Roheline Kool raames Tallinna Ühisgümnaasiumi esitlus tehtud töödest

Tallinna Ühisgümnaasiumi tegevused 2016-18

ISTUMISALUSE tööjuhend

Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14% meie muldkattest ning neid võib leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest. Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad. Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, sellega kaasneb ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid muldi õrnaks.