Arvo Tuvikene, Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur. Töötoas antakse lühiülevaade kaladest ja nende nõudlustest elukeskkonnale. Tuuakse näiteid ekstreemsetest tingimustest, millega kalad peavad hakkama saama. Põhjalikumalt käsitletakse kalade meeli, eriti haistmist ja kuulmist. Demonstreeritakse, kuidas kalad reageerivad nn „häireainetele". Osalejad kuulavad, milliseid helisid kalad tekitavad, saavad teada, kuidas nad neid tekitavad ja milleks nad neid kasutavad. Akvaariumides on kaasas mõned Eesti huvitavad/haruldased kalad.
Mairi Enok, Lehola Keskkonnahariduskeskus. Töötoas uuritakse lähemalt Säästva tarbimise teemakasti ja tehakse praktilisi tegevusi just kastist leiduvate õppematerjalidega. Lehola Keskkonna-hariduskeskus tegutseb juba 6 aastat Tallinnas ning on suunatud just eelkõige lasteaedade õpetajatele. Keskust võib võrrelda kui tavapärase raamatukoguga, kust õpetajad saavad laenutada lisaks raamatutele erinevaid õppematerjale, lauamänge, plakateid ja lisaks ka teemakaste.
Silja Pihelgas, Rocca al Mare kooli loodusõpetuse õpetaja. Neli päeva aastas õpib kogu koolipere elu maal ja metsas - see on Rocca al Mare Kooli Loodusklass. Silja Pihelgas annab ülevaate Rocca al Mare kooli loodusklassi tegevusest -konkreetsetest näidetest kooliastmete ja paikade kaupa ning sellest, kuhu ollakse välja jõutud ning kuidas kool on seeläbi arenenud.
Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna programmijuht. Milliste seniste ja jätkuvate trendidega tuleb arvestada, et meie areng oleks jätkusuutlik? Asustuse globaalsed trendid: rahvastiku kasv ja linnastumine. Eesti inimasustuse viimase 100 ja 20 aasta muutused. Kui see kõik jätkub, siis mida see kaasa toob? Uued trendid ja nende mõju asustusele. Kas ja mida annab teha, et areng oleks jätkusuutlik?
Foorumteatri etenduse raames tuuakse publikuni lugu, mis on seotud publikut puudutava probleemiga. Sellele järgneb interaktiivne dialoog, kus peegeldatakse publiku arvamusi antud probleemist ja võimalikke lahendusi. Publik osaleb loos aktiivse kaasamõtleja- ja tegijana.
Erinevates auditooriumites küsib vahel ikka keegi, et mis see säästev areng on ja miks selle mõiste definitsioonis ei ole siiani kokku lepitud, kuigi ajast, mil see mõiste maailmas käibele tuli, möödus eelmisel aastal juba veerand sajandit. 1987. aastal avalikustas ÜRO ekspertide raporti planeedi Maa tulevikust „Meie ühine tulevik”, mida tuntakse Brundtlandi raportina, kuna töörühma juhtis tookordne Norra peaminister Gro Harlem Brundtland.
Peipsi Koostöö Keskusel on rõõm teatada, et alates 5.juunist ootavad näitusel Peipsi järve elu tuba külastajaid uued mängulised käed-külge-eksponaadid. Näituse külastajad saavad ära arvata kala pikkust, panna kokku kalamudelit või Peipsi puslet, mängida linnubingot, proovida jalga kalamehesäärikuid jne. Kokku on näitus täienenud ligi kümne erineva mängulise eksponaadiga. Näitus jagab teavet järve looduslikest tingimustest, endiselt saab vaadata mulaaže Peipsis elavatest kaladest ning uurida Peipsi järve maketti.Näitus asub Mustvee külje all Kasepää vallas Tiheda külas.
Reedel, 31. mail 2013 avas Teaduskeskus AHHAA oma Tartu majas uhiuue toiduteemalise koguperenäituse "Ahhaa, räim tomatis!", mis on Läänemere maade teadlaste uuringute põhjal ehitatud siinsamas Tartus."Tegemist on äärmiselt olulise näitusega, mis räägib interaktiivses vormis sellest, mis on Läänemere saastamise tagajärg ning kuidas kogu reostus jõuab ringiga tagasi meie toidulauale," ütles näituse projektijuht Triinu Vakmann AHHAAst.