Õpetaja on õpilaste loodusesse viimiseks saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt projektitoetust ent ei leia tuge ja kaasalöömist teiste koolitöötajate poolt... Kas tuleb tuttav? MTÜ Foorumteater toob selle loo publikuni. Koos otsitakse lahendusi.
Kalle Küttis, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler. Ettekanne käsitleb üleminekut keskkonnahariduselt säästva arengu haridusele. Kirjeldatakse praegust olukorda ning tutvustatakse valmisolekut säästva arengu hariduseks, tehes seda õppekava, õpetajate valmisoleku ja koolikeskkonna seisukohast. Säästva arengu hariduse uue ülesandena vaadeldakse noortele roheoskuste andmist.
Priit Jõe, Kurtna Kooli direktori kt. Säästvat arengut toetav haridus on Maa jätkusuutliku arengu põhitingimus. Otsused, mida teeme täna, mõjutavad meid homme ehk tänaste õpilaste õlgadel on Eesti tulevik. Kool koostöös kogukonnaga peab tagama riigi jätkusuutlikku arengu.
Toomas Kokovkin, UNESCO ERK nõukoja liige, programmi "Inimene ja Biosfäär" (MAB) nõustaja. Ettekanne keskendub säästva arengu mõistele, kontseptsiooni ajalisele muutumisele ja selle vastuoludele. Vaadeldakse säästva arengu kohalikku ja üleilmset mõõdet, kasutades näitena UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär". Arutletakse keskkonnahariduse ja säästva arengu seoste üle.
Remo Savisaar, tunnustatud loodusfotograaf. Remo räägib ühest oma pildiprojektist. Miks ja milleks ta selle ette võttis. Milline oli tema eeltöö, eesmärgid ning lõppresultaat. Elamused looduses.
Teaduskeskus AHHAA. DNA on nagu retsept, mis sisaldab kogu vajalikku informatsiooni selle kohta, missugused me välja nägema peaksime - meie juuksed, silmad, nina ning isegi aju. Kõikidel elusolenditel on DNA - nii loomadel kui ka taimedel ning me oleme kõik oma geneetilise materjali poolest nendega mingil määral sarnased. Kumma DNA on meile lähedasem - banaani või sääse? CSI: DNA eraldamise laboris saad katsetada omaenese rakkudest pärilikkusaine eraldamist, näha oma silmaga DNA-d ning soovi korral oma katsetulemuse ka koju kaasa võtta!
Aire Orula, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse õpetaja. Aktiivõppeprogramm "Läänemeri" on mõeldud õppekava toetuseks ja täienduseks. Rühmatöös käsitletakse järgmisi teemasid: Läänemere elustik muutuvas ajas, Läänemere kalad, hülged ja nende kaitse, õlireostus ja selle likvideerimine, õlireostuse mõju lindudele, Läänemere ajalugu, Läänemere selgrootud ja soolsus, linnud ja nende kaitse.
Foorumteatri etenduse raames tuuakse publikuni lugu, mis on seotud publikut puudutava probleemiga. Sellele järgneb interaktiivne dialoog, kus peegeldatakse publiku arvamusi antud probleemist ja võimalikke lahendusi. Publik osaleb loos aktiivse kaasamõtleja- ja tegijana.
Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht. Birgy Lorenz aitab tavaõpetajatel ellu viia unistusi oma õppeaines - on see kunst, muusika, matemaatika, loodusained või keskkonnaõpetus. Töötoas tutvume erinevate veebilehtedega kui ka võimalusega kaasata õppetöösse õpilaste isiklikke vahendeid - fotoaparaate ja nutikaid seadmeid. Viime läbi ka mõned lihtsad harjutused QR koodi kasutamisel kui ka teiste programmidega. Õpetaja XXI. sajandi õppes on innustaja, visionäär, õpilased aga leiavad ise trikid-nipid kuidas asju realiseerida.
Marko Valker, Silma Õpikoda. Roostike töötoas tutvume meie suurima rohttaime - pilliroo - ning sellega seotud liikidega. Pildiprogramm tutvustab pilliroo aastaringi. Programmis tutvustatakse pilliroo bioloogiat ning sellega seotud erinevaid liike. Tutvume põnevamate roostikes elavate lindudega ning kuulame nende hääli. Töötoa teises osas uurime pilliroo erinevaid osi mikroskoobiga ning vaatame, kes elavad pilliroos olevate pahkade sees.