Järv elukeskkonnana
Jääaja Keskus

Programm toimub välitingimustes Jääaja Keskuse parvega Saadjärvel olles. Programmi käigus tutvuvad õpilased järve elukeskkonnaga, mõõdistavad järve ja vee karakteristikuid ning teevad mõõtmistulemuste põhjal järeldusi. Õppekäigul püütakse taimekonksuga veetaimi, vaadeldakse neid ning määratakse. Taimede vahelt otsitakse veeselgrootuid ning määratakse ka need.

Parve vaatluspunkti ja tagasi liikumise ajal vaadeldakse inimtegevuse märke järvel ning kallastel, arutletakse järvede seost kultuurilooga ning mõeldakse ka tulevikule - kuidas järve keskkonda kaitsta ning säilitada.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

2.1. Loodusõpetus 

2) vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab ja põhjendab loodusnähtusi; saab aru loodusteadustekstist, kasutab õpitud loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ning ühikuid, selgitades nähtusi ja protsesse; kasutab või koostab mudelit, et näidata protsesside ja süsteemide mõistmist; 4) märkab ja sõnastab igapäevaeluga seotud probleeme isiklikul, kohalikul ja globaalsel tasandil ning pakub lahendusi, langetab põhjendatud otsuseid, kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist, võttes arvesse erinevaid aspekte (loodusteaduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke, eetilisi);8) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras; tunneb oma õigusi ja kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel; käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise.

2.2. Bioloogia

1) selgitab eluslooduse tähtsamaid protsesse, organismide omavahelisi suhteid ja seoseid eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara; 2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;

2.4. Geograafia

Kaartide kasutamine: 2) oskab lugeda kaarti: saab aru legendist ja kaardil kujutatud protsessidest, mõõdab vahemaid, määrab suundi, geograafilisi koordinaate, kellaaja erinevusi jms;

Veestik: 1) mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“  

2.1. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.

2.2. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast:  1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;  3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;

Arutletakse milliseid võimalusi pakub järv inimestele ning kuidas säästlikult ja kestlikult neid võimalusi kasutada. Mõeldakse stsenaariumite peale kui inimese mõju muutub liiga kahjulikuks.

Õpitulemused:

Järvede ja järveelustiku eripära tundmaõppimine.
Õppida tundma ning aru saama looduses toimivaid seoseid.
Õppida nägema järvi enamana kui ainult veekoguna - inimese ja järve seosed.

Üldpädevused:

ettevõtlikkuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus

Meetodid ja vahendid:

Igale rühmale - töölehed, kirjutamisalused ning –vahendid, kompass, kaart, 

2 eksemplari - mõõdunöör, raskus, secci ketas, 

1 abivahend - taimekonks, termomeeter, sond

Töölehtede täitmine, navigeerimine, mõõtmine, andmete analüüs, suunatud diskussioon, vaatlemine

Juhis õpetajale:

Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist. Soovituslikult võiks üle korrata vee omadused ja järvede veebilansi, veekeskkonna karakteristikud järves suvel ja talvel.

Programm toimub õues, palume õpilasi korduvalt teavitada ilmastikukindla riietuse ja jalanõude vajalikkusest.

Õpetaja osaleb programmi käigus ning vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.

Tagasisidet õppeprogrammi kohta küsitakse õpetajalt suuliselt vahetult pärast programmi toimumist. Õpetaja nõusolekul saadame meili peale tagasisidestamise ankeedi.

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

1,5 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Lisainfo:

Programmi hind: 7 eurot/osaleja + 100 eurot juhendamise tasu

 

Programm toimub õues Saadjärvel. Vajalik riietus vastavalt ilmale!

Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.

Turvalisuse tagamiseks on parvel alati 2 juhendajat lisaks saatvale õpetajale, osalejad on varustatud päästevahenditega.

Tänu paadisillale ja konarlikule maastikule on ratastooliga ligipääs raskendatud aga võimalik.

Läbiviimise koht:

Jääaja Keskus, Saadjärv

Läbiviimise asukoht:

58.5268921, 26.6739163

Programmi läbiviija:

Õppeprogrammi juhendajad.

Keel:

Eesti keel
Vene keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Sissejuhatus ~10 min

Osalejatele tehakse sissejuhatus teemasse ning tutvustatakse tegevuskava. Korratakse üle veeohutuse peamised põhimõtted ning jagatakse päästevestid. Osalejad jagatakse rühmadesse ning neile antakse vajalikud töövahendid.

Teema arendus ~75 min

Navigeerimine – Saadjärve kaldal või parvel, halva ilma korral siseruumis. Töömeetodite ja töövahendite tutvustus. Tutvumine kompassi ja kaardiga, ilmakaarte määramine. Positsioneerime end Saadjärve ümbruse kaardil. Vaatluspunkti jõudmiseks asimuudi kindlaksmääramine.

Vaatluspunkti liikumise ajal toimub arutelu siseveekogude jagunemise üle. Arutletakse järvede toitumise, veevahetuse ning  järvevee ringluse üle. Tuuakse välja võrdluskohad merega.

Mõõtmised vaatluspunktis – mõõtmisvahendite ja töömeetodite tutvustamine. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse mõõtmine erinevatelt sügavustelt sondiga. Järve sügavuse ja vee läbipaistvuse mõõtmine vaatluspunktis. Mõõtmistulemuste kandmine töölehele ning analüüs.

Mõõtmised sondiga nõuavad aega ning andmete ootamise käigus arutletakse inimese ja järvede vaheliste seoste üle, rõhutatakse järvede kui elukeskkonna säilimise olulisust - bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, aga ka puhkamise võimaluste ja toidu säilimise seisukohast. 

Taimede uurimine – veesiseste ning kaldavees kasvavate taimede uurimine ning määramistabeli abil määramine. Veesiseste taimede püüdmine järvest taimekonksu abil ning kaldavee taimede vaatlemine parvelt. Arutelu taimede tähtsuse üle järves. 

Kokkuvõte ~10 min

Kokkuvõtted tehakse parvel tagasiteel sadamasse. Kokkuvõtte käigus korratakse üle olulisemad õppepäeva käigus saadud teadmised.

Viimati uuendatud: