Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel kolmes reas, juhendaja on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.

6 min · Tervitus, reeglid, tänane küsimus ja esmased arvamused Juhendaja tutvustab end ja lepib õpilastega kõigepealt kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult juhendaja märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult. Alles seejärel esitab juhendaja tänase küsimuse: kust papagoi oma värvi saab — kas keegi värvis ta ära? Küsimuse järel on 2 minutit arvamuste avaldamiseks: soovijad pakuvad oma vastuse, juhendaja kordab kaks-kolm erinevat pakkumist valjusti ja ütleb, et programmi lõpus tullakse nende juurde tagasi ja vaadatakse, kelle oma oli kõige lähemal.

7 min · Värvid käest kätte: vaatlus ja rühmitamine Igas reas liiguvad käest kätte pudenenud suled: sinine, kollane, punane, roheline ja hall. Iga õpilane vaatab sulge lähedalt ja ütleb, mis värvi see on ja mille poolest ta eelmisest erineb — kas ta on pehme või kõva, suur või väike, üleni ühte värvi või laiguline. Seejärel rühmitavad õpilased juhendaja juhendamisel suled kahel moel: esmalt värvi järgi, siis suuruse järgi. Juhendaja paneb öeldu kokku: keskuses elab üle viiekümne linnu ja nende seas on peaaegu kõik vikerkaare värvid. Arutame: kas kõik need suled on ühelt linnult? Milline värv on meie ruumis kõige sagedasem?

8 min · Kohtumine 1: roheline lind rohelises metsas Juhendaja toob rohelise papagoi oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees, nii et igaüks näeb lindu lähedalt. Juhendaja küsib, kas siin toas on seda lindu lihtne märgata — on küll, sest sein on hele. Seejärel räägib ta, kus see lind päriselt elab: soojal maal suures metsas, kus puulehti on iga kandi peal ja kõik on roheline. Õpilased mõtlevad koos, mis juhtuks selle linnuga seal. Arutame: kes tahaks rohelist lindu rohelises metsas üles leida? Ja kes on see, kelle eest lind end peidab?

10 min · Katse: sulg valguse poole Klass töötab kolmes reas, igas umbes kümme õpilast, ja iga rida saab oma sinise ja oma kollase sule — nii jõuab igaüks katse ise ära teha. Juhendaja näitab esmalt ette: sulg hoitakse akna poole nii, et valgus paistaks sulest läbi. Seejärel käib sinine sulg igas reas käest kätte ja iga õpilane ütleb oma tulemuse valjusti: sinine kadus ära ja sulg on tumepruun. Juhendaja käib ridade vahel ja aitab. Kui kõik on proovinud, teeb sama teekonna kollane sulg — ja see jääb valguses täpselt sama kollaseks. Juhendaja juhib tähelepanu sellele, et kõigil kolmekümnel õpilasel tuli sama tulemus, ja ütleb, et just nii teadlased töötavadki: kui katset korrata ja tulemus ei muutu, võib tulemust usaldada. Ta nimetab ka selle, mis katses muutus — valguse suund: sulge eest vaadates on sinine olemas, valgust läbi lastes mitte. Siis annab ta vastuse: kollases sules on kollane värviaine, mille lind ise valmistab; sinises sules ei ole sinist värviainet üldse — sinine tekib sule pisikesest ehitusest, mis paiskab sinise valguse tagasi, ja kui valgus tuleb tagant läbi, ei ole seda enam kellelegi tagasi paisata. Arutame: miks kollane sulg valguses ei kadunud? Kummal sulel on värv „sees" ja kummal on värv ainult siis, kui valgus peale paistab?

7 min · Kohtumine 2: kuidas tekib roheline Juhendaja toob suure sinise aara ja õpilased näevad teda lähedalt. Juhendaja tuletab meelde, mida kunstitunnis tehakse: kui segada sinist ja kollast värvi, tuleb roheline. Papagoi teeb täpselt sama asja — rohelises sules on korraga kollane värviaine ja seesama pisike ehitus, mis annab sinise. Kaks asja koos teevad rohelise. Juhendaja annab igas reas veel korra ringi rohelise sule, et õpilased saaksid seda nüüd uue teadmisega vaadata, ja soovijad võivad rohelise sulega katset korrata. Arutame: kui hoida rohelist sulge valguse poole, mis värv sellest teie arvates alles jääb?

7 min · Kohtumine 3: üks lind, kaks värvi Juhendaja toob Aafrika halli. Õpilased vaatavad: keha on hall, saba on erepunane. Juhendaja selgitab, et hall ja pruun tulevad kolmandast värviainest, mis on olemas ka meie oma lindudel — varblasel ja tihasel. Punane saba on aga linnu enda valmistatud värviaine, mida meie metsalindudel ei ole. Nii kannab üks ja sama lind korraga kahte eri moodi tekkinud värvi. Arutame: miks on halli linnu saba erevärviline — mida ta sellega ütelda saab, kui ta metsas oksal istub?

9 min · Vaba osa: loomade toitmine
Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Merisead elavad 12 suures avatud kastis piki tervet seina, nii et korraga mahub iga kasti juurde 1–6 õpilast toitma ja paitama — ruumi jagub kogu klassile ühekorraga ja järjekorda ootama ei pea keegi. Linnud istuvad seinaäärsetel okstel ja lendavad kogu toas, seega on toitmiskohti terves ruumis. Juhendaja liigub õpilaste seas ja juhendab toitmist, soovijad saavad linnu käe peale. Juhendaja näitab ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Samal ajal saab pilte teha. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.

6 min · Kokkuvõte Õpilased arutavad paarides 1 minuti, mille nad täna värvide kohta teada said. Seejärel ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti. Seejärel arutavad õpilased paarides 1 minuti, mille nad täna värvide kohta teada said. Pärast seda ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti. Juhendaja teeb kokkuvõtte ja tuleb tagasi programmi alguses pakutud arvamuste juurde: mõni värv on sules olemas, mõni tekib valgusest, ja üks ja sama roheline võib linnu kodumetsas olla peidupaik. Lõpuks pestakse käed ja juhendaja selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda. Ülejäänud õpilased annavad tagasiside õpetaja kaudu klassis.