Sissejuhatus ja probleemipüstitus (10 min). 

• Saame omavahel tuttavaks. Juhendaja tutvustab programmi päevaplaani ja tegevusi. Õpilased pakuvad ise, millistest reeglitest võiks programmi jooksul kinni pidada. Vajadusel juhendaja täiendab ohutusega seonduvaid reegleid ning põhjendab kokkulepete vajalikkust.

• Õpilased annavad koos paarilisega esialgse vastuse kahele küsimusele: „Kui ma ütlen, et selles purgis on terve maailm, mida me palja silmaga peaaegu ei näe, siis kes võiksid siin elada?“ ning „Ja mis juhtuks Võrtsjärve kaladega, kui need imepisikesed organismid järvest kaoksid?“. Eksimine on lubatud ning see on isegi hea! Päeva jooksul kogume infot ning tuleme õppeprogrammi lõpuosas küsimuste juurde tagasi. Programmi sissejuhatavast osast tekib ka päris põhjus minna proovi võtma - me läheme uurima, kes selles vees tegelikult elavad.

Proovide kogumine (60 min). Planktonuuringute aluseks on veeproovid. Õpilased saavad ise läbi kogeda, kuidas teadlased veeproove koguvad: tutvutakse proovivõtuvahendite ja -meetoditega, kogutakse Võrtsjärvest veeproove. Jäävabal perioodil Võrtsjärve kaldalt, talveperioodil jääaugust. Veeproovide võtmiseks jagatakse gruppidesse ning rühmaliikmed saavad erinevad rollid (proovivõtja, vahendite eest vastutaja, vaatleja, proovipurgi märgistaja, protokolli täitja). Õpilastele selgitatakse ohutusnõudeid, turvalisus on tagatud. 

Söögipaus (30 min, soovi korral, lisandub programmiajale). Õpilane saab muuseumi kohvikus süüa enda kaasavõetud einet.

Mikroskoopia (50 min). 

• Enne praktilise töö algust tutvustab juhendaja õpilastele mikroskoopi ja selle ohutut kasutamist. Seejärel uurivad õpilased mikroskoobi abil planktoniproovi, teadmata veel täpselt, milliseid organisme nad sealt leida võivad. Esmalt vaadeldakse proovi iseseisvalt, otsitakse selles leiduvaid organisme ning kirjeldatakse nende välimust, kuju ja eripärasid. 

• Pärast esmast avastamist saavad õpilased planktonikaardid (10tk), millel on valitud plankterite pildid ja lühikirjeldused. Õpilased võrdlevad mikroskoobis nähtut kaartidel kujutatuga ning püüavad nende abil leitud organisme määrata. Tähelepanu pööratakse organismide sarnasustele ja erinevustele ning tutvutakse lihtsamate liigimääramise põhimõtetega. Kolm enda jaoks kõige põnevamat plankterit joonistab õpilane üles. 

• Juhendaja liigub õpilaste vahel, esitab suunavaid küsimusi ning aitab vajadusel organisme leida ja määrata. Tegevuse käigus avastavad õpilased, et näiliselt tühjas veetilgas leidub rikkalik silmaga nähtamatu elustik.

• Praktilise uurimise lõpus vaatab juhendaja koos õpilastega üle tehtud avastused ning tutvustab pildimaterjali abil Võrtsjärves sagedamini esinevaid planktereid. Ühiselt võrreldakse organisme, tuuakse esile nende iseloomulikke tunnuseid ning kontrollitakse õpilaste tehtud määranguid. Juhendaja seob õpilaste tähelepanekud planktoni eluviisi ja tähtsusega veekogus ning loob silla järgmise tegevuse juurde, kus uuritakse planktoni rolli veekogu toiduvõrgustikus.

Mikroskoobi abil tehtud avastustest lähtuv juhitud arutelu teemal elusorganismid vees ja planktoni olulisus (15 min). Juhendaja koos õpilastega arutlevad, millest veekogu elu alguse saab. Mis on plankton ja miks ta on veekogu teistele elusorganismidele hädavajalik. Millised on veekogu peamised elusorganismi rühmad ja kuidas nad omavahel seotud on. Kuidas moodustuvad veekogu toiduahelad ning toiduvõrgustik. Mis rolli mängivad tootjad, tarbijad ning lagundajad. Kuidas toimub veekogu aineringe. Läbi millise protsessi toodetakse hapnikku ja millised protsessid hapnikku nn kulutavad. Kuidas inimene mõjutab veekogude seisundit ning milline on seos veekogu seisundil ja veeorganismidel. Millised on keskkonnasäästlikud tegutsemisviisid, mis parandaks meie veekogude seisundit (veeorganismide elupaiku). Õpilased mõtlevad kaasa, küsivad, arutlevad, vastavad küsimustele.

Veekogu toiduahelate koostamine (30 min). Õpilased koostavad kleepetööna võimalikult mitmekesise veekogu toiduvõrgustiku jälgides reeglit – kes keda on võimeline sööma. Kleepetööle tuleb lisada ka nooled, mis liiguvad toiduenergia liikumise suunas. Õpilane mõistab, et toit annab sööjale energiat, saadud energia kandub üle järgmisele toiduvõrgustiku lülile. Pliiatsitega saab õpilane oma tööd vastavalt fantaasia lennukusele täiendada. Töövahendid: aluspaber, pildid veeorganismidest, liimipulk, käärid, värvipliiatsid. Meisterdus viiakse läbi paaristööna, et toimuks omavaheline teemakohane diskussioon, üksteise täiendamine, areneks üksteisega arvestamine, koostööoskus.  

Kokkuvõttev viktoriin ja refleksioon (15 min). 

• Uute teadmiste kinnistamine (take-home messages). Juhendaja viib läbi Kahooti viktoriini, mis puudutab õppepäeva peamisi teemasid. Küsimused suunavad meenutama õpitut ning rakendama teadmisi uutes olukordades, näiteks leidma sobivaid toiduahelaid ja mõtestama muutuste mõju veekogu toiduvõrgustikule.

• Ühiselt tullakse tagasi programmi algusosa küsimuste juurde ning arutletakse, mis juhtuks Võrtsjärve kalade ja teiste veeorganismidega, kui plankton järvest kaoks. Õpilased sõnastavad päeva olulisemad avastused ning annavad tagasisidet õppeprogrammi kohta.