Muuseumitunni "Elu Läänemerel" näol on tegemist haridusprogrammiga, milles tutvustatakse ja käsitletakse meie kodumerd ja selle eripärasid. Läbivalt seostatakse teemad keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkusega. Teisele kooliastmele kestab muuseumitund u. 75 minutit.
Muuseumitunnis saame tuttavaks Läänemere - meie jaoks väga olulise ning igapäevaelu mõjutava veekoguga. Tund algab Lennusadama välialal. Õuealal teeme gruppides abivahenditega täpsema ilmavaatluse. Arutame, miks on ilmavaatlus oluline meresõidu jaoks. Puudutame ilmaga seoses eakohaselt ka keskkonnateemat: kuidas inimtegevus tekitab kliimamuutusi ja see omakorda mõjutab ilmastiku nähtusi. Vaatleme lisaks objekte sadamaalal - milliseid laevatüüpe meil leidub, millist energiat kasutavad ja kuidas see mõjutab merekeskkonda.
Muuseumis, angaaris sees vaatame ekspos, mida inimtehtut peitub vee all ja arutame koos taas, kuidas see mõjutab mereelustikku ja -keskkonda. Klassiruumis õpime Läänemerd veelgi paremini tundma ja räägime grupitöö raames meie mere omadustest, Läänemereäärsetest riikidest ja nende seostest keskkonnaga. Lisaks tutvume ja iseloomustame Läänemerele tüüpilisi taime- ja loomaliike ja toiduvõrgustikku.
Tunni viimase teemana arutleme eakohaselt merereostuse teemadel. Teeme grupitöö ja selgitame, mis reostab Läänemerd ja mis on meie mere suurim mure, mis roll on inimesel. Mõtleme ja arutleme, kas ja kuidas igaüks saaks Läänemere keskkonda puhtamana hoida - eesmärgiks on kujundada õpilastes keskkonnahoidlikke hoiakuid ja anda lastele suund jätkusuutlikuma mõtteviisi ja käitumise poole.
Broneeri õppeprogramm muuseumi kodulehel!
Междисциплинарная интеграция:
Seosed riikliku õppekavaga:
Loodusõpetus, II kooliaste
10) mõõdab õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
33) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ning Läänemere mõju Eesti ilmastikule;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Eesti keel, II kooliaste:
3) lahendab lihtsamaid probleemülesandeid paaris- ja rühmatöös;
4) põhjendab oma seisukohta ja aktsepteerib kaaslaste põhjendatud seisukohti;
Läbivad teemad:
Läbiv teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” - Tunni jooksul käsitleme sisuplokkides läbivalt seost merekeskkonnaga ja selle hoiuga. Tunni lõpuosas arutleme reostuse ja merekeskkonna hoiu üle detailsemalt (kuidas ise saame seda teha) ja teeme grupitööd hindamaks kõige suuremaid ohte Läänemere jaoks.
Programmis käsitletava teema seosed jätkusuutliku arengu põhimõtetega: tunnis õpivad õpilased, et looduskeskkond (merekeskkond) on suuresti mõjutatud inimtegevusest. Inimese süsteemne majandustegevus nii maal kui merel võib olla merekeskkonnale ohtlik. Tunnis tuvastame eri reostusliike ja nende mõju. Õpilastega arutame ja anname näpunäiteid, kuidas saab üksikisik panustada merekeskkonna paremasse heaolusse ning milliseid valikuid teha.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
1) Õpilane oskab kirjeldada ilma ja teha grupiga mere ääres lihtsamat ilmavaatlust, tunneb ilmakaari;
2) Õpilane oskab iseloomustada Läänemerd: tunneb Läänemere omadusi (mh. oskab määrata soolsust) ja teab Läänemereäärseid riike;
3) Õpilane teab ja oskab nimetada mõningaid Läänemeres elavaid organisme ja koostada grupiga toiduahelat;
4) Õpilane teab inimese mõju keskkonnale, mõistab ja väärtustab mere kui elukeskkonna tähtsust ja selle kaitsmise vajadust ning avaldab sel teemal oma arvamust.
Методы:
Meetodid: vaatlus, töölehe täitmine, arutelu, analüüs, kirjeldamine, grupitööd.
Vahendid: gruppidele ilmavaatlustöölehed ja vildikad (mõlemat 6 tk), tuuletugevuse skaala (6 tk), kompassid (6 tk), läbiviijal nutiseade temperatuuri mõõtmiseks/tulemuste kontrolliks ilmavaatlusel; ekspositsiooni objektid (vrakk, meremiinid); igale laudkonnale üks Läänemere kaart (kokku 6 tk), 3 soolapurki (6 komplekti), riikide lipud (6 komplekti), 3 veevahetuse silti (6 komplekti), 3 laeva kamuflaazhi pildid (6 komplekti), igale lauale toos autentsete liikide näidistega, kammkarbid (6 tk); Powerpoint fail, ja/või liikide pildid, 8 liigi puitfiguurid (6 komplekti); merereostuse teemal piltkaardikomplekt läbiviijale A4 (6 tk komplektis) ja pildikomplekt A6 õpilastele igale laudkonnale (6 tk komplektis), pilt eutrofeerumisest, video "Keskkonnaohud".
Руководство для учителя:
Muuseumitunni broneerimine toimub Eesti Meremuuseumi kodulehel: https://meremuuseum.ee/lennusadam/broneeri-muuseumitund/
Gruppi saatev õpetajad/täiskasvanu pääseb muuseumisse tasuta - üks täiskasvanu iga 10 kooliõpilase kohta.
Muuseumitund toimub Eesti Meremuuseumi Lennusadamas ning välialal. Trajektoorid on lühikesed ning kergesti ligipääsetavad. Muuseumitund on kohaldatav ka erivajadustega inimestele.
Lisavarustust ei ole vaja. Kuna osa tegevusest toimub õues mere ääres, on oluline selga panna ilmastikule vastavad riided! Angaaris on valveta garderoob ja kapid väärtuslikematele esemetele. Siseruumis võib olla välisjalatsitega, sisejalatseid pole vaja kaasa võtta (aga võib, kui soovite).
Saatev õpetaja aitab hoida distsipliini ning vajadusel aitab jagada või koguda kasutatavaid õppematerjale. Samuti aitab ta, tundes õpilasi, jagada vajadusel klassi väiksemateks sarnase võimekusega gruppideks.
Õpetajale mõeldud tegevus enne ja pärast programmi:
- Enne tundi tulekut soovitame arutleda õpilastega teemal “milline on Läänemeri?”
- Tunnis käsitletu toetamiseks soovitame kasutada e-koolikotis leiduvat tegevus- ja arutlusülesannetega materjali “Pilte elust meres”. https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/32035-Varvi-ja-arutle-Pilte-elust-meres ning teisi Läänemereteemalisi materjale. Otsisõna: Meremuuseum
Pärast muuseumitundi on võimalik muuseumis omal käel ringi vaadata.
Infovahetus: Õpetaja broneerib tunni muuseumi kodulehel oleva vormi teel, pärast seda suhtleb õpetajaga korralduslike detailide osas muuseumipoolne broneerija.
Tagasiside küsimine toimub samuti broneerija kaudu, kes saadab õpetajale lingi tagasisidevormiga.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Tunni maksumus on 10 eurot õpilase kohta. Iga kümne õpilase kohta saab üks saatev täiskasvanud (õpetaja/lapsevanem) sissepääsu tasuta.
Täpsustuseks, reaalne ajaline kestus: u. 75 minutit. Tund toimub aastaringselt, tööpäeviti kl 10.10, 12.00, 14.00. Mõjuval põhjusel saab kohandada toimumisaega.
Asukoht: Eesti Meremuuseum, Lennusadama väliala ja angaar
Tunni läbiviimise keel on kas eesti või vene keel. Eraldi kokkuleppel saame pakkuda ka inglise keeles.
Õppekeskkonna eripärad: välialal oleme lageda taeva all, see nõuab ilmastikule sobivad riietust; angaaris sees on hämar ja kohati mürarikas.
Angaaris on valveta garderoob üleriiete jaoks ja lukustatavad kapid väärtuslikemate esemete jaoks. Angaaris võib olla välijalatsitega, sisejalatseid ei vaja (aga kui soovite, võite kaasa võtta).
Grupi suurus ühe läbiviija kohta on kuni 24 last; paralleelselt on samal teemal võimalik tundi läbi viia kahele grupile. Suuremate gruppide korral palume võtta ühendust ning täpsustada saadavust.
Ligipääsetavus: ratastoolis pääseb ligi kõikidele tegevuskeskkondadele. Väikeste kohandustega (anda rohkem aega, tegevuste sees mahu vähendamine, selgituste lihtsustamine) sobib lihtsustatud õppekavaga õpilastele, ei sobi raskema intellektipuudega õpilastele. Kohandatult võimalik nägemispuudega õpilasele, kui kõrval oleks osa tegevustes kirjeldustõlge. Kuulmispuudega õpilasele samuti vajalik viipekeelne tõlge. Eesti keele õppijale on programm kohandatud kujul.
Angaaris asuvas kohvikus on võimalik ka keha kinnitada. Grupitellimused teha ette ära.
Место проведения:
Programmi läbiviija:
Eesti Meremuuseumi tunde juhendavad külastusjuhid, haridustöö kuraator ja haridusprogrammide kuraator. Kuna merendusvaldkond on interdistsiplinaarne, on ka meie rohkem kui 20 külastusjuhil mitmekülgsed kogemused ja haridustaust. Kõik haridusprogrammide juhendajad osalevad muuseumis töötamise ajal pedagoogilisi ning ainealaseid pädevusi arendavatel sise- ja väliskoolitustel. Muuseumitunde juhendavad antud päeval graafiku kohaselt töötavad külastusjuhid.
Haridusprogrammide loojad ja vastutavad läbiviijad haridusüksusest:
Helene Uppin - haridustöö kuraator. Keskkonnatehnoloogia BA (TÜ); merebioloogia MA (TLÜ), Noored Kooli õpetajate programm (loodusainete õpetaja, keemia õpetaja didaktika), kasvatusteaduste doktorantuur (TLÜ). Eesti Meremuuseumi haridusprogrammide juhendaja alates 2014. a.
Kristel Bultot - haridusprogrammide kuraator. Eesti filoloogia, eesti keele ja kirjanduse õpetaja BA, lisaeriala ajalugu (TLÜ); Varase lapseea haridus ja hoolekanne MA (Rahvusvah. Erasmus Mundus, eri ülikoolid); mikrokraad Muuseumid ja tulevikupärand (TÜ). Eesti Meremuuseumi haridusprogrammide juhendaja alates 2022. a.
Laura Pürjema - külastusjuht ja osakoormusega haridustöö. Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja MA (TÜ); mikrokraadiprogramm Muuseumiharidus (TLÜ). Varasem loodusainete õpetaja, Eesti Meremuuseumis programmide juhendaja alates 2022.a.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Antud sihtgrupile on muuseumitunni kestus u. 75 minutit.
Muuseumitunni algul teeb läbiviija sissejuhatuse (5 min), kus läbiviija ja klass tutvuvad. Seejärel teeb läbiviija teemaarenduse ja tutvustab Lennusadamat ning programmi sisu. Tehakse käitumiskokkulepped. Vastavalt ilmale toimub sissejuhatus kas fuajees või maja ees.
Seejärel liigume sadamaalale mere äärde, jaotame klassi gruppideks (maks. 6) ja teeme ilmavaatluse - temperatuur, tuule tugevus ja suund, pilved jm. - gruppidel abiks kompassid, tuuleskaalad jm, vajadusel läbiviijal telefon (ilmainfoga). Märgime tulemused üles töölehtedele. (10 min.)
Seejärel, enne angaari suundumist, tutvume sadamaala objektidega - näha olevad laevatüübid, mis energiat kasutavad ja kuidas mõjutavad merekeskkonda. Räägime merevärvist ja kamuflaažist. (kuni 10 min)
Muuseumitunni teine pool toimub angaari siseruumides, kus jätkame Läänemerega tutvumisega. Ekspositsioonis saame näha, mis peitub vee all: vana laevavrakk ja meremiinid. Räägime, millega tegemist ja arutame, mis on nende mõju merekeskkonnale. (u. 5 min) Seejärel siirdume klassiruumi ja istume laudkonniti (maks. 6 laudkonda). Tutvume grupitöö käigus Läänemere omadustega - grupid määravad oma Läänemere kaardil soolsuse, veevahetuse, kamuflaaži, mereäärsed riigid, merele iseloomulikud liigid (valik karpide näidiseid) kasutades erinevaid tarvikuid kaardile asetamiseks. Koos analüüsime vastuseid ja arutleme nende omaduste seoste üle keskkonnahoiu teemaga (10 min).
Seejärel vaatame täpsemalt üle, millised tüüpilised liigid elavad Läänemeres ja nende kohta iseloomulikku. Räägime nende kohast toiduvõrgustikus ja teeme taas grupitöö käigus liigide puidust figuuridega toiduahela või toiduvõrgustiku, iga grupp räägib tulemuste kohta kaasa. Kus asub inimene selles ahelas või võrgustikus? Kuidas mõjutab toiduahelat mõne liigi hävimine reostuse tõttu? Inimese roll selles? Läbiviija lisab täpsustavat infot, kuidas mõjutab liike ja toiduvõrgustikku merereostus. (15 min)
Tunni viimases osas räägime konkreetsemalt merekeskkonnast ja merereostusest – teeme grupitöö pildikaartidega merereostuse liikide kohta (kaartidel kuus reostajat) ja analüüsime Läänemere keskkonna muresid, kuidas tekib merereostus ning kas ja arutleme, kuidas saab igaüks meist midagi olukorra parandamiseks teha. Vaatame videot keskkonaohtudest (merereostus) ja mõtleme kaasa, kas/keda/kuidas peaks meres kaitsma. (kuni 15 min)
Tunni lõpus teeme kokkuvõtte ja tuletame gruppides meelde, millest muuseumitund rääkis; mis sõna/lause seostub Läänemerega; Läänemere hoiu vajalikkus ja võimalused; tunnis kõige rohkem meelde jäänud info ja/või meeldinud tegevus. (5 min.)
Tunnis tehtavates tegevustes ja arutlustes on läbivalt rõhk keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse teemal.
Muuseumitunni temaatika, praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased, muutudes vastavalt õpilaste vanusele spetsiifilisemaks ja keerulisemaks. Ka võib otsustada läbiviija kohapeal teemade raskuse ja rõhuasetuse, vastavalt grupi iseloomule ja võimekusele (hea, kui info tuleks selleks ka õpetajalt).