Tuhkana avastusretkel uurime, milliseid taimi ja loomi elab liivaluidetel ja rannikul ning miks on need paigad nii erilised. Retkel uurime „laulvaid liivasid“ ja arutleme, mis tingimustel nähtus tekib. Püüame kogeda salapärast „Tuhkana tõrt“ – merelt kostuvat häält, mida rahvasuu seostas ilmamuutusega. Märkame rannataimi ja putukaid, rändavaid veelinde ning otsime loomade jälgi. Uurime Tuhkana järve elustikku ja räägime, miks on puhas vesi tähtis nii inimestele kui ka loomadele. Õpime, kuidas inimene ja loodus saavad „sõbrad olla“ – kuidas käituda nii, et elupaigad püsiksid ja liigid saaksid rahus elada. Tutvume tõrvaahjuga ning saame teada, kuidas vanasti tõrva aeti ja milleks seda kasutati. Õpime, miks inimtekkeline prügi kahjustab elupaiku ja loomi, ning mida igaüks saab teha. Tutvume Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialaga, mis on osa UNESCO võrgustikust, ning jagame nippe, kuidas looduse ilu pildile püüda. Retke eesmärk on näha, kui imeline on meid ümbritsev maailm ning kuidas igaüks saab olla loodust hoidev sõber.
Междисциплинарная интеграция:
Vastavus riikliku õppekava üldosale § 3 lg 3 ja 4 – toetab loodushoiu väärtustamist ja keskkonnateadlikkuse kujunemist.
Seostub loodusõpetuse ainekavaga (I kooliaste) – teemad „Elus ja eluta loodus“, „Minu kodukoha loodus“, „Inimene ja keskkond“.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng; Tervis ja ohutus; Väärtused ja kõlblus.
Riikliku õppekava loodusõpetus, I kooliaste (valik):
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab.
22) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist.
Seos kooli õppekavaga I kooliastmes:
Loodusõpetus: 5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus; 8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses; 12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; 19) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;
Seostub loodusõpetuse ainekavaga (I kooliaste) teemadega „Elus ja eluta loodus“, „Minu kodukoha loodus“, „Inimene ja keskkond“.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (suuline väljendusoskus.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Programmi läbinud õpilane:
- tunneb ja oskab nimetada Tuhkana piirkonna peamisi looduskooslusi (rannikukooslused, luitemets, järv).
- mõistab, miks on puhas vesi ja prügivaba keskkond elurikkuse säilitamisel oluline.
- märkab looduses erinevaid liike ja elupaiku ning suudab oma vaatlusi väljendada (pildis, joonistuses või sõnas).
- väärtustab loodust ja mõistab igaühe looduskaitse põhimõtteid.
Programmi eesmärk on laiendada õpilaste loodusteadlikkust ja kujundada arusaam, et inimene on looduse osa ning tema tegevusel on tagajärjed. Toetada loodushuvi ja igaühe looduskaitse põhimõtete mõistmist.
Методы:
Vaatlus, arutelu, rühmatöö, praktilised ülesanded, mängud.
Vahendid: prügikott inimtekkelise prügi kogumiseks; loodusmäärajad/määramislehed 1 komplekt rühma kohta liikide tutvustamiseks (kasutatakse järve ja ranna vaatluste juures); õpetajal digiseade fotode tegemiseks; vajadusel kirjutusvahendid ja töölehed.
Руководство для учителя:
Enne programmi: õpetaja teeb 10–15 min eeltutvustuse (elurikkus, toiduahel, inimese mõju – prügi; ohutus veekogu ääres ja rühmas püsimine).
Kaasa võtta: ilmastikule vastav riietus, jook ja võileib; õpetajal nutitelefon või fotoaparaat rühmatööde jäädvustamiseks.
Programmi ajal: õpetaja toetab rühmatööd ja ohutust.
Pärast programmi: õpetaja teeb klassis 10 min järeltegevuse (vaatluste/fotode jagamine, „loodusesõbra teod“).
Tagasiside antakse pärast programmi lõppu veebivormi kaudu.
Kooskõlastamine (enne programmi): e‑posti/telefoni teel täpsustatakse kogunemiskoht, liikumistee ja vajadusel kohandused.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Õppeprogramm toimub Tuhkana järve ja mere ääres ca 3,5 km rajal, kus on luitemets, liivarand, tõrvapõletusahi ja leidub allikaid. Rajad on looduslikud ja osaliselt künklikud. Programm sobib tavapäraste liikumisvõimetega õpilastele. Soovi korral piknik osalejate enda poolt kaasa võetud toiduga on kavandatud RMK lõkkeplatsil retke lõpus. Üheskoos keedetakse lõkkel teed retke käigus kogutud taimedest.
Kogunemine: Tuhkana piirkonna RMK parklas; kaardilink saadetakse õpetajale.
Aastaringne teostatavus: hilissügisel/talvel/varakevadel keskendutakse rohkem jälgedele ja elupaiga tunnustele; loovülesanne tehakse kuival pinnal.
Teiste erivajaduste (nt kuulmis-/nägemisraskus, õpiraskused) korral on osalemine võimalik kokkuleppel; vajalikud kohandused lepitakse eelnevalt kokku.
Место проведения:
Место исполнения:
58.592231865203, 22.505831759746
Programmi läbiviija:
PhD Liina Tabri, botaanika ja ökoloogia erialal, Tartu Ülikool
Teaduse populariseerimise kogemus Archimedesest ja Eesti Teadusagentuurist alates aastast 2005. Õppetöö kogemus kõrgkoolis ja gümnaasiumis. 11 aasta pikkune kogemus koolinoorte õppekäikude ja loodusmatkade läbiviimisel.
Põhitöökoht: TalTech Kuressaare Kolledž, lektor, programmijuht, Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala koordinaator Saaremaal
Язык:
Длинное описание:
0:00–0:20 Sissejuhatus ja häälestus. Lepime kokku retke reeglid ja ohutuse. Tutvumine Tuhkana piirkonnaga. Arutelu: mis teeb ranniku ja järve eriliseks? Lühitutvustus biosfääri programmiala tähendusest (kuidas inimesed ja loodus saavad koos kestlikult toimida) ja Lääne‑Eesti saarte olulisusest looduse kaitsel. Arutleme, miks loodusesse ei jäeta prügi ja miks isegi väike paberitükk võib kellelegi kahju teha. Õpilased jagavad oma ootusi ja räägivad, mida nad loodavad retkel näha.
0:20–1:00 Tuhkana järv – vaatlus ja mängud. Jalutuskäik järve äärde. Vaatleme vesiroose ja vee‑elustikku. Lihtsad vaatlusülesanded: leidke kolm erinevat taime või lindu, mäng: „kes elab vees ja kes kaldal?“ Fookus: märkamise oskus ja toiduahela ning elupaiga lihtne mõistmine. Talvel/varakevadel keskendume rohkem jälgedele ja elupaiga tunnustele ning veelindudele; vesiroose vaadeldakse peamiselt suvel.
1:00–1:40 Tõrvaahju tutvustus. Räägime, kuidas inimesed varem kasutasid looduse ande säästvalt ja jätsid metsa puhtaks. Lihtne praktiline tegevus: iga õpilane joonistab või kirjutab kaardile ühe „loodusesõbra teo“ (nt „korjan prügi üles“, „ei jäta plastikut randa“).
1:40–2:20 Rannik ja liivased luited – avastame loodust.Märkamine: kuidas meri, tuul ja liiv maastikku kujundavad. Mängulised tegevused: jälgede otsimine, liivast ja kividest mikromaastiku loomine. Rühmatöö 4–5-liikmelistes gruppides: „Mereprügi otsijad“ – lapsed otsivad rannikul prügi, eristavad loodusliku rannamaterjali (adru, oksad, kivid) inimtekkelisest prügist ning looduslikku materjali ei käsitleta prügina; arutletakse, kuidas prügi mõjutab loomi ja taimi. Üheskoos mõeldakse välja, kuidas seda vältida ning meisterdatakse prügist enne selle kaasa korjamist kunstiline kompositsioon. Osad rühmad teevad prügist, osad looduslikest materjalidest kunsti, tutvustades seda üksteisele; mõeldakse kunstitööle juurde lugu ja jäädvustatakse fotodele. Looduslikust materjalist kunst tehakse veepiirile, kus lained selle ära pühivad, selgitatakse „mandalakunsti“ põhimõtteid ja kooskõla loodusega. Külmal/niiskel ajal tehakse kompositsioon kuival pinnal või „pildiraamina“, et vältida märgade kinnaste ja külma riski. Kui ilmastikuolud lubavad (liiv on kuiv), proovime, kas liiv „laulab“ ning seostame selle liiva omaduste ja niiskusega.
2:20–3:00 Kokkuvõte ja oma jälgede kaotamine. Kogutud prügi sorteeritakse ja kogutakse kaasavõetud prügikottidesse. Refleksioon: mida õppisime ja mis üllatas? Naaseme alguses sõnastatud ootuste juurde ja sõnastame, mis sai vastuse. Iga õpilane nimetab ühe teo, kuidas loodust aidata. Kokkuvõte: igaüks on looduse sõber ja iga tegu loeb.