Tuhkana retk viib 4.–6. klassi õpilased avastama rannikukooslust, luitemetsa ja Tuhkana järve ning nägema, kuidas need elupaigad on omavahel seotud. Uurime, kuidas meri, tuul ja liiv maastikku kujundavad ja miks see paik on oluline lindudele, taimedele ja inimestele. Arutleme kliimamuutustega seotud muutuste üle: mida võivad rannikule tähendada tormide sagenemine/tugevnemine ja merepinna tõus ning kuidas targemalt loodust hoida. Järve ääres uurime elustiku mitmekesisust ja seostame nähtut elurikkuse ning puhta vee tähtsusega. Peatume tõrvaahju juures, et tutvuda pärandtehnoloogiaga ja mõista, kuidas loodusvarasid kasutati ning mida tähendab kestlik majandamine. Räägime ka Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialast ja selle rollist. Retke jooksul loome loodusmaterjalidest mandala/maastikukunsti, et kogeda loodust loovalt ja jälgi jätmata. Retk aitab märgata detaile, mõelda seoste peale ja kogeda, et iga tegu loeb – inimene on osa loodusest.
Междисциплинарная интеграция:
Vastavus riikliku õppekava üldosale § 3 lg 3 ja 4 – toetab loodushoiu väärtustamist ja keskkonnateadlikkuse kujunemist.
Õppeprogrammi teemad ja tegevused toetavad II kooliastme loodusõpetuse järgmiste õpitulemuste saavutamist:
6) toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu.
13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
32) seostab hapniku ja süsihappegaasi põlemise, kõdunemise ning hingamise fotosünteesiga; toob näiteid ainete ringkäigu kohta looduses;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilane saab aru, et looduses on kõik omavahel seotud, kõik organismid on oma elutegevusega teostavad aineringlust, mis on elu kestlikkuse aluseks. esse. Inimene on üks osa elusloodusest, kes kasutab ja sõltub loodusvaradest. Mõistab loodushoiu olulisust ja vajadust muuta oma tarbimisvalikuid.
Loodusõpetus: ökosüsteemi mõiste, elurikkus, inimese mõju loodusele. Ajalugu ja inimeseõpetus: pärandtehnoloogiad ja looduse väärindamine ajaloos. Tööõpetus ja kunst: loodusmaterjalide tundmine ja kasutamine.
Õppeainete lõiming: loodusõpetus, ajalugu, tööõpetus, inimeseõpetus.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
mõistab ökosüsteemi toimimist ja oskab tuua näiteid, kuidas erinevad kooslused (mets, järv, rand) üksteist toetavad;
tunneb mõningaid ranniku- ja luitemetsaliike ning suudab selgitada inimese mõju loodusele;
mõistab igaühe looduskaitse põhimõtteid ja oskab põhjendada, miks inimese teadlik käitumine on elurikkuse säilimiseks oluline;
seostab Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala põhimõtteid kultuuripärandi ja looduse hoidmisega;
oskab selgitada pärandtehnoloogiate (nt tõrvaajamine) seost loodusressursside kasutamise ja kestliku arengu vahel;
kasutab fotograafiat kui uurimistöö vahendit, et dokumenteerida looduse mitmekesisust ja muutusi.
Методы:
Uurimusõpe, vaatlus, arutelu, rühmatöö, praktilised ülesanded.
Vahendid: pildimäärajad/määramislehed liikide määramiseks; termomeeter vee temperatuuri mõõtmiseks; läbipaistvuse hindamise vahend (võrdluskaart või lihtne Secchi‑lahendus); prügikotid ja soovi korral kindad rannakoristuseks; kirjutusvahendid; digiseadmed fotode tegemiseks.
Руководство для учителя:
Enne programmi: õpetaja teeb 10–15 min eeltutvustuse – kuidas liikuda veekogu ääres, miks püsime rühmas ja mida tähendab „jäta loodus selliseks, nagu leidsid“. Õpetaja palub lastel kaasa võtta ilmastikule vastavad riided (kihiline riietus, kinnised jalanõud; vihmaga kummikud), joogipudel ja väike eine. Õpetaja annab korraldajale enne retke teada erivajadustest, allergiatest ja muudest olulistest asjaoludest.
Programmi ajal: õpetaja toetab rühmatöid (rühm püsib koos), aitab hoida ohutusreegleid ning vajadusel aitab kirjutamise/joonistamise tegevustes.
Pärast programmi: õpetaja teeb klassis lühikese järeltegevuse (10 min) – mida märkasime eri aastaaegadel, millised „loodusesõbra teod“ valisime ja kuidas neid koolis/kodus järgida. Tagasiside antakse samal või järgmisel päeval veebivormi kaudu.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Erisoovid (sh pikniku- või lõunapaus) ning ilmastikust tulenevad kohandused lepitakse kokku eelnevalt kooskõlastamisel.
Kogunemiskoht täpsustatakse kooskõlastamisel; õpetajale saadetakse kaardilink.
Aastaringne teostatavus: hilissügisel/talvel/varakevadel asenduvad osa liigivaatlusi jälgede ja elupaiga tunnuste vaatlemisega; loovülesanne tehakse kuival pinnal.
Место проведения:
Место исполнения:
58.593967622046, 22.502805781738
Programmi läbiviija:
PhD Liina Tabri (botaanika ja ökoloogia, Tartu Ülikool). Teaduse populariseerimise kogemus alates 2005; õppetöö kogemus kõrgkoolis ja gümnaasiumis; 11 a kogemus koolinoorte õppekäikude ja loodusmatkade läbiviimisel. Põhitöökoht: TalTech Kuressaare Kolledž, lektor ja programmijuht; Lääne‑Eesti saarte biosfääri programmiala koordinaator Saaremaal.
Язык:
Длинное описание:
0:00–0:20 Sissejuhatus ja häälestus loodusele. Tutvumine Tuhkana piirkonnaga ja programmi eesmärkidega. Arutelu: mis teeb ranniku- ja järvealad eriliseks ning kuidas need on omavahel seotud? Lääne‑Eesti saarte biosfääri programmiala tutvustus ja ülevaade selle tähtsusest. Õpilased sõnastavad enda ootused ja uurimisküsimused retkele.
0:20–1:00 Tuhkana järv ja elurikkuse vaatlus. Matkame Tuhkana järve äärde. Vaatleme vesirooside rohket elustikku, uurime vee-elustikku ja räägime, kuidas järv, pinnas ja taimestik üksteist mõjutavad. Õpilased koostavad väikese toiduahela skeemi ja arutavad vee kvaliteedi ning elurikkuse seoseid. Fotoülesanne: „Avasta ja jäädvusta järve elu“ – püüa pildile osa enda poolt koostatud toiduahelast ja selgita sõbrale pildistatud objekti rolli toiduahelas.
Üheskoos mõõdetakse vee temperatuuri ja läbipaistvust (selge/udune).
Aastaaja erisused: vesiroose näeme peamiselt suvel; hilissügisel, talvel ja varakevadel keskendume järve kaldavööndi tunnustele, veelindudele ning jälgedele ja märkidele.
1:00–1:40 Tõrvaahju ja pärandtehnoloogia tutvustus. Tutvustatakse tõrvaahju ja tõrvaajamise traditsiooni kui näidet inimese ja looduse koostööst minevikus. Selgitatakse, kuidas loodusvarasid kasutada säästlikult ja kuidas teadmisi on pärandatud põlvest põlve. Arutelu: Kuidas võiksime pärandtehnoloogiaid kasutada tänapäeval loodussõbralikumalt? Õpilased saavad tutvuda tõrva tootmise põhimõtetega. 4‑liikmelistes gruppides mõeldakse välja looduslikest vahenditest toode (mis ei eelda kogu metsa mahavõtmist), mida saaks Saaremaal toota, toote tutvustamine üksteisele.
1:40–2:20 Rannik, luitemets ja kliimamuutused. Liikumine rannikule ja luitemetsa. Uuritakse, kuidas meri, tuul ja liiv kujundavad maastikku ning millised liigid seal kasvavad.
Arutelu kliimamuutuste mõjust: Kuidas tormide sagenemine ja/või tugevnemine ning merepinna tõus mõjutavad rannikut ja elustikku? Praktiline rühmatöö: 3–4 liikmelistes gruppides püütakse selgitada välja, kui kaugele võiks ehitada paadikuuri.
Samades gruppides otsitakse rannikul prügi, kogudes kaasa ainult inimtekkelist prügi ja eristades seda looduslikust rannamaterjalist (adru, oksad, kivid), mida ei käsitleta prügina. Arutletakse, kuidas prügi mõjutab loomi ja taimi. Üheskoos mõeldakse välja, kuidas seda vältida ning meisterdatakse prügist enne selle kaasa korjamist kunstiline kompositsioon. Osad rühmad teevad prügist, osad looduslikest materjalidest kunsti tutvustades seda üksteisele, mõeldakse kunstitööle juurde lugu ja jäädvustatakse fotodele. Looduslikust materjalist kunst tehakse vee piirile, kus lained selle ära pühivad, selgitatakse „mandalakunsti“ põhimõtteid ja kooskõla loodusega.
Külmal/niiskel ajal tehakse mandala/kunst kuival pinnal või „pildiraamina“, et vältida märgade kinnaste ja külma riski.
2:20–3:00 Kokkuvõte ja refleksioon looduses. Ühine arutelu: mida õppisime, mis üllatas, milliseid seoseid avastasime inimese ja looduse vahel? Fotode ja vaatluste jagamine. Naaseme alguses sõnastatud uurimisküsimuste juurde ja sõnastame lühikesed vastused (mis sai vastuse, mis jäi lahtiseks). Iga õpilane valib ühe mõtte või teo, kuidas ta saab ise looduse hoidmisele kaasa aidata. Kokkuvõte biosfääri ala põhimõtetest ja igaühe looduskaitse rollist.