Kuidas mõjutavad autod ja meie igapäevased liikumisviisid keskkonda? Miks on oluline hoida loodus puhas ning kuidas mõjutavad müra ja heitgaasid meie elukeskkonda? Programmis uurivad õpilased Masinahalli autonäitusel erinevaid sõidukeid ning täidavad meeskonnatööna auto tehnilise passi. PowerPointi esitluse, arutelude ja praktiliste ülesannete kaudu tutvutakse transpordi süsiniku jalajälje, kliimamuutuste, keskkonnasäästlike liikumisviiside, teeäärse prügi ja mürasaastega. Õpilased mängivad prügi sorteerimise mängu, mõõdavad erinevate helide mürataset ning panevad teadmised proovile täringumängus „Keskkonnasõber“. Programm aitab mõista, kuidas inimese valikud mõjutavad keskkonda ning kuidas igaüks saab oma igapäevase käitumisega keskkonda hoida.
Междисциплинарная интеграция:
Lõimitud õppeained: loodusõpetus ja inimeseõpetus.
Programm toetab loodusõpetuse ja inimeseõpetuse teemade käsitlemist, mis on seotud inimese ja looduse vastastikuse mõjuga, keskkonnahoiu, tervislike eluviiside ning igapäevaste valikute tagajärgedega.
Riikliku õppekava õpitulemuste lahtrisse tuleb lisada kehtivast põhikooli riiklikust õppekavast kuni neli sobivat õpitulemust koos õppeaine, kooliastme ja algse numeratsiooniga, muutmata sõnastuses. Need tuleb enne portaali sisestamist kontrollida kehtiva õppekava loodusõpetuse ja inimeseõpetuse ainekavadest.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Programm aitab õpilastel märgata inimtegevuse mõju keskkonnale ning mõista, et transpordi valik, prügi nõuetekohane käitlemine ja müra vähendamine on osa keskkonnahoidlikust eluviisist. Arutelude ja praktiliste tegevuste kaudu kujundatakse vastutustundlikku suhtumist ümbritsevasse keskkonda
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
1. Teab, et erinevatel transpordivahenditel on keskkonnale erinev mõju ning et heitgaasid ja kasvuhoonegaasid on seotud õhusaaste ja kliimamuutustega.
2. Oskab tuua näiteid tervislikest ja keskkonnasäästlikest liikumisviisidest ning põhjendada lihtsate näidete abil oma valikuid.
3. Oskab sorteerida tavapäraseid jäätmeid ja selgitada, miks prügi ei tohi jätta loodusesse ega tee äärde.
4. Mõistab, et liiklusmüra võib mõjutada inimese enesetunnet ja keskendumist, ning väärtustab keskkonda hoidvat käitumist.
Programm toetab läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemist, aidates õpilastel mõista inimese tegevuse mõju keskkonnale. Sõidukite võrdlemise, süsiniku jalajälje käsitlemise, prügi sorteerimise ja mürataseme mõõtmise kaudu õpitakse märkama keskkonnaprobleeme ning arutlema nende vähendamise võimaluste üle. Mänguliste ülesannete abil seostatakse õpitut igapäevaste liikumis- ja tarbimisvalikutega ning kujundatakse vastutustundlikku suhtumist keskkonna hoidmisse.
Методы:
Õppemeetodid:
- juhendatud näitusekülastus ja vaatlus;
- meeskonnatöö ja töölehe täitmine;
- PowerPointi esitlus ja õppevideo vaatamine;
- suunatud arutelu ja rühmatöö tulemuste tutvustamine;
- jäätmete sorteerimise mäng;
- praktiline katse müramõõturiga;
- täringumäng ja õpitu kinnistamine;
- suuline kokkuvõte ja refleksioon.
Vahendid:
- Masinahalli autonäitus;
- auto tehnilise passi töölehed, pliiatsid ja kirjutusalused (üks komplekt rühma kohta);
- PowerPointi esitlus ja videoklipp „Süsiniku jalajälg“;
- prügi sorteerimise mängu vahendid;
- müramõõtur;
- põrandale paigutatav täringumäng „Keskkonnasõber“ ja täring.
Õpilased töötavad 3–5-liikmelistes rühmades, välja arvatud täringumängus, kus tegutsetakse kahes suuremas rühmas. Vahendid valmistab ette muuseum.
Руководство для учителя:
Enne programmi lepib õpetaja muuseumiga kokku osalejate arvu, saab vajadusel täpsustavat teavet programmi korralduse kohta ning annab teada õppijate erivajadustest või muudest osalemist mõjutavatest asjaoludest.
Õpilastel on kasulik teada, et inimeste liikumisviisid võivad mõjutada keskkonda. Eelteadmiste puudumine ei takista programmis osalemist, sest mõisteid selgitatakse tegevuste käigus.
Õpetaja roll:
- Enne programmi: tutvustab õpilastele õppekäigu eesmärki ja tuletab meelde ühise tegutsemise ning liiklusohutuse põhimõtteid. Vajadusel annab muuseumile teada erivajadustest.
- Programmi ajal: osaleb koos õpilastega tegevustes, toetab rühmade koostööd ja aitab tagada õpilaste turvalisuse.
- Pärast programmi: arutab õpilastega, milliseid keskkonnahoidlikke valikuid nad saavad igapäevaelus rakendada.
Tagasisidestamine: programmi kohta kogutakse tagasisidet elektrooniliselt. Pärast programmi saadetakse õpetajale tagasisidelehe link.
Ohutus ja õppekeskkond: programm toimub Masinahalli autonäitusel ja teisel korrusel asuvas õppeklassis. Muuseum asub mõlemal pool sõiduteed, mistõttu ületavad õpilased sõidutee ainult koos juhendajaga. Juhendaja tuletab enne liikumist meelde ohutu liiklemise reeglid ning jälgib, et rühm liiguks koos ja ületaks sõidutee turvaliselt. Näitusel ja õppeklassis järgitakse juhendaja korraldusi ning muuseumi käitumisreegleid.
Ligipääsetavus: liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega õppijate osalemisvõimalused ja vajalikud kohandused tuleb enne külastust muuseumiga kokku leppida, et leida sobiv lahendus konkreetse õppija vajadustest ja tegevuste korraldusest lähtudes.
Toitlustuse soovi korral on võimalik einestada muuseumis Varbuse Teemajas, kuid sel juhul on vaja toit Teemajalt ette tellida. Kaasa võib võtta ka oma toidu ja joogi, mida saab süüa vabas õhus liikluslinna ees asuval piknikualal või halva ilma korral kokkuleppel muuseumitöötajaga muuseumi siseruumides.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Õpilasgruppi saatvale õpetajale on programm tasuta.
Soovitatav on üks klass. Õpilased töötavad tegevuste käigus 3–5-liikmelistes rühmades; täringumängus jagunetakse kaheks rühmaks. Täpne maksimaalne osalejate arv tuleb kinnitada muuseumi korraldusvõimaluste järgi.
Место проведения:
Место исполнения:
58.016054691738, 26.913092136383
Programmi läbiviija:
- Kerle Kadak – Eesti Maanteemuuseumi haridustöö kuraator.
Haridus: Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, magistrikraadiga võrdsustatud bakalaureus.
21-aastane kogemus haridusprogrammide koostaja ja läbiviijana. Maanteemuuseumi keskkonnaprogrammide väljatöötaja. Täiendab oma teadmisi keskkonnahariduse koolitustel ja konverentsidel. Keskkonnateemadega on Maanteemuuseumis tegelenud alates 2018. aastast.
- Mailis Mõttus – Eesti Maanteemuuseumi haridustöö ja projektide kuraator. Haridus: Tallinna Ülikool, magistrikraad klassiõpetaja erialal ja Tartu Ülikool, bakalaureusekraad koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal.
Kümneaastane kooliõpetaja ja kaheaastane lasteaiaõpetaja töökogemus. Ta on korraldanud keskkonnateemalisi õuesõppetegevusi ning osalenud keskkonnaprojektides, sealhulgas kirjutanud Erasmus+ projekti teadliku jäätmete sorteerimise teemal. Alates 2026. aastast osaleb Maanteemuuseumis keskkonnaprogrammide kavandamises ja läbiviimises.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
1. Sissejuhatus Masinahalli autonäitusel – 10 minutit
Juhendaja tervitab õpilasi, tutvustab programmi ülesehitust ja muuseumi käitumisreegleid. Koos lepitakse kokku, kuidas näitusel ja õppeklassis turvaliselt tegutseda ning kaaslastega arvestada. Sissejuhatuse käigus avatakse mõisted keskkond, keskkonnasaaste ja heitgaasid. Tutvutakse autonäitusega ning uuritakse, kust saab sõidukite kohta teavet.
2. Auto tehnilise passi meeskonnatöö – 15 minutit
Õpilased jagatakse 3–5-liikmelistesse rühmadesse. Mängulises olukorras lähevad rühmad vanaautode kokkutulekule. Iga rühm saab piltidega töölehe, pliiatsid ja kirjutusaluse ning otsib näituselt üles oma auto.
Rühm täidab auto tehnilise passi, märkides sõiduki margi, tootmisaasta, istekohtade arvu, kütusekulu ja kasutatava kütuse ning hindab, kas auto on keskkonnasõbralik. Ülesanne arendab vaatlusoskust, teabe leidmist ja meeskonnatööd ning loob aluse transpordivahendite võrdlemisele. Pärast ülesande lõpetamist liiguvad õpilased Masinahalli teisel korrusel asuvasse õppeklassi.
3. Keskkonnateemad ja praktilised ülesanded õppeklassis – 35 minutit
Tegevusi toetab PowerPointi esitlus, mille abil käsitletakse transpordi keskkonnamõju, süsiniku jalajälge ja kliimamuutuste tagajärgi, keskkonnasäästlikke transpordiviise, tervislikke liikumisviise, teeäärset prügi ja mürasaastet.
- Süsiniku jalajälg ja kliimamuutused. Juhendaja selgitab eakohaselt, mida tähendab süsiniku jalajälg ja kuidas on transport seotud kasvuhoonegaaside heitega. Vaadatakse Eestimaa Looduse Fondi videoklippi „Süsiniku jalajälg“ ning arutletakse, millised liikumisviisid koormavad keskkonda vähem ja millised liikumisviisid on tervislikud.
- Auto tehnilise passi kokkuvõte. Rühmad tutvustavad oma töölehti. Koos juhendajaga koostatakse uuritud autodest keskkonnasäästlikkuse edetabel. Arutletakse kütusekulu, kütuseliigi ja istekohtade arvu üle ning põhjendatakse sõidukitele antud hinnanguid.
- Teeäärne prügi ja jäätmete sorteerimine. Õpilased meenutavad, kas nad on kodu ja muuseumi vahelisel teekonnal märganud tee ääres prügi. Arutletakse, kuidas prügi loodusesse või tänavale satub, miks see sinna ei kuulu ja kuidas jäätmed keskkonda ohustavad. Õpilased mõtlevad ka oma ja pere käitumisele ning mängivad 3–5-liikmelistes rühmades prügi sorteerimise mängu.
- Müra mõõtmine. Õpilased tutvuvad liiklusmüra mõjuga. Koos juhendajaga mõõdetakse müramõõturiga erinevate helide mürataset. Võrreldakse mõõtmistulemusi ja arutletakse, kuidas vali ning vaikne heli mõjutavad enesetunnet ja keskendumist.
4. Täringumäng „Keskkonnasõber“ – 25 minutit
Õpilased jagatakse kahte rühma. Põrandal asetsevas täringumängus läbitakse teekond maalt linna poodi banaani järele. Täringuveeretus ja mängu käigus ette tulevad olukorrad suunavad õpilasi tegema valikuid, mis võivad olla keskkonnasõbralikud või keskkonda rohkem koormavad. Mängu käigus arutletakse liikumisviiside ja inimeste igapäevaste valikute mõju üle keskkonnale. Nii saavad õpilased varem käsitletud teadmisi mängulises olukorras rakendada.
5. Kokkuvõte – 2–3 minutit
Juhendaja võtab programmi teemad lühidalt kokku ning suunab õpilasi nimetama, mida nad said teada transpordi keskkonnamõju, prügi ja müra kohta. Koos mõeldakse, milliseid keskkonda hoidvaid valikuid saab igaüks oma igapäevaelus teha.